0-3-aastased lapsed

Vanus 0-1 aastat

  • Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme.
  • Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Juhtiva tegevuse teooria kohaselt on esimesel eluaastal domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole.
  • Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt.  Esialgu on need liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Nüüd toovad lapsed kuuladavale justkui silpe, mis hakkavad järjest enam meenutama laste kõnekeskkonnas kasutatavaid silpe. Esimese eluaasta lõpus hakkavad lapsed mõistma lihtsamat neile suunatud kõnet, orienteerudes küll suurel määral situatsioonile ja mitteverbaalsetele vahenditele. Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus.  
  • Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema, esialgu on need tegevused küll väga lihtsad ja oma olemuselt lokomotoorsed - vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine. See kõik võimaldab lastel tutvuda asjadega ja õppida nende omaduste kohta. 

Vanus 1-3 aastat

  • Üld- ja peenmotoorika. Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Oluline areng toimub peenmotoorikas - lapse haaramisliigutus täpsustub ja võimaldab haarata väga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö.
  • Esmased eneseteenindusoskused. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada. 
  • Kõne areng. Teine ja kolmas eluaasta on aeg, mil üksikutest sõnadest saavad laused ja kolme-aastastega saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada. 
  • Objektide funktsioonipärane kasutamine ja mäng. Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega - ümmargusi asju saab veeretada ja kandilisi üksteise otsa laduda; lusikaga süüakse, pliiatsiga joonistatakse ja võtmega avatakse uksi. Üksikud tegevused seotakse kokku ka süzeega järgnevusteks ning imiteeritakse täiskasvanute käitumist - nukule antakse süüa ja pannakse ta seejärel magama.
  • Mina areng. Lapsed hakkavad end eristama täiskasvanust ja mõistavad, et nende soovid ei pruugi täiskasvanute omadega kokku langeda. Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui neil lastakse uusi tegevusi proovida. 
back forward