Projektist
Eesti diplomaatia, välis- ja julgeolekupoliitika ajaloo uurimise projekt (EVaDip) lähtub tõdemusest, et siiani on Eesti diplomaatia, välis- ja julgeolekupoliitika uurimine olnud juhuslik. Avaldatud on mõningaid mälestuste kogumikke („Teine tulemine“), osaliselt on teemat käsitletud ka iseseisvuse taastamise järgsete poliitikute kirjatöödes või mõnele üksikküsimusele keskendunud artiklite kogumikes. Kollektiivse mälu uurimine Eesti välispoliitika ja laiemalt rahvusvaheliste suhete mõjutaja ja määrajana on sootuks põgusat tähelepanu leidnud.
Mida aeg edasi, seda suurem on oht, et Eesti ajalugu puudutavaid narratiive nii Eestis kui kaugemal jäävad kujundama juhuslikele seikadele keskenduvad kirjatööd, mis ei lähtu mitte Eesti, vaid teiste riikide ja huvigruppide perspektiividest. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning diplomaatia ajaloo uurimisel on seega otsene seos:
- Eesti julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku heaolu ning sõltumatuse ja rahva elujõu säilitamisega;
- Eesti võimega olla väärtuslik partner liitlastele.
EVaDip projekti tulemusel on Eestil paremini läbi uuritud välispoliitika ja diplomaatia ajalugu, selle tulemina omakorda välispoliitikast paremini informeeritud ühiskond ja välisteenistus. Lisaks tekib laiahaardelisem, sisuliselt sügavam välis- ja julgeolekupoliitika, diplomaatia ajaloo ning kollektiivse mälu uurimisväli, mille teadus- ja õpetamistöö tulemusi on võimalik rakendada Eesti välisteenistuse tegevuses ning nii Eesti kui välismaise avalikkuse teadlikkuse tõstmisel. Eesti koht ajalooteaduses, meedias ja sotsiaalmeedias ning üldiselt avalikkuses levivates ajaloonarratiivides võib muutunud rahvusvaheliste suhete ja uue geopoliitilise olukorra tingimustes muutuda Eesti riigi ja rahva tuleviku seisukohast eksistentsiaalse tähtsusega küsimuseks.
Uurimisprojekti Eesti diplomaatia ja välis- ning julgeolekupoliitika ajalugu aastatel 1990-2010 (2025-2028) tellija ning finantseerija on Välisministeerium. Uurimistööd viib ellu Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning projekti juhib Kaarel Piirimäe. Projekti rahastatakse summas 110 000 EUR aastas nelja aasta jooksul. Lisaks teadusartiklitele on projekti oluliseks väljundiks kollektiivse monograafia kirjutamine Eesti liitumistest rahvusvaheliste organisatsiooniga.
