Typological shift in Estonian and Southern Finnic (ESTTYP)
Populariseerimine
Sündmused
2026
29. juuli
Läti telekanal TV3 intervjueeris saate „900 sekundes“ („900 sekundit“) tarvis Uldis Balodist ja teisi Liivi suvekooli osalejaid seoses iga-aastase Liivi pühaga Irēs (Mazirbes) ning Liivi suvekooli rolliga liivi keele kasutamise edendamisel ja keele taaselustamisel liivi kogukonnas. Saatelõiku saab vaadata siit.
24. juuli–1. august
Tuuli Tuisk, Uldis Balodis ja Karl Pajusalu osalesid Läti Ülikooli Liivi Instituudi korraldatud Liivi suvekoolis (Līvõd sõvskūol), mis toimus Pītagis Kuoštrõgi (Košragsi) külas Liivi rannikul. Tegemist oli nädalapikkuse liivikeelse keelekümblusprogrammiga lastele ja noortele, mis pakkus igapäevaseid liivi keele tunde ja keelepraktikat kõigile tasemetele alates algajatest kuni edasijõudnuteni. Edasijõudnute rühma õppetöö toimus peamiselt liivi keeles. Karl Pajusalu osales suvekooli õpilaste kultuuriprogrammis, Tuuli Tuisk ja Uldis Balodis tegelesid liivi keele õpetamise ja keelepraktikaga ning abistasid üldisemalt suvekooli korraldajaid mitmesuguste tegevuste läbiviimisel kogu suvekooli vältel. (Fotod 1, 2: Uldis Balodis, foto 3: Tuuli Tuisk, foto 4: korraldajad)
3.–4. juuli
Uldis Balodis ja Karl Pajusalu osalesid esimeses Vidzeme liivi kultuuriruumi täiskasvanute suvekoolis. Uldis Balodis pidas Läti Ungurpilsi raamatukogus „SALA“ loenguid Salatsi liivi keelest (ainsast põhjalikult dokumenteeritud Vidzeme liivi keelekujust) ning Vidzeme liivipäraste kohanimede eripäradest. Karl Pajusalu oli giidiks terve päeva kestnud retkel Loode-Läti ja Kagu-Eesti liivlastega seotud paikades. Ta rääkis liivlaste ajaloost selles piirkonnas ning kohalike paikade liivikeelsetest erijoonest. Retke jooksul luges ta ette ka oma algupäraseid Salatsi liivi luuletusi, mis olid saanud inspiratsiooni vastavatest paikadest. Täiendavate fotode ja teabe saamiseks suvekooli kohta klõpsake siin.
27. mai
Uldis Balodist intervjueeriti Läti uudisteportaalidele Delfi ja Latviesi.com diasporaalätlaste tegevust käsitleva artiklisarja jaoks. Artiklis pealkirjaga „Ludzas igauņu, Kurzemes lībiešu un Amerikas indiāņu pētnieks – Uldis Balodis“ („Lutsi eestlaste, Kuramaa liivlaste ja Ameerika indiaanlaste uurija Uldis Balodis“) rääkis ta lutsi eestlastest ja liivlastest ning Läti läänemeresoome identiteedist ning läänemeresoome keele- ja kultuuripärandi tähtsusest Läti identiteedi kujunemisel.
(Allikas: Uldis Balodise isiklik arhiiv.)
15.–17. mai
Miina Norvik, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk ja Uldis Balodis osalesid Ruhnu saarel toimunud ruhnurootsi seminaril. Miina Norvik ja Tuuli Tuisk esinesid seminaril koos ruhnurootsi projekti juhi Eva Liina Asuga. Seminar korraldati Ruhnu koolis ning see oli mõeldud Ruhnu elanikele, ruhnurootslaste järeltulijatele ja teistele projekti osalistele Tartu Ülikoolist, Göteborgi Ülikoolist ja Läti Ülikooli Liivi Instituudist.
22. aprill
Eva Saar ja Kaisa Tammoja rääkisid Põlva Gümnaasiumis lõunaeestilistest sõnadest Põlva kihelkonna perekonnanimedes. Ettekande teemaks oli autorite 2025. aastal ilmunud teadusartiklis käsitletud uurimisteema.
10.–11. aprill
Helle Metslang ja Eva Saar osalesid Narvas Eesti Keele Instituudi korraldatud 14. Mikael Agricola ehk soome keele päevale pühendatud konverentsil. Helle Metslang esines ettekandega „Emakeele Seltsi toimetiste tutvustamine“ ning Eva Saar ettekandega „Isuri keele ja eesti kirderannikumurrete ühisjooni“.
1. aprill
Helle Metslangi intervjueeriti Raadio Kuku saates „Kukkuv õun“. Ta rääkis 2026. aasta Eesti riigi teaduspreemia saamisest ning mitmesugustest eesti keele arenguga seotud teemadest, sealhulgas uuest eesti keele tervikgrammatikast, keelte muutumise viisidest ning kõnekeele mõningatest eripäradest. Intervjuud saab kuulata siit (Pilt: Raadio Kuku.)
27. märts
Karl Pajusalu osales Emakeele Seltsi aastakoosolekul ning pidas ettekande „Eesti kirjakeele juured raamatuaasta taustal“, mis käsitles eesti kirjakeele kujunemist esimese eestikeelse raamatu 500. aastapäeva tähistamise kontekstis.
20.–21. veebruar
Karl Pajusalu reisis Kihnu saarele ja osales sealsetel Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise üritustel ning võttis osa uue Kihnu ajaloo, keele ja kultuuri põhjaliku koguteose kavandamise koosolekust. Teekond Kihnu toimus mandrilt mööda jääteed, mis avati esimest korda enam kui kümne aasta jooksul.
21. jaanuar
Kielipankki (Soome Keelepank) intervjueeris Atte Huhtalat ning tõi ta esile kui „Kuu uurija“. Intervjuus rääkis Huhtala oma doktoritööst, mis keskendub läänemeresoome ja permi keelte grammatikale ning mida ta käsitleb tähenduspõhisest vaatenurgast.
3. jaanuar
Karl Pajusalu osales Kihnu saarel Kihnu Kielekojas (Kihnu keelekoda). ERR-is intervjueeriti teda seoses osalemisega kihnukeelsete uudiste saates. Intervjuud saab kuulata siin.
2025
25. september
Karl Pajusalu rääkis ERR-ile Seto entsüklopeedia kolmanda köite „Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur“ ilmumisest ning seto keele ja kultuuri tähtsusest ja ainulaadsusest Eestis ja maailmas laiemalt. Samuti tutvustas ta teose „Setomaa 3“ sisu, mis sisaldab esimest põhjalikku ja süstemaatilist ülevaadet seto keelest.
17. september
Karl Pajusalu esines uue raamatu „Lauri Kettunen ja Kodavere“ esitlusel. Raamat keskendub keeleteadlase Lauri Kettuneni keeleliselt ja ajalooliselt olulisele tööle eesti keele ainulaadse Kodavere murdega. Pajusalu on selle uue raamatu jaoks kirjutanud Kodavere murde keelelise ülevaate. (Fotod 1, 2: Uldis Balodis, Foto 3: TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut)
14.–15. september
Karl Pajusalu, Helle Metslang, Miina Norvik ja Uldis Balodis külastasid koos teiste Tartu Ülikooli etnogeneesi ja kultuurilise mitmekesisuse transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuse liikmetega Kihnu Rahvamaja, Kihnu Muuseumi ja Kihnu Kooli, et vestelda kogukonna liikmetega Liivi lahe piirkonna keeltest ning nende ajaloolistest kontaktidest. Neile tehti põhjalik ekskursioon Kihnu Muuseumi väljapanekutel ja teistel olulistel kultuuripaikadel Kihnu saarel, mida juhendas Kihnu keele ja kultuuri asjatundja Mare Mätas. Nad kohtusid ka Kihnu saare keele- ja kultuuriaktivistidega, et kuulda nende tööst ja Kihnu keele olukorrast, samuti Kihnu Kooli õpetajate ja õpilastega, kes tutvustasid projektirühma liikmetele Kihnu keele ja kultuuri õpetamist koolis. Õpilased esitasid traditsioonilise Kihnu laulu- ja tantsukava. (Fotod 1, 3, 4, 5, 6: Uldis Balodis; Foto 2: Miina Norvik)
29. aprill
Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid mulgi sõnaraamatu töörühma töös Heimtali muuseumis (Eesti Rahva Muuseumi osakond) Viljandimaal. Sõnaraamatu töörühm töötas koos tunnustatud tekstiilikunstniku ja teadlase Anu Rauaga, et salvestada Mulgi sõnavara, mis on seotud kudumise ja traditsiooniliste tekstiilimustritega. (Fotod: Uldis Balodis)
28. aprill
Uldis Balodis kohtus MTÜ Hõimulõimed liikmetega ja rääkis neile lutsi keelest, kultuurist ja ajaloost ning oma tööst lutsi ja liivi keelega. Hõimulõimed on mittetulundusühing, mis esindab Eestis noorema põlvkonna soome-ugri liikumist.
25. aprill
Karl Pajusalu käsitles oma artiklis „Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel“ ajalehes Sirp raamatute ajalugu ajaloolise Liivimaa põliskeeltes — eesti, läti ja liivi keeles — ning liivi kirjakeele arengut mõlemal pool Liivi lahte.
25. aprill
Karl Pajusalu käsitles Salatsi liivi keele taaselustamist Vidzemes seoses esimese ametliku kakskeelse Salatsi liivi – läti keele sildi avamisega Aģe jõe ääres oma artiklis „Liivi pärandi äratamine Liivimaal“ ajalehes Sirp. (Foto: Renate Pajusalu, Sirp)
31. märts
Projekti täitja Uldis Balodis andis intervjuu Soomes uurali rahvaste tundmist edendava MTÜ Sukukansojen ystävät ajakirjale Alkukoti. Balodis rääkis oma tööst liivi ja lutsi keelega ning Läti läänemeresoome identiteedist ja pärandist. Intervjuus mainis Balodis ka käimasolevat ETAGi projekti („Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“) ning on selle aasta Alkukoti kaanefotol. (Pilt: Sukukansojen ystävät)
22. veebruar
Karl Pajusalu nimetati Kihnu saare aukodanikuks, tunnustamaks tema aastatepikkust tööd kihnu keele alal, mis lisaks uurimistööle ja kirjutamisele on hõlmanud ka kihnu keele sõnaraamatu koostamist ja kihnu keele õppematerjalide loomist.
2024
26. juuli – 4. august
Projekti liikmed osalesid erinevates rollides 4. liivi suveülikoolis, mille korraldas Läti Ülikooli Liivi Instituut Kuoštrõgi (Košrags) külas Liivi rannikul Loode-Lätis. Miina Norvik oli liivi keele õpetaja edasijõudnute rühmas. Karl Pajusalu ja Uldis Balodis pidasid loenguid, sealhulgas projekti teemadel. Janek Vaab osales suveülikoolis õppijana, et süvendada oma teadmisi liivi keelest. Projekti täitjad tegid ka välitöid Liivi rannas ja töötasid koos liivi pärimuskeelekõnelejatega, kes osalesid suveülikoolis nõustajatena.
4. mai
Projekti liikmed Karl Pajusalu ja Uldis Balodis viisid koos kolleegi keeleteadlase Santeri Junttilaga läbi välitöid ajaloolise Leivu piirkonna paikades Kirde-Lätis ning lõunapoolsemates piirkondades Cesvaine ja Lubānsi järve lähedal. Need alad võivad olla teiste dokumenteerimata läänemeresoome asustuste asukohad, arvestades kohanimede esinemist, millel on võimalik seos eestlastega (rohkem infot nende kohanimede kohta vt siit ja läänemeresoome joonte kohta läti murretes vt siit).
25. veebruar
Projekti täitjad Karl Pajusalu ja Miina Norvik rääkisid käimasolevast ETAGi projektist („Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“) ning uuest interdistsiplinaarsest uurimiskeskusest „„Eesti juured“: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“ intervjuus ERRi saates „Vikerraadio“. Kuula intervjuud siit. (Foto Karl Pajusalust Vikerraadio veebilehelt.)
Populaarteaduslikud kirjutised
2025
Pajusalu, Karl (2025). Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel. Sirp, 16, 40, 25.04.2025.
Pajusalu, Karl (2025). Eesti raamatu ja kirjakeele juured. Postimees, 194, 8, 18.01.2025.
Saar, Eva (2025). tatti ni uppa. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 9 (430), 9.
Saar, Eva (2025). nõsaraq ni ollõteräq. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 10 (431), 10.
2024
Norvik, Miina (2024). Miina Norvik: oma keel annab iseolemise. ERR Novaator, 15.10.2024.
Saar, Eva (2024). kaema sõnapereh. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 6 (415), 3.
Päisepilt: Pilda lutsi keele välitööde märkmed, mille pani kirja Guna Pence Antonīna Nikonovalt Jāni külas (Lielie Tjapši) Lätis 1972. (Allikas: Läti Ülikooli Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituudi Läti Folkloori Arhiiv)
