Typological shift in Estonian and Southern Finnic (ESTTYP)
Populariseerimine
Sündmused
2025
29. aprill
Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid mulgi sõnaraamatu töörühma töös Heimtali muuseumis (Eesti Rahva Muuseumi osakond) Viljandimaal. Sõnaraamatu töörühm töötas koos tunnustatud tekstiilikunstniku ja teadlase Anu Rauaga, et salvestada Mulgi sõnavara, mis on seotud kudumise ja traditsiooniliste tekstiilimustritega. (Fotod: Uldis Balodis)
28. aprill
Uldis Balodis kohtus MTÜ Hõimulõimed liikmetega ja rääkis neile lutsi keelest, kultuurist ja ajaloost ning oma tööst lutsi ja liivi keelega. Hõimulõimed on mittetulundusühing, mis esindab Eestis noorema põlvkonna soome-ugri liikumist.
25. aprill
Karl Pajusalu käsitles oma artiklis „Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel“ ajalehes Sirp raamatute ajalugu ajaloolise Liivimaa põliskeeltes — eesti, läti ja liivi keeles — ning liivi kirjakeele arengut mõlemal pool Liivi lahte.
25. aprill
Karl Pajusalu käsitles Salatsi liivi keele taaselustamist Vidzemes seoses esimese ametliku kakskeelse Salatsi liivi – läti keele sildi avamisega Aģe jõe ääres oma artiklis „Liivi pärandi äratamine Liivimaal“ ajalehes Sirp. (Foto: Renate Pajusalu, Sirp)
31. märts
Projekti täitja Uldis Balodis andis intervjuu Soomes uurali rahvaste tundmist edendava MTÜ Sukukansojen ystävät ajakirjale Alkukoti. Balodis rääkis oma tööst liivi ja lutsi keelega ning Läti läänemeresoome identiteedist ja pärandist. Intervjuus mainis Balodis ka käimasolevat ETAGi projekti („Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“) ning on selle aasta Alkukoti kaanefotol. (Pilt: Sukukansojen ystävät)
22. veebruar
Karl Pajusalu nimetati Kihnu saare aukodanikuks, tunnustamaks tema aastatepikkust tööd kihnu keele alal, mis lisaks uurimistööle ja kirjutamisele on hõlmanud ka kihnu keele sõnaraamatu koostamist ja kihnu keele õppematerjalide loomist.
2024
26. juuli – 4. august
Projekti liikmed osalesid erinevates rollides 4. liivi suveülikoolis, mille korraldas Läti Ülikooli Liivi Instituut Kuoštrõgi (Košrags) külas Liivi rannikul Loode-Lätis. Miina Norvik oli liivi keele õpetaja edasijõudnute rühmas. Karl Pajusalu ja Uldis Balodis pidasid loenguid, sealhulgas projekti teemadel. Janek Vaab osales suveülikoolis õppijana, et süvendada oma teadmisi liivi keelest. Projekti täitjad tegid ka välitöid Liivi rannas ja töötasid koos liivi pärimuskeelekõnelejatega, kes osalesid suveülikoolis nõustajatena.
4. mai
Projekti liikmed Karl Pajusalu ja Uldis Balodis viisid koos kolleegi keeleteadlase Santeri Junttilaga läbi välitöid ajaloolise Leivu piirkonna paikades Kirde-Lätis ning lõunapoolsemates piirkondades Cesvaine ja Lubānsi järve lähedal. Need alad võivad olla teiste dokumenteerimata läänemeresoome asustuste asukohad, arvestades kohanimede esinemist, millel on võimalik seos eestlastega (rohkem infot nende kohanimede kohta vt siit ja läänemeresoome joonte kohta läti murretes vt siit).
25. veebruar
Projekti täitjad Karl Pajusalu ja Miina Norvik rääkisid käimasolevast ETAGi projektist („Idast läände: eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine uurali taustal“) ning uuest interdistsiplinaarsest uurimiskeskusest „„Eesti juured“: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“ intervjuus ERRi saates „Vikerraadio“. Kuula intervjuud siit. (Foto Karl Pajusalust Vikerraadio veebilehelt.)
Populaarteaduslikud kirjutised
2025
Saar, Eva (2025). tatti ni uppa. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 9 (430), 9.
Saar, Eva (2025). nõsaraq ni ollõteräq. Kilstakõisi seto sõnaraamatust. Setomaa, 10 (431), 10.
Päisepilt: Pilda lutsi keele välitööde märkmed, mille pani kirja Guna Pence Antonīna Nikonovalt Jāni külas (Lielie Tjapši) Lätis 1972. (Allikas: Läti Ülikooli Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituudi Läti Folkloori Arhiiv)
