Karbon

Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi; järgnes Devonile ja eelnes Permile.

Skeem 1. Karboni geokronoloogiline tabel

Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist.

Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid.

Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus – eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), parisraikad (hiidkollad), sonajalgtaimed, seemnesonajalad ja kordaiidid.

Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kohrkalade (hailaadsete) kõrgaeg.

Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed.

Käesoleva lehekülje on  koostanud Mare Isakar erinevate algmaterjalide põhjal.
Copyright © 2003 Mare Isakar