Elu areng Maal
Devon
Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile.
Skeem 1. Devoni geokronoloogiline tabel
Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red.
Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis – Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (parisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mnd- ja punavetikad.
Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt louatud.
Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest).
Käesoleva lehekülje on koostanud Mare Isakar erinevate algmaterjalide põhjal.
Copyright © 2003 Mare Isakar