Tauri Arumäe "Aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatamine metsaressursi kirjeldamiseks"

Tauri Arumäe uuris oma doktoritöös aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavust metsaressursi kirjeldamiseks. Töö tulemusel töötati välja metoodikad metsa kõrguse ja metsa tagavara hindamiseks, lisaks uuriti aerolidari rakendatavust häiringute ning kõrguskasvu monitoorimiseks.

Peaasjalikult on hetkel kasutajaks RMK, kus töötades ma selle süsteemi üles olen ehitanud, aga metoodika on kindlasti rakendatav (ja praeguseks hetkeks ka leidnud rakenduse) näiteks Keskkonnaagentuuris, kus iga aastaselt Statistilise Metsainventuuri käigus Eesti metsaressurssi kaardistatakse. Lisaks võiks andmestik huvi pakkuda ka suurematele metsahaldusfirmadele (Tornator vmt).

Ettekanne toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu seminariruumi Tõstamaa, 10. juunil kell 15.30. Tallinnas on ettekannet võimalik jälgida Tallinna Ülikooli Raamatukogu Uno-saalis.

Ettekannet on võimalik jälgida ka otse UTTV-s siin. Küsimusi saab ettekandjale esitada Sli.do keskkonnas koodiga: #127549


 

Eesti Looduse Mõttekoda alustab ettekandega märgalade taastamise vajalikkusest

Neljapäeval, 27. mail kell 15.30 toimub Eesti Looduse Mõttekoja sarja esimene loeng. Eesti kõrgkoolides kaitstud loodusteaduslikke doktoritöid kõigile huvilistele tutvustava sarja avaettekande „Suunisliigid märgalakoosluste taastamisel“ peab Elin Soomets Tartu Ülikoolist.

Soometsa uurimus käsitles looduslike märgalade taastamise vajalikkust. “Minu doktoritöö põhines ümbritseva keskkonna muutustele väga tundlike kahepaiksete ja rannaniidu kahlajate elupaikade jälgimisel,” tutvustas autor oma tööd. “Andsin ka täpsed soovitused, mida tuleks märgalade taastamisega tegelevatel organisatsioonidel väikeveekogude, soode ja kuivendatud rannaniitude taasloomisel arvesse võtta.” Tema sõnul võiks uurimusest abi olla näiteks ELF-il ja RMK-l.

Eesti Looduse Mõttekoja loengusarja üheks eesmärgiks on tutvustada doktoritöödes tehtud avastusi eesti keeles ja võimalikult kompaktselt. “Ettekanded on suunatud kõigile huvilistele, sh organisatsioonidele ja ettevõtetele, kelle tegevus on loodusega seotud” rääkis Looduseuurijate Seltsi president ja Eesti looduse mõttekoja üks eestvedajaid akadeemik Urmas Kõljalg. “Ma väga loodan, et neid andmeid, mida meie noored teadlased on kogunud, ja uurimusi, mis nende põhjal on tehtud, võetakse keskkonda puudutavate otsuste tegemisel arvesse. Seetõttu peamegi vajalikuks neid laiemale avalikkusele tutvustada.”

Enne suve on kavas veel üks ettekanne, 10. juunil räägib Tauri Arumäe Eesti Maaülikoolist lähemalt aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavusest metsaressursi kirjeldamisel.

Esimest ja teist loengut saavad huvilised kuulata Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses ning otseülekandes Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Uno-saalis  (Rävala pst. 10). Nendest teeb reaalajas ülekande UTTV (lingil https://www.uttv.ee/naita?id=31356) ning hiljem saab neid järelvaadata LUSi kodulehelt.

LUSi koostööpartnerid on selles projektis lisaks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ning Eesti nelja suuremat ülikooli ühendavale doktorikoolile veel Teaduste Akadeemia, Tartu linn, TÜ raamatukogu ja EKI.

Lisateave: https://sisu.ut.ee/elm

Facebook´i üritus: https://bit.ly/3hSMRIv


Eesti looduse mõttekoja loengusari tutvustab loodusteaduslikke doktoritöid 


Mai lõpus alustab Eesti looduse mõttekoja loengusari, mis tutvustab laiemale avalikkusele Eesti ülikoolides kaitstud, eelkõige loodusteaduslikke, aga ka teiste valdkondade doktoritöid. Kaks korda kuus toimuvates 45-minutilistes loengutes esitlevad oma teadustöid Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli ja TalTechi doktorandid. 

„Meie kõrgkoolides kaitstakse suurepäraseid teadustöid,“ rääkis Loodusuurijate Seltsi (LUS) president ja Eesti looduse mõttekoja üks eestvedajaid, akadeemik Urmas Kõljalg. „Tahaksime, et nendest saaks osa võimalikult suur hulk inimesi ja just selleks olemegi uue sarja ellu kutsunud. Loengute lisaväärtuseks on eestikeelse teaduskeele ja terminoloogia areng, mille osas teeme tihedat koostööd Eesti Keele Instituudiga.“ 

Kõiki loenguid saab vaadata nii reaalajas otseülekandena kui ka hiljem salvestusena UTTV arhiivist. Loengusarja ühe koostööpartneri, Tartu Ülikooli raamatukogu abiga andmebaasistatakse kõik doktoritöödes kasutatud eestikeelsed terminid ning tehakse samuti avaandmetena kõigile kättesaadavaks. 
„Loodame väga, et meie teaduse saavutused jõuavad loengute abil paremini ka innovatsiooniga tegelevate ettevõtjateni,“ sõnas Kõljalg. „Kindlasti väärivad meie noorte teadlaste tööd edasisi arutelusid, sest potentsiaali aidata kaasa uutele, meie riiki ja ühiskonda edasiviivatele lahendustele on neis igal juhul. Meie aitame noortel teadlastel oma saavutusi tutvustada.“

Loengusarja avaettekande teeb 27. mail Elin Soomets Tartu Ülikoolist, rääkides oma doktoritööst „Suunisliigid märgalakoosluste taastamisel“ („Focal species in wetland restoration“), mille ta kaitses 11. septembril 2020. Esimesed loengud toimuvad Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuse suures saalis, pärast LUSi maja remonti aga juba sealsetes ruumides. Tallinnas saab reaalajas esitlusi ja ülekandeid  jälgida Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peamajas, Uno-saalis (Rävala pst. 10). 

Lisaks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, TalTech´ile ning Eesti nelja suuremat ülikooli ühendav doktorikoolile tehakse projekti käigus koostööd ka Teaduste Akadeemia, Tartu linna ja  Kunstiakadeemiaga. 

Lisateave:
Maris Hindrikson
maris.hindrikson@ut.ee
5542532


 

Eesti looduse mõttekoja sümboli kavandi konkursi võitis Artur Kuus 
 
Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde loodud Eesti looduse mõttekoja komisjon kuulutas sümboli kavandi konkursi võitjaks Artur Kuusi, kes oli oma töö motiiviks valinud püstkoja. 

Kavandi loomisel tuli lähtuda Eestimaa loodusest ja selle pärandist. „Artur Kuusi töö tõusis teiste kõrval esile professionaalse ja läbimõeldud lahendusega,“ kommenteeris võidutööd komisjoni esimees Urmas Kõljalg. „Tema loodud kujundust on võimalik väga erinevalt kasutada ja just sellist sümbolit me otsisimegi.“ 

Teise ja kolmanda koha vääriliseks hindas komisjon Maria Eliisa Metsise ja Hermes Sarapuu kavandid. 

Kavandi konkursi võitja Artur Kuus saab auhinnaks ajakirjade Eesti Loodus  ja Horisont aastatellimuse, teisele ja kolmandale kohale on auhinnaks Eesti Looduse poole aasta tellimus.

Artur Kuusi auhinna üleandmine Loodusmuuseumis

Artur Kuusi auhinna üleandmine Loodusmuuseumis

Eesti looduse mõttekoja sarja avaettekanne toimub 27. mail 2021 aastal. Ettekannete sarja eesmärgiks on Eesti ülikoolides kaitstavate loodusteaduslike doktoritööde toomine eestikeelsesse avalikku ruumi. Kuna doktoritööd kirjutatakse ja kaitstakse inglise keeles, on looduse mõttekoja sari oluline eestikeelse teaduskeele ja terminoloogia arengu ja leviku seisukohast, tutvustades ühtlasi meie doktorantide uurimisteemasid ja kaudselt ka doktoriõpet laiemalt. 

Kõik sarja esinemised lindistatakse, arhiveeritakse ja tehakse veebis avalikkusele kättesaadavaks. Doktoritöös kasutatud eestikeelsed terminid andmebaasistatakse ja tehakse samuti avaandmetena kõigile kättesaadavaks. Lisaks Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, TalTech´ile ning Eesti nelja suuremat ülikooli ühendav doktorikool (https://sisu.ut.ee/geoeco/avaleht) on oma toetust ja koostöö soovi avaldanud Tartu linn, Teaduste Akadeemia kui ka  Kunstiakadeemia ning Eesti Keele Instituut. 

Mõttekoja loengud avalikkusele algavad hiljemalt 2021. aasta mais TÜ Raamatukogu konverentsisaalis, kuid ka Tallinnasse leitakse kindlasti ruum, kus huvilised esinemiste otseülekandeid jälgida saavad. Pärast LUSi maja remondi lõppu hakkavad ettekanded toimuma LUSi majas (Struve tänav 2, Tartu).

ELM logo

ELM logo