Mandrijäätumine Eestis

Eesti territoorium allus vähemalt kolmel korral Skandinaavia mägedest lähtunud mandrijäätumisele – Elsteri (Mindeli), Saare (Rissi) ja Weichseli (Würmi) jääajal, mil kuhjusid Sangaste, Ugandi ja Järva kihistu setted (skeem 1).

Jääajad vaheldusid Holsteini (Lihvini) ja Eemi (Mikulino) jäävaheaegadega. Holsteini jäävaheaja kliima oli suhteliselt jahe ja niiske, kuid Eemi jäävaheajal oli kliima praegusest tunduvalt soojem.

Tänapäevast Eesti pinnamoodi ilmestavad reljeefivormid kujunesid peamiselt viimase mandrijää kulutuse (voored), surve (otsamoreenid) ja kuhje (moreenkünkad ja tasandikud) tulemusel.

Eestimaa mandrijääst vabanemine toimus järkjärgult ning sellega kaasnes jää ajutisi pealetunge ja seisakuid.

Skeem 1. Kvaternaari ajastu stratigraafiline skeem