Eestimaa mandrijääst vabanemine

Ligi 13 500 aastat tagasi kujunesid Riia ja Pihkva liustikuvoolude kokkupuutealal Haanja kõrgustiku mandrijää moodustised. Haanja staadiumi ajal liikusid liustikukeeled lõunasse ja edelasse (skeem 1).

Skeem 1. Mandrijää hääbumine Haanja staadiumil (K. Kajaku järgi)

Umbes 12 400 kuni 12 600 aastat tagasi toimus uus, Otepää staadiumi mandrijää pealetung. Voorte orientatsiooni järgi võib oletada, et Peipsi liustikuvool liikus lõuna-edela, Võrtsjärve liustikukeel aga lõuna-kagu suunas (skeem 2). Peale aktiivse jää etendas Haanja ja Otepää kõrgustiku kujunemisel olulist osa irdjää (setete alla mattunult võisid jääpangad säiluda aastatuhandeid).

Skeem 2. Mandrijää hääbumine Otepää staadiumil (K. Kajaku järgi)

Umbes 11 800 kuni 12 200 aastat tagasi kujunesid Pandivere staadiumi mandrijää moodustised (skeem 3). Mandrijää maksimaalset levikut sellel staadiumil tähistavad kaarjalt ümber Peipsi nõo lõunaosa asuvad servamoodustised. Samasuguste servamoodustiste levik jätkub üle Pandivere kõrgustiku põhjaosa, Pärnust kirde ja loode suunas ning Ida-Saaremaal.

Skeem 3. Mandrijää hääbumine Pandivere staadiumil (K. Kajaku järgi)

Mandrijää viimane pealetung toimus umbes 11 200 aastat tagasi. Palivere staadiumis kujunesid servamoodustised Lääne-Saaremaa – Hiiumaa – Palivere – Tallinn – Kunda – Sinimäed – Narva joonel (skeem 4). Palivere liustiku sulamisel toimus Pandivere kõrgustikust itta ja läände jäävate jääjärvede ühinemine ning moodustus ühtne Balti jääjärv.

Skeem 4. Mandrijää hääbumine Palivere staadiumil (K. Kajaku järgi)

Koostanud © 2003 Mare Isakar