Aluskord

Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid.

Aluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse ääre kivimid (gneisid ja migmatiidid). Peale nende leidub Eestis veel 1,54-1,67 miljardit aastat tagasi eksisteerinud mandririfti vulkaanide aluseid magmakoldeid – rabakivi massiive (joonis).

Eestis ei paljandu aluskord kusagil. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130 m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600 meetrini. Kagu-Eestis Mõniste ümbruses on täheldatav kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400 meetrit (vt Eesti geoloogiline kaart). Aluskorra kerkeala on teada ka Uljaste ümbruses – nn Uljaste kuplid. Et aluskord Eestis ei paljandu, siis on selle ehitust uuritud puursüdamike abil. Lääne ja Lõuna-Eestis on aluskorra kivimid tugevamini moondunud kui Põhja-Eestis. Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale – magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustab seal tugeva magnetilise anomaalia (Jõhvi anomaalia). Raualasundid asuvad üle 500 meetri sügavuses.

 
Eesti aluskorrakivimitele lähedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast pärinevad arvukad rändrahnud, mille on Eestisse kandnud mandrijää.

5,5 meetri kõrgune gneissgraniidist Kaarnakivi (ka Pruudikivi, Armumiskivi) Vainupea rannas

Rabakivi graniit on Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks