ETTEVÕTLIKKUSPÄDEVUSEST

Kunst ja ettevõtlikkus on üksteisega rohkem seotud kui esmapilgul võib tunduda. Pikema loovprotsessi läbiviimine vajab planeerimist, ideede elluviimist ja refleksiooni, lisaks pädevusi nii aja-, enese- kui ka teiste juhtimise valdkonnast. Tänapäeval tegutseb kunstnik paljuski kui (väike)ettevõtja, kes selleks, et elatist teenida, peab oma loomingut kommunikeerima ja müüma.

Alates 21. sajandi algusest oleme olnud tunnistajaks kunstniku kui kunstnik-ettevõtja (Artpreneur) kuvandi pidevale tõusule (Kraehe, 2019).  Deresiewiczi (2015) sõnul on sellel kunstnikul lai valik loomingulisi, tehnilisi ja ettevõtlusoskusi, mis on vajalikud tänapäeva postindustriaalses ja teadlikkust rõhutavas majanduses edukaks toimimiseks. Kunstniku tegevus ei piirdu vaid tervikteoste kogumi loomises, vaid lisaks loob kunstnik ka oma kuvandit, kasvatavad vaatajaskonda, püüavad tähelepanu sotsiaalmeedias, otsivad toetajaid ja koostööpartnereid ning viivad ellu projekte ning äriplaane.

  1.1 Mis on ettevõtlikkuspädevus?

Ettevõtlikkuspädevus on lisatud Riiklikusse õppekavasse kui üks kaheksast üldpädevusest, mida õppeainete üleselt toetada. Sealne käsitus ettevõtlikkuspädevusest rõhutab viit alaoskust:

1. Algatusvõime kui suutlikkus ideid luua ja ellu viia; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest;
2. Seostamisoskus – kasutada omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;
3. Probleemilahendusoskus – suutlikkus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele;
4. Koostöö ja kogukonda panustamine – korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta;
5. Loovus ja paindlikkus – suutlikkus reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske.

Ettevõtlikus kunsti ja kunstiõpetuses tähendab nii tegutsemisjulgust, vastutusvõimet kui ka seoste nägemist. Kunstnike tegevus on mõjutatud ühiskondlikest protsessidest ja mõjutab neid omakorda. Nii on loovisikute roll ajas muutuv ja ettevõtlik hoiak on üks tänase päeva oluline märksõna kunstniku töös.

 Mõtle!

Milline pädevus on Sinu meelest kunstnikutöös kõige olulisem? Kuidas on see seotud ettevõtlikkusega?

  1.2  Õpiobjekti tutvustus

Õpiobjekt koosneb kahest suurest harust. Peatükk “Ettevõtlikkus kunstis ja kunsti tegemisel” tutvustab ettevõtlikku hoiakut ja selle vajaminevaid pädevusi kunsti tegemisel. Uurime, kuidas suhtuvad ettevõtlikkusse professionaalsed kunstnikud, kuidas nemad oma aega ja töid planeerivad, millised on väljakutsed kunstis ja kunstniku elus. Kunstnike näitel saab kunstitunnis ettevõtlikkuse ja kunsti seoseid lahata. Peatükk koosneb videointervjuudest kunstnikega, kirjalikust osast, mis avab ettevõtlikkuspädevuse erinevaid komponente kunstnike praktika näidetel ning  ülesannetest õpilasele. Teine peatükk “Ettevõtlikkus kunsti õppimisel ja õpetamisel” käsitleb küsimust, milline on ettevõtlik ja ettevõtlikkust toetav kunstiõpetaja ja kuidas tema toimetulekut toetada. Intervjuud kunstiõpetajatega pakuvad äratundmist ja inspiratsiooni õpetajatele. Peatükk koosneb videointervjuudest kunstiõpetajatega, kirjalikust osast, mis käsitleb ettevõtlikkuspädevuse seotust ennastjuhtiva õppija toetamise ja kunstitunni õppeprotsessi ülesehitusega ning ülesannetest, mida koos õpilastega teha.

Õpiobjekt on suunatud kunstiõpetajatele, kuid see sobib kasutamiseks ka vanema kooliastme õpilastele. Õpiobjektis on välja toodud suunised materjali kasutamiseks tunnis. Järgides terviklikku kunstiõppe mudelit pakub see võimalusi uute teadmiste saamiseks, aruteludeks,  loovtegevusteks ja refleksiooniks.

Õpiobjekti läbinu:

1. teab, milliste pädevuste kaudu ettevõtlikkus kunstis avaldub;

2. rakendab loovprotsessi mudeli etappe;

3. julgustab õpilasi olema kunstitunnis ettevõtlik.