2.4. Probleemilahendusoskus
2.4. PROBLEEMILAHENDUSOSKUS
Oleme riukalike probleemide tormituules. Riukalikeks või ka nurjatuteks probleemideks (wicked problems) nimetatakse probleeme, mis on kas raskesti hoomatavad või mille lahti harutamine vajab väga erinevate osapoolte koostööd ja panust. Selliste probleemide lahendamine eeldab häid koostööoskusi, seostamisoskust, loovust, empaatiat ja kriitilist mõtlemist. Samas ka teatavat vastuhakku ja meelekindlust ebamugavaid küsimusi küsida ning muutusi ellu viia.
Kunsti näide – nt Olafur Eliasson the Ice watch
Olafur Eliassoni ja Minik Rosingu töö soovis tõstatada teadlikkust kliimamuutustest, pakkudes vahetut ja käegakatsutavat kogemust arktilise jää sulamise tegelikkusest. Kaksteist suurt Gröönimaa jääkilbist eraldunud jääplokki korjati Nuuki lähedal asuvast fjordist ja esitati kellakujuliselt avalikel platsidel üle Euroopa. Ice Watch paigaldati kolme kohta. Esmaesitlus toimus 26.–29. oktoobril 2014 Kopenhaageni Raekoja platsil, märkimaks ka ÜRO IPCC viienda kliimamuutuste hindamisaruande avaldamist. Teine ülespanek toimus Pariisis 2015. aastal markeerimaks ÜRO kliimakonverentsi COP21. Kolmas versioon toimus aastavahetusel vastu 2019. a Londonis.
Disainiprobleemide nimistusse on lisandunud ka keerukad sotsiaalsed, keskkondlikud ja majanduslikud probleemid, mis on mitmekihilised ja mille puhul ühest juurpõhjust on sageli keerukas tuvastada. Iga sellise olukorra avamine on unikaalne protsess, milles probleemi sõnastamine ning fookuse valik hakkab jõuliselt kujundama ka selle lahendusviise.
Disaini näide. Philips MyVision LED-pirn. 2012. aastal turule toodud LED-pirn lubas kasutajale võrreldes tavapärase hõõglambiga 80% väiksemat energiakulu ja 25% pikemat eluiga. Küll aga säilitati ka LED-pirni puhul traditsioonilise koduse hõõglambi vorm. 
Mõtle!
Milline probleem Sinu vahetuses läheduses Sind kõige enam kõnetab? Kuidas Sa selle probleemi tähendust ja olulisust kunsti vahenditega nähtavaks teeksid?
