2.2. ALGATUSVÕIME

Algatusvõime sisaldab suutlikust ideid luua ja ellu viia, eesmärke seada, plaane koostada ja ellu viia; näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest. Kunstniku võib sütitada mõni kriipiv probleem, kommunikeerimist vajav teema, eneseväljendus- või uurimisvajadus. Algatusvõime aitab astuda sammu algsest impulsist edasi, idee teoks teha. 

Kunstniku tööprotsessis on ideedega töötamine oluline etapp, milleks kasutatakse erinevaid strateegiaid. Mõned kunstnikud kasutavad visandiplokki, teised joonistavad mõttekaarte või skeeme, kolmandad koguvad materjali ja tundeid moodboard’ile, neljandad organiseerivad mõtteid ekraanil. Aga ideid saab koguda ja neid organiseerida ka post-it paberitega.

Visandiplokk on kunstniku oluline töövahend, millel on mitu funktsiooni. Lisaks sellele, et visandiplokk on hea viis oma joonistusoskust arendada ja koht, kuhu märgatud hetki jäädvustada, aitab see ideid arendana ning luua ja hoida dialoogi iseendaga. Uute ideede otsimiseks sobib hästi vaba, juhuslik kritseldamine. Sellist visandamisviisi võib kasutada visuaalse ajurünnakuna, kus end teadlikult mingi teema või eesmärgiga ei piirata, vaid joonistatakse vabalt, hajameelselt, kiiresti, mittedominantse käega, üle teiste joonistuste jne. Selles etapis on oluline olla avatud ideede paljususele ja erisusele. Hiljem, kui see divergentse mõtlemise etapp on läbitud, saab joonistustest edasisi ideid hakata sünteesima. Visandiplokk on ka hea koht, kuhu kavandada suuremaid kunstitöid. Ka kunstitunnis on oluline teha ühest ülesandepüstitusest mitu kavandit, et lubada erinevatel ideedel visuaalseks saada. Visandiplokk võimaldab enda sisekõnet esile tuua ning seeläbi paremini oma sihtidest, emotsioonidest ja mõtetest teadlikuks saada. Lisaks joonistamisele aitab endaga dialoogi pidamiseks kaasa mõtete kirjapanek. Visandamist ja kunstnikuraamatuid soosivad ka mitmed (sotsiaalmeedia) kampaaniad nagu näiteks Inktober (https://inktober.com/). Visandiplokiks sobib kunstipoest ostetu, aga ka ise (taaskasutatud) paberitükkidest kokku kujundatud kaust, visandiplokk võib olla ka digitaalne.

 Näide. Margot Kase joonistused

Tallinna Ülikooli õppejõu ja kunstnik Margot Kask joonistab ja visandab ise kunstnikuna palju ning suunab ka õpilasi kunstnikupäeviku formaati kasutama.

 Näide. Pamela Sameli joonistused

Kunstnik Pamela Sameli joonistused võluvad vaba ja naivistliku joonega. Tema kujutised erinevatest elulistest situatsioonidest võiksid olla heaks julgustuseks igas vanuess joonistushuvilisele. Joonista ja läbi joonistuste sünnib oma nägemus ja väljendusviis.

 Näide. Joonmeedia on ühendanud joonistamise ja ettevõtluse

Siiri Taimla ja Tanel Rannala ehk Joonmeedia on visandamise muutnud oma ettevõtte peamiseks tegevuseks. Nad joonistavad üles konverentse, õppepäevi, veebiseminare ja muid sündmusi. Visuaalne kokkuvõte sündmusest annab teistmoodi, terviklikuma ülevaate kui sõnaline protokoll. Joonmeedia puhul saab hea näitena kokku ettevõtlikus ja ettevõtlus.

Sama oluline, kui ideede genereerimine ja arendamine on nende edasiarendus teosteks, lisaks divergentsele mõtlemisele ja konvergentne mõtlemine. Ideede arendamiseks teoseks võib proovide ideid testida erinevate kunstiliste kujundite kaudu. Marcel Danesi ja Paul Perron kõnelevad raamatus “Kultuuride analüüs” (2005) kunstilistest kujunditest. Kunstiline kujund aitab nii keeles kui ka kunstis sõnumit põnevamaks ja mitmetähenduslikumaks muuta. Mitmeid neist kujunditest, näiteks hüperbooli, ellipsit, vastandust, sünekdohhi kasutavad kunstnikud on töödes ja need on kasutatavad ka kunstiõpetuses.

Eesmärkide ja plaanide elluviimine hõlmab enamasti ka teisi inimesi. Ei tohi unustada, et ettevõtlikkus kunstniku töös nõuab ka sotsiaalseid oskusi ja (ühiskondliku) kontekstiga suhestumist. Kunstniku igapäevatöö osad on rahastustaotluse kirjutamine, näituste ja muude projektide planeerimine koos kuraatorite, galeristide, kujundajate ja teiste spetsialistidega ning oma tööde tutvustamine avalikult. Sellised välised stiimulid aitavad tegutsemismotivatsiooni hoida ja kätt pulsil hoida ning teisalt nõuavad vastutust oma tööde ja tegemiste üle.

  Mõtle! Milline peaks olema Sind ümbritsev keskkond, mis lubab Sul uute ideede katsetamisega tegeleda.

Abistavad küsimused: Kas Sulle on oluline mängida teatavat muusikat kui tööd teed? Kas eelistad loovtegevusteks kindlat päevapoolt – hommikut või õhtut? Kellele mõtled kui kunstitöid lood? Milliseid meetodeid kasutad ideede edasiarendamiseks?

  Loo! Pea kuu aega visandipäevikut. Võta endale sobiva suurusega plokk ning joonista või kirjuta iga päev. Vali üks alltoodud võimalustest:

• Töö struktureerimist aitab see, kui sead endale igaks nädalaks fookuse. See võib lähtuda sinu tunnetest, päevastest tegevustest, märkamistest või olla ka midagi, mille joonistamist tahad harjutada.
• Järgi igal kuupäev üht sõnavihjet oma visandi loomisel: 1) kristall, 2) ülikond, 3) anum, 4) sõlm, 5) ronk, 6) king, 7) lehvik, 8) kell, 9) surve, 10) valik, 11) hapu, 12) kinnine, 13) katus, 14) puuk, 15) kiiver, 16) kompass, 17) põrkumine, 18) kuu, 19) silmus, 20) võrse, 21) hägune, 22) avatud, 23) leke, 24) väljasurnud, 25) märk, 26) ühendama, 27) säde, 28) krõbe, 29) paikama, 30) libisema, 31) risk. Inspiratsiooni on saadud Inktober 2021 sõnadest, vaata ka: https://inktober.com/.

            Kuu lõpus vaata tehtud sissekanded üle. Märka oma arengut. Kas see ülesanne on mõjutanud su loovust ka muus tegemistes, joonistusoskust, mõtete väljendust?