3.1. ENNASTJUHTIVA ÕPPIJA TOETAMINE KUNSTIÕPETUSES

 Ettevõtlikkuspädevuse osad nagu algatusvõime, seostamisoskus, probleemilahendusvõime, koostöö ning loovus ja paindlikkus on tihedalt ja vastastikku seotud õppija ennastjuhtivusega. Enesejuhitud õppijad on oma õpiprotsessis metakognitiivselt, motivatsiooniliselt ja käitumuslikult aktiivsed osalised, kes planeerivad, organiseerivad, juhendavad, kontrollivad ja hindavad oma õppimist erinevates õpiprotsessi etappides. Ennastjuhtiva õppija toetamine kunsti õpetamisel võiks silmas pidada autonoomse motivatsiooni toetamist ja metakognitsiooni, õpioskust ja enesemääratlust. 

 Isemääramisteooria, mille autoriteks on Edward Deci & Richard R. Ryan (vaata ka https://selfdeterminationtheory.org/), toob välja kolm psühholoogilist baasvajadust, mille toetamine suurendab nii autonoomset motivatsiooni kui ka õpirõõmu: seotusvajadus, autonoomiavajadus ja kompetentsusvajadus. Nii on ka kunstiõpetaja jaoks esmane luua klassis olukord, kus kõik õpilased tunnevad end kaasatuna ning õpikeskkond on õppimist ja koostööd toetav. Head omavahelised suhted ja üksteist toetav keskkond on õppimise eelduseks. Kompetensuspädevuse loomiseks on õpilase jaoks oluline tunda, et ta saab asjadega hakkama ning teab, mida temalt oodatakse ja kuidas lahendusteni jõuda. Kompetentsustunnet aitab luua õppetegevus, mis võimaldab õpilastel ise lahendusteni jõuda. Oluline on ka õpitava paras raskusaste, õpetaja saab jälgida, et ülesanded võimaldaksid erineva raskusega lahendusi. Väga oluline on luua võimalused mõelda sügavalt ja jõuda ise lahendusteni. Autonoomiat toetavad kunstiõpetuses lisaks õpetaja hoiakule õpilaste individuaalsuse osas ka ülesanded, mis võimaldavad kõigil õpilastel luua seoseid enda huvidega, pakkuda erinevaid lahendusi ja oma seisukohti välja öelda. Selleks on õpilase jaoks oluline mõista, miks midagi tehakse ja mis on selle väärtus just minu jaoks. Oluline on muidugi ka refleksioon oma õppimise üle. Õpetaja saab õppimise mõtestamisel pakkuda tuge.

 Refleksioon on oluline alus ka metakognitsiooniks ehk oma õppimise märkamiseks ja sellest arusaamiseks. Metakognitiivsed oskused ei ole intuitiivsed, seetõttu on oluline neid sõnaselgelt välja tuua (Talving, s.a.). Need oskused on samm-sammult arendatavad ning muidugi tuleb nende puhul arvestada õpilase arengu ja vanusega. Õpetaja saab luua olukordi, mis võimaldavad õpilastele  õppimist mõtestavat sisekõnet endaga või dialoogi grupikaaslastega. 

 Ennastjuhtiva õppija toetamise taustaks on hea mõelda ka juurdekasvu ja jäävususkumuste vahekorrale. Juurdekasvuuskumus on lihtsalt öeldes usk oma vaimsete võimete arendatavusse. Juurdekasvuuskumuse eeskõneleja Carol Dweck toob välja, et osa õpilastest usuvad, et pingutused näitavad seda, et nad ei ole võimekad — neid hoiab kütkeis jäävususkumus. Seevastu juurdekasvuuskumusega õpilased usuvad, et õppimine ja sügavam mõistmine toimub järk-järgult ja aegamisi ning õppimisvõime on arendatav. Ka nende jaoks võib õppimine tunduda pingutust nõudev, kuid nad näevad seda väljakutsena, mis ära teha. Juurdekasvuuskumuse toetamiseks saab õpetaja kasutada erinevaid õpistrateegiaid, väärtustada keskendumist, tunnusta protsessi ja pakkuda erinevaid võimalusi. Oluline on õpilane mugavustsoonist välja aidata ning mõttesta ja väärtusta pingutusi ja raskusi. Veel üks oluline aspekt, mida nii juurdekasvuuskumuse kui ka loovuse toetamisel rõhutada — vigade tegemist ei tasu karta. Vead näitavad tihti teed õnnelikele juhustele ja uutele lahendustele. Ka kunstnike igapäevatöös ei tule ette ainult õnnestumisi. Paberikorvi läinud ideid, teostamata projekte, igapäevaseid kõhklusi ja ebakindlust tuleb kunstnikel ette pidevalt. Ettevõtluspädevuse komponendid aitavad eksimustest ja kahtlustest uusi ideid arendada. 

---

 Näide: Kunstiõppe visioonid ennastjuhtiva õppija toetamisel kunsti õpetamisel

Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiõpetuse õppekava veetud täienduskoolituse “Ennastjuhtiva õppija toetamine kunsti õpetamisel” kokkuvõtva tööna kujundasid kunstiõpetajad plakati oma kunstiõppe visioonidest. Need visioonid toovad esile mitmekesiseid põhimõtteid, kuidas kunsti tunni abil toetada õpilasi saamaks ennastjuhtivateks õppijateks.

 

Kristi Markovi kunstiõppe visioon		Karin Mägi kunstiõppe visioon
Merle Karu kunstiõppe visioon		Krista Käsperi kunstiõppe visioon