3.2. Kunstiõppe protsessi aspektid ettevõtlikkuse toetamisel

sissejuhatus 3.2. KUNSTIÕPPE PROTSESSI ASPEKTID ETTEVÕTLIKKUSE TOETAMISEL

Ettevõtlikkust avatakse tavateadmise tasandil ka kui ambitsioonikust, konkureerimisvõimet ja tulemuslikkust. Küll aga peame hariduse kontekstis eelkõige looma õppimiseks soodsad tingimused. Seega on õpetaja ülesanne luua tasakaal väljakutse ja õppija suutlikkuse vahel. Edu peaks olema defineeritud eelkõige läbi arengu, õppija soovi mõista ja mõtestada ning loovuse. Võistluslikkust ja liigset ettemääratust on aga nimetatud hoopis loovustõketeks.

 

Inglise hariduse uurija Graham Wallas toob esile nelja loovuse etappi, rõhutades sealjuures tegevusele eelnevat pikemat ettevalmistus ja mõtlemisaega.

 

skeem3

 
Iga etapp vajab aega ning keskendumist. Seega võiks ettevõtlikkuspädevuse toetamise eesmärgil planeerida pikemaid õppeühikuid. See võimaldab õppijal ka paindlikumalt oma aega juhtida ja planeerida. Toetava materjalina soovitame õpiijatel kasutada ka visandiraamatut, mis koondab nii kavandeid kui ka mõtteavaldusi. Järgnevalt toome loovprotsessi etappide konkreetsemad näited üldistatud kunstiõppetegevuse põhjal.
 

 

Ettevalmistus

  • Enda ja keskkonna valmis seadmine – nt keskkonna loomine, kunstivahendite valimine ja vahenditega tutvumine

Inkubatsioon

  • Ideede ammutamine – nt näituste külastamine, näidete ja eeskujude otsimine

  • Ideede enda omaks tegemine – nt näidete osadeks võtmine ja uuesti kokkupanemine ehk dissotsiatsioonid ja assotsiatsioonid, endale teadlikult suuna seadmine, töö visandiraamatuga

  • Kavandite paljusus – nt üldisema kompositsiooni kavandamine, töö visandiraamatuga

Illuminatsioon

  • Valikute tegemine ja lähteülesade sõnastamine

  • Struktuuri loomine – nt alusjoonise või alusmaali tegemine

Tõendamine

  • Idee realiseerimine

  • Ootamatustega toimetulek, uute valikute tegemine

  • Viimistlemine

  • Eksponeerimine ja esitlemine

  • Tagasiside kogumine ja eneserefleksioon

 

Uuringutes on esile toodud, et õppijate enda poolt juhitud probleemilahenduse katsed, mida ei saada kohene ja otsene juhendamine, soodustavad õppijate mõistmist. Küll aga on selle eelduseks, et probleemide lahendamise etapis aktiveerivad õpilased oma eelteadmised, teadvustavad oma teadmiste lünki ja saavad infot juurde hankida. Need sammud aitavad õppijatel end teemasse niivõrd sisse viia, et sellele järgnevaid nõuandeid ning õpetusi võetakse juba paremini vastu. (Loibl et al, 2020) Ka kunstiõppe mudelid nagu Tea! Mõtle! Loo! või Edna Vahteri tervikliku kunstiõppe mudel (Joonis 1.) rõhutavad kunstiteose loomise faasi eel uurimist, planeerimist ning mõttestamist ning tasakaalu loomist kunsti loomise ning kunstiga suhestumise vahel.

joonis

 

 

Et loovaid ja ettevõtlikkust toetavaid õppeühikuid luua ja läbi viia, tuleb õpetajatel ka enda loovust hoida ning enda toimetulekule mõelda. Ka väljaspool kooli sünnib ettevõtlikkus sageli mitte individuaalse pingutusena, vaid meeskonnatöö tulemusena. Eesti õpilaste loovuse uurija Eda Heinla sütitab oma artiklis “Unustatud loovus” (2004) õpetajaid kolleegide mõttevälgatusi toetama ja julgustama. Ta kirjutab:

näide “Siit üleskutse õpetajatele: olge oma kolleegide uuenduste, “naljakate lahenduste” ja ootamatute mõttekäikude suhtes tähelepanekud, tundke huvi, kiitke nende nupukust, nii saavad toetust ja avalduvad enam kõigi õpetajate loovad alged.”

Accept Cookies