2.1. Loovus ja paindlikkus
2.1. LOOVUS JA PAINDLIKKUS
Kunsti- ja ettevõtlikkuspädevuse märgiline ja silmatorkav seos peitub sõnas loovus. Loovuse mõiste on aga igapäevasuhtluses omandanud pea müstilise tähendusvälja ning sellele erilisele “miskile” ei osata sageli näppu peale panna. Niisama müstiline võib näida ka edu saavutamine ettevõtluses. Siinkohal püüame loovuse ning ettevõtlikkuse mõisteid avada ning nende lõimumist esile tõsta.
Loomingulised isikud on tähelepanuväärsed võime poolest kohaneda erinevate olukordadega ja tulla toime kõikvõimalikuga, mida oma eesmärkide saavutamiseks vaja võib minna. See ongi peamine tunnus, mille põhjal indiviidi loovust avatakse. Tuntud loovuse uurija Mihaly Csikszentmihalyi (1997) järgi ei ole määratletud kindlat isikuomaduste kogumit, mis peavad olema loominguliseks eduks. Küll aga rõhutab ta teatava sensoorse eelise märkamise varajast vajadust ning sellel põhineva huvi toetamist kui suurt eelist sügavama loovuse sünniks.
Loovuse laiahaardeline mõiste tähistab ühtviisi nii igapäevast leidlikkust ja individuaalseid ahaa-elamusi kui ka meisterlikku loomingut ning maailmamuutvaid avastusi. Amabile & Pillimeri (2012) järgi on loovus avatud lõpuga probleemistikule või ülesandele lahenduse leidmine, mis avaldub ka tulemis. Võgotski hoiatab, et loovus ei tohiks jääda unistuslikkusesse kinni ja tõeline loovus vajab ka vormi ning väljundit. Võgotski rõhutab samuti:
“See, mida me nimetame loominguks, on harilikult vaid kulminatsiooniline sünniakt, mis ilmneb oma vilja väga pika sisemise kandeaja ja arengu tulemusena.”
Seega vajab loovuse avaldumine aega ja oskust vahelduda otsiva ja otsustava mõttelaadi vahel. Neid erisuunalisi mõtlemisviise nimetatakse ka konvergentseks ja divergentseks mõtlemiseks. Konvergentne ehk koondav mõtlemine hõlmab selgelt määratletud küsimuste lahendamist, millel on sageli üks õige suund. Divergentne ehk lahknev mõtlemine iseloomustab aga võimet luua suurel hulgal ideid,ühelt vaatenurgalt teise lülituda ja uudseid lahendusi leida. Leidlikust mõtlemisest pole suurt kasu, kui head ideed ei suudeta kehvast eristada. Nende valikute tegemine vajab just konvergentset mõtlemist, analüüsioskust ning otsustamisjulgust.(Csikszentmihalyi, 1997)
Näide. Flo Kasearu, Andra Aaloe, Art Ader, Grete Soosalu “Kunstijärjekord”
2010. aastal, kui Tallinn valmistus saame Euroopa kultuuripealinnaks, korraldati eelprojektide konkurss, kus iga kunstiprojekt sai oma idee teostamiseks 10 000 krooni. Raha kulutati erinevatele kunstiprojektidele. Flo Kasearu koos kaasautoritega lähenes loovalt ja eristuvalt ning jagas raha laiali. Nimelt lubas ta projekti “Kunstlijärjekord” käigus esimesele sajale Kunstihoone ette kogunenule 100 krooni. Tulemuseks oli pikk järjekord kunstiinstitutiooni sissepääsu ees, mida juba aastaid nähtud ei oldud.
Mõtle! Mõtle üks juhtum, mis küll näib esmapilgul loov, kuid milles puudub mõni kolmest loovuse hindamise aspektist (asjakohasus, eetilisus ja uudsus)!
Mõtle! Meenuta üht loovideed, mille oled realiseerinud (loovuse täisring on läbitud) ja üht loovideed, mis jäi vaid mõtteks (unistavasse sfääri)!