MILLINE ON ETTEVÕTLIKU MÕTTEVIISIGA INIMENE?

Mitmetes uurimustes on esile toodud ettevõtliku mõtteviisi tunnuseid või ettevõtliku mõtteviisiga inimese profiili. Üldiselt hõlmab ettevõtlik mõtteviis endas mitmeid hoiakulisi ja käitumuslikke tunnuseid, mida tavaliselt seostatakse ettevõtliku indiviidiga ja mis avalduvad erinevates kontekstides (Gibb & Price, 2014). Ettevõtliku motteviisiga inimesed on muutuste esilekutsujad, mõtlevad tulevikku vaatavalt, piiridest väljapoole ja on sisemiselt motiveeritud ideid ellu viima. Ettevõtlikud inimesed võivad olla professionaalid, kes soovivad oma valdkonda edendada, näiteks kunstnikud, kes uurivad uusi loomeviise või õpetajad, kes töötavad välja uudseid lähenemisviise õpilaste kaasamiseks õppimisse jne (Nadelson et al., 2018).

Ettevõtliku mõtteviisi komponendid

Sudrajat (2015) toob peamiste ettevõtliku mõtteviisi oluliste komponentidena esile loovuse, motivatsiooni ja kalduvuse riskida. Samas kirjeldab ta ka teisi aspekte nagu otsustamine, väärtused, uskumused, lähenemine probleemidele, võimaluste äratundmine, tähelepanelikkus, reaalse valiku loogika ja raamistik, tulemustele suunatus, väärtuse ja heaolu loomine, heaolu (hüvede?) jagamine, klientidest ja kvaliteedist lähtumine.

Korte (2018) leiab, et ettevõtlik mõtteviis hõlmab enesetõhusust, proaktiivsust, saavutusmotivatsiooni, autonoomiat, uuendusmeelsust, riskivalmidust, konkurentsivõimet, piiride ületamist, riskitaluvust, algatusvõimet, sihikindlust, loovust, juhtimisoskust, suhtlemisoskust, planeerimis- ja organiseerimisoskust, koostööd ja refleksiooni ning võimalustele orienteeritust.

London oma kolleegidega (2018) toob esile, et ettevõtlik mõtteviis hõlmab kolme komponenti: uudishimu, väärtuste loomine ja seostamine (vt Tabel 2). Autorite tõlgenduses väljendub uudishimu pidevas huvi ülesnäitamises muutuva maailma vastu, mis tõukab uurima vastukäivaid seisukohti varasemalt aktsepteeritud lahendustes. Seostamine võimaldab saada ülevaadet ning hinnata ja juhtida riske, seostades seejuures paljudest allikatest lähtuvat informatsiooni. Väärtuse loomisena kirjeldavad autorid ootamatute võimaluste äratundmist, nende kasutamist erakordsete väärtuste loomiseks ja püsivust ning ebaõnnestumistest õppimist (London et al., 2018). Eeltoodud komponendid kirjeldavad ettevõtliku mõtteviisi olemust ja selle väljendumist tegevuses (vt tabel 3).

Tabel 3. Ettevõtliku mõtteviisi komponendid (London et al., 2018)

	Ettevõtliku mõtteviisi väljendumine (idee või hoiak)	Käitumise väljund (tegevus)
Uudishimu	Huvitatud väga erinevatest asjadest. Mõtlemine nii kindlate teadmiste põhjal kui ka lähtudes eristuvatest vaatenurkadest. Empaatiline suund ja teiste vaadete mõistmine. Ebastabiilsuse aktsepteerimine. Valmisolek väljakutsete aktsepteeritud lahendustele.	Vaatleb kriitiliselt ümbrust, et ära tunda võimalusi. Uurib mitmeid lahendusvõimalusi. Kogub andmeid ideede toetamiseks ja ümberlükkamiseks. Kõrvaldab (vajadusel) põhjendatult esialgse idee. Vaatleb muutuva maailma trende tulevikku suunatult. Kogub tagasisidet ja andmeid erinevatelt osapooltelt.
Väärtuste loomine	Valmisolek võtta riske. Püsivus tagasilöökidele ja valmisolek ebaõnnestumistest üle saada. Valmisolek muuta (idee) suunda. Motiveeritud panustama positiivselt ühiskonda.	Rakendab tehnilisi oskusi/teadmisi uue tehnoloogia arendamiseks uue tehnoloogia/toote loomisel. Arendab ideed/toodet lähtuvalt tagasisidest. Keskendub avastatud väärtuspakkumise mõistmisele. Kirjeldab, kuidas avastatut saaks laiendada ja/või säilitada, kasutades selliseid elemente nagu tuluvood, võtmepartnerid, kulud ja peamised ressursid. Defineerib turgu ja turu võimalusi. Mõistab et tegevused võivad viia nii kasu kui ka kahjuni.
Seostamine	Erinevate distsipliinide teadmiste ja oskuste tunnustamine. Teadlikkus oma piiratud teadmistest ja oskustest. Valmisolek töötada üksikisikutega, kellel on erinevad oskused ja teadmised, ekspertiis jne.	Esitleb ideid erinevatele inimestele. Veenab, miks avastus lisab väärtust ja seda erinevatest vaatenurkadest (nt lähtudes tehnoloogia, ühiskonna, finantside, keskkonna vaatenurgast). Mõistab, kuidas osad/elemendid on ökosüsteemis omavahel seotud. Leiab täiendavate oskuste, teadmiste ja ekspertsusega inimesi ja teeb nendega koostööd Integreerib ja sünteesib erinevaid teadmisi.

Eeltoodud ettevõtliku mõtteviisi tunnustest joonistuvad välja ettevõtliku mõtteviisiga inimesele omased tunnused, hoiakuid, oskused ja tegevused.

Ettevõtliku mõtteviisiga inimese profiil

Davis koos kolleegidega (2016) toob esile ettevõtliku mõtteviisiga inimese profiili, kirjeldades seda läbi paindliku loovuse, optimismi, püsivuse, enesekindluse, tegevuste täideviimise, tuleviku fookuse ja isiklike oskuste kaudu. Nad leiavad, et ettevõtliku mõtteviisiga inimesel peaksid olema sellised omadused, nagu enesekindlus, sõltumatus, piiratud struktuuride eelistamine, mugandamatus, riskite aktsepteerimine, tegevusele suunatus, kirg ja saavutusvajadus (Davis, Hall, & Mayer, 2016).

Korte (2018) rõhutab, et ettevõtliku mõtteviisiga inimesele on iseloomulik näha olemasolevaid võimalusi keskkonnas ja otsustada, kas need võimalused on temale kättesaadavad ja teostatavad. Teatud omadusi ei ole võimalik selgelt eristada, need väljenduvad teatud tegevustes. Gibb ja Price (2014) toovad esile ettevõtliku mõtteviisiga inimese tegevusele omased tunnused: intuitiivne otsuste tegemine, võime iseseisvalt tegutseda, võrgustike loomine, algatamine, võimaluste tuvastamine, loominguline probleemide lahendamine, strateegiline mõtlemine ja enesetõhusus. Autorid toovad välja, et indiviidi ettevõtlik tegutsemine avaldub näiteks võimaluste otsimises, initsiatiivi võtmises, arendamisoskuses, pühendumises, enesejuhtimises, intuitiivses otsustamises piiratud teabe olukorras, aga ka võimekuses võrgustuda, strateegilises mõtlemises, läbirääkimis- ja veenmisoskuses, saavutustele orienteerituses, suurenenud riskide võtmises. (Gibb & Price, 2014)

Ettevõtlikku mõtteviisiga inimese omadused

Ettevõtlikku mõtteviisi on avatud kui indiviidi sisemisi omadusi, mis väljenduvad teatud käitumises ning on jälgitavad väljastpoolt. Naumann (2017) toob välja järgnevad tuumikomadused:

Kognitiivne/tunnetuslik häälestamine ja eesmärgile orienteeritud mõtteviis. See mõtteviis muutub aja jooksul sõltuvalt inimese tegevusest, aga samas sõltub inimese tegevuse tema mõtteviisist. Kui inimene suunab oma mõtlemise tegevuse sooritamisele, saab ülesanne kõige efektiivsemalt sooritatud. Võib eristada ettevõtliku mõtteviisi kaht külge, see tähendab, eesmärgi seadmisel tuleb olla kaalutlev, eesmärgi poole püüdlemisel aga rakenduslik.
Arutlemisel põhinev otsustusloogika. Inimene võib seista otsustamisel silmitsi olukorraga, mis on kompleksne ja ebakindel. Seejuures on vaja teha kiireid kasutades oma potentsiaalseid võimalusi ja julgustades erinevaid osapooli oma otsuseid usaldama. Indiviidid kogevad situatsioone erinevalt ning teevad erinevaid otsuseid. Samas võivad inimestel olla piiratud tunnetuslikud oskused, mistõttu ei tee nad ratsionaalseid otsuseid. Eriti kui ollakse vastamisi uue ja ebakindla situatsiooniga, omamata piisavat informatsiooni. Seega on oluline adekvaatne enesesse uskumine ja ka enesekindlus.
Tähelepanelikkus võimaluste nägemisel. See on võimekus ära tunda võimalusi. Tegemist on kognitiivse võimekusega, mis mõjutab ka inimese intelligentsust ja loovust.
Eelnevad teadmised. Need on kujunenud kombinatsioonina inimese haridusest, töökogemusest, erinevatest sündmustest ja sotsiaalsest võrgustikust.
Sotsiaalne interaktsioon võrgustikes. See kujuneb läbi koostöö ja usaldusliku suhtlemise erinevate osapooltega.

Mõned ettevõtlikku mõtteviisiga inimese omadused eeldavad inimese kõrgemat eneseteadlikkust, olles pigem on niiöelda peidus ega ole väljastpoolt jälgitavad ning ilmnevad erinevate strateegiate rakendamisel sõltuvalt olukorrast ja ülesandest. Näiteks metakognitsioon ehk mõtlemine enda mõtlemisest. Samuti kognitiivne kohanemisvõime ehk võime olla dünaamiline, paindlik ja isereguleeruv oma tunnetustes, arvestades dünaamilist ja ebakindlat töökeskkonda, mis on metakognitiivse mõtlemisprotsessi tulemus. Kognitiivne kohanemisvõime sõltub metakognitsiooni teadlikkusest ning selle ressursist, hõlmates nii teadmisi metakognitsioonist (inimestest, ülesannetest, tunnetuslikest strateegiatest) kui kogemusi (mälestused, emotsioonid, sarnased ülesanded).