KAKS ERISTUVAT MÕTTEVIISI

Dwek (2017) on kirjeldanud kaht vastanduvat motteviisi – kinnistunud (fixed mindset) ja arengule suunatud motteviisi (growth mindset). Eesti haridusteadlased on neid kirjeldanud ka kui jäävususkumust või –mõttelaadi ja juurdekasvuuskumust ehk –mõttelaadi.

 Kinnistunud motteviis

Kinnistunud motteviisiga inimene usub, et tema anded ja oskused ning iseloomuomadused on muutumatud ja neid pole võimalik elu jooksul arendada. Ta usub, et teatud anne tal kas on või seda pole. Ja kui seda pole, siis ei saa sinna ka midagi parata. Sageli arvab kinnistunud motteviisiga inimene, et kui teatud anne on olemas, siis pole vaja enam pingutada. Sellise motteviisiga inimene otsib oma ebaedu põhjuseid mujalt ja süüdistab selles teisi inimesi. Nii kordab ta samu vigu. Mingil määral on sellist motteviisi kõigis inimestes, kuigi nad pole ehk veel õppinud seda endas ära tundma. Selle märkamine endas on aga esimene samm arengusse suunatud motteviisi arendamiseks.

 Arengule suunatud motteviis ehk edenemismotteviis

Arengule suunatud motteviisiga inimest iseloomustab usk sellesse, et ta suudab enda andeid arendada, kui selleks pingutab. Selle motteviisi puhul on oluline pigem ande arendamise teekond kui selle lõpp-punkt ehk tulemus. Oluline on katsetada, proovida, sealjuures endast parim anda ja sellest midagi õppida. Sellise motteviisiga inimene usub endasse ja on valmis pingutama ka siis ja eriti siis, kui parasjagu ei lähe väga hästi. Selline motteviis aitab inimesel edu saavutada ka kõige raskematel eluperioodidel elus ning toime tulla kõige keerulisemate väljakutsetega. Nii võimaldab see elada õnnelikumat ja vähem stressirohket elu ning loob eeldused suuremale edule (vaata joonis 1).      

Erinevused arengule suunatud ja kinnistunud ja motteviisiga inimese käitumises on kokkuvõtlikult toodud tabelis 1.

Tabel 1. Erinevused arengule suunatud ja kinnistunud motteviisiga inimese käitumises.