ETTEVÕTLIK MÕTTEVIIS
ETTEVÕTLIK MÕTTEVIIS
Mida sa mõistad ettevõtliku motteviisi all? Kirjuta see endale lühidalt üles.
Ühtne arusaam ettevõtlikust mõtteviisist puudub
Ettevõtlikku mõtteviisi mõistet käsitledes on mitmed autorid tõdenud, et määratlustes esinevad erinevad rõhuasetused ning ühtne arusaam seni puudub (nt Naumann, 2017; Sudrajat, 2015; Korte, 2018). Varasemalt on ettevõtliku mõtteviisi avatud ja mõtestatud peamiselt äri või ettevõtluse kontekstis (Arro et al., 2018; Gibb & Price, 2014; Nadelson et al., 2018; Sudrajat, 2015) ning mõned autorid on määratluses rõhutanud aspekte, mis eristavad ettevõtjaid ja mitteettevõtjaid (Davis, Hall, & Mayer, 2016; Naumann, 2017).
Ettevõtlik mõtteviis on oluline
Tänapäeval globaliseeruvas ja muutuvas maailmas nähakse ettevõtlikku mõtteviisi üha enam olulise tegurina inimese hakkamasaamisel igapäevaelus ettetulevate väljakutsetega või esile kerkivate probleemidega, üldse tema tegutsemisel ja enese teostamisel (Gibb & Price, 2014; Nadelson et al., 2018; Sudrajat, 2015). Ettevõtliku mõtteviis aitab inimesel muuta ideed tegudeks, suurendades seeläbi märkimisväärselt üldist tööalast konkurentsivõimet. See aitab saavutada edu, mistõttu rõhutatakse ettevõtliku mõtteviisi kujundamise olulisust kõigil haridustasemetel ja -liikides (Arro et al., 2018; Gibb & Price, 2014; Nadelson et al., 2018).
Ettevõtlik mõtteviis on arendatav
Ettevõtliku mõtteviisi mõiste avamisel rõhutavad ühed autorid tunnetuslikku ehk kognitiivset vaadet, teised erilisi personaalseid tunnusjooni, mis peaksid selgitama isiku võimekust uurida ja tuvastada uusi võimalusi (Naumann, 2017). Mõnedes definitsioonides on rõhutatud uskumuse, hoiaku või käitumisega seotud aspekte (Korte, 2018). Tõdetakse, et ettevõtlik mõtteviis on midagi, mis ei ole sündides kaasa antud, vaid on elu jooksul arendatav ning selle arengut mõjutab inimese interaktsioon ümbritseva keskkonnaga (Naumann, 2017; Sudrajat, 2015; Korte, Smith, & Li, 2018). Samas nõuab ettevõtliku mõtteviisi arendamine pingutust ja vajab toetamist (Nadelson et al., 2018). Seetõttu peetakse ettevõtliku mõtteviisi avamisel oluliseks ühelt poolt mõista, milline ettevõtliku mõtteviisiga inimene peaks olema ja teisalt kirjeldada keskkonda, mis aitaks inimesel ettevõtlikku mõtteviisi kujundada (Korte, 2018).
Ettevõtliku mõtteviisi definitsioone
Teaduskirjandusest võib leida hulgaliselt ettevõtliku mõtteviisi definitsioone. Naumann (2017) on koondanud erinevate autorite avaldatud definitsioone, need on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Ettevõtliku mõtteviisi definitsioone(Naumann, 2017)
| Autor | Definitsioon |
| McGrath ja MacMillian (2000) | Ettevõtlik mõtteviis on võimekus tajuda, tegutseda ja mobiliseeruda ebakindlates tingimustes. |
| Ireland, Hitt ja Sirmon (2003) | Ettevõtlik mõteviis on mõtlemise viis äris, mis keskendub ebakindlusele ning leiab sellest kasu. See on kasvule suunatud vaade, mille kaudu inimesed arendavad paindlikkust, loovust, pidevat innovatsiooni ja uuenemist. |
| Haynie ja Shepherd (2007) | Ettevõtlik mõteviis on võimekus kohandada mõtlemisprotsessi muutuvas kontekstis ja nõudlike ülesannete lahendamisel. |
| Shepherd, Patzelt ja Haynie (2010) | Ettevõtlik mõteviis on indiviidi võimekus ja valmisolek kiiresti tajuda, tegutseda ja mobiliseeruda, et reageerida ebakindlas olukorras ja teha põhjendatud otsuseid võimalike lahenduste jaoks. |
| Baron (2014) | Ettevõtlik mõteviis on ainulaadsus, mis luuakse viisil, et mõtle, mis on põhjus, tee otsuseid, planeeri ja sea eesmärke. Ettevõtliku mõtteviisiga inimene on võimeline seostama või üle kandma lähenemisviise ühest situatsioonist teise, tuginedes selleks oma kogemusele, teadmistele, terviklikkusele ja võrgustikule. |
| Davis, Hall ja Mayer (2016) | Ettevõtlik mõteviis on motiivide, oskuste ja mõtteprotsesside kogum, mis eristab ettevõtjaid mitteettevõtjatest. |
Kirjandusest võib leida veel mitmeid McGrath ja MacMilliani definitsiooniga sarnaseid määratlusi, näiteks Lindberg, Bohman ja Hultén (2017) või Korte, Smith ja Li (2018) poolt esitatud definitsioonid. Lindberg, Bohman ja Hultén (2017) rõhutavad oma definitsioonis kiirust (võimekus kiiresti tajuda, tegutseda ja mobiliseeruda ebakindlates tingimustes).
Nadelson oma kolleegidega (2018) on ettevõtlikku mõtteviisi avanud kui võimekuse tulla toime uudsete olukordadega, töötada koos teistega, tajuda ebaõnnestumisi olukorras ning ühendada inimesi ja ideid, luues seeläbi uut arusaama.
Eeltoodud ettevõtliku mõtteviisi definitsioonidest nähtub, et mõned autorid on avanud selle ettevõtluse kontekstis, mõned aga laiemas tähenduses. Kõigis definitsoonides rõhutatakse mõtlemist ehk kognitiivseid protsesse. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et ettevõtlik mõtteviis on nii mõtlemise kohandamine ja otsuste tegemise kogum (Naumanni, 2017) kui olukorra tajumine ja tõlgendamine (Korte, Smith, & Li, 2018). Teisalt tuuakse esile, et mõtlemisprotsessile peaks järgnema tegevus. Kolmandaks rõhutatakse, et nii mõtlemine kui ka tegutsemine leiab aset ebakindlas ja pidevalt muutuvas ehk dünaamilises keskkonnas (Naumanni, 2017; Sudrajat, 2015). Seega eeldab ettevõtlik mõtteviis tähelepanelikkust uute võimaluste suhtes (Naumanni, 2017). Nadelson et al. (2018) ettevõtlikku mõtteviisi avanud üldisemalt kui oskust tulla toime uutes olukordades, kuid ka see eeldab esmalt olukorra tajumist.
