Keskendumine
Keskendumise segajad
Keskendumise segajad võib laias plaanis jaotada kaheks. Esiteks välised segajad ehk mingid väljaspoolt, meie keskkonnast tulevad stiimulid, mis meid häirivad. Sisemised segajad võivad olla sama ohtlikud, kuigi need tulenevad meist endast.
Keskendumise välised segajad
1. Nutiseadmed ja teavitused
- 5,22 miljardit inimest kasutavad nutitelefoni
- Keskmine kasutaja teeb oma telefoni lahti 160 korda päevas.
- Keskmine Facebooki kasutaja vaatab 38 korda päevas Facebooki
- Samal ajal on üks uuring leidnud, et meil kulub 23 min keskmiselt, et pärast segamist uuesti ülesandele täielikult keskenduda (University of California Irvine study).
- See tähendab, et kui sul on teavitused sees ja sa proovid mingit olulist ülesannet teha, siis sa ei saavuta kunagi maksimaalset kognitiivset võimekust, sest need segajad tõmbavad su produktiivsuse alla.
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Päriselt kasutada “Do not disturb” režiimi. Võimalik seadistada nii, et teatud kõned/sõnumid tulevad läbi.
2. Jutukad töökaaslased
- On oluline arendada häid suhteid töökaaslastega. Aga kui puuduvad piirid, mil neid vestlusi peetakse, siis on väga tõenäoline, et suur osa produktiivsusest läheb kaduma.
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Sotsiaalsed kokkulepped töökaaslastega. Näiteks, mis ajal ei tohiks segada.
- Kõrvaklapid. Annab märku, et ei ole sobilik segada.
- Mujal töötamine: näiteks kohvikus või kodukontoris.
3. Ebasobivad helid
- Kõva lärm, muusika või kui keegi räägib kõva häälega lähedal võib tõmmata keskendumise tugevalt alla.
-
Potentsiaalsed lahendused
- Sotsiaalsed kokkulepped teiste kontorikaaslastega.
- Helisummutavad kõrvaklapid.
- Mujal töötamine: näiteks kohvikus või kodukontoris.
4. Temperatuur
- Liiga soe teeb uniseks ja liiga külm hakkab häirima.
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Riided selga panna…
- Mujal töötamine: näiteks kohvikus või kodukontoris.
Keskendumise sisemised segajad
1. Unisus ja väsimus
- Energiatsoonidest me rääkisime ja kaotame tunde produktiivsust, kui määrame oma ülesanded valede tsoonide peale.
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Ülesandeid teha sobivate energiatsoonide ajal.
- Teha 18 minutiline uinak. Sel viisil ei tule kaasa sleep inertiat ehk tugevat unisust, mis nt 1-2 tunnise uinakuga kaasneks.
- Targalt kofeiini tarbida.
2. Ülesande ebamäärasus
- Mõnikord alustame mingi projektiga, aga tegelikult ei saa päris täpselt aru, mida me ikkagi tegema peaks. Sel juhul on oht kõrvale kalduda või siis lihtsalt aega kulutada.
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Teiste seotud isikutega rääkida, et selgust saada.
- Projekti lõpptulemus üle vaadata ja korralikult sõnastada.
3. Käesoleva tegevusega mitteseotud mõtted
- Kui teeme mingit ülesannet, siis võib kergesti juhtuda, et meil tuleb sellega seoses meelde veel mingi tegemata ülesanne. Võib juhtuda, et hakkame selle teise asjaga tegelema ja nii kaob fookus esialgselt ülesandelt.
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Kasutada mõttekasti, et ülesanded ja mõtted peast välja saada ning esialgsele ülesandele keskenduda.
- Kasutada ajaplokkimist, et oleks määratud kindel aeg, mil sellele ülesandele keskenduda.
4. Nälg ja liiga täis kõht
- Mõlemal juhul on päriselt raske keskenduda ning ülesanded efektiivselt tehtud saada. Mõte liigub kergesti selle maitsva prae juurde, mida lõunaks tahaksid…
-
Potentsiaalsed lahendused:
- Kanna kotis mingit sobivat snäkki, et liigset nälga vajadusel leevendada.
- Planeeri optimaalsed toidukorrad nii, et sa eriti rohelise ja kollase tsooni ajal ei oleks liiga näljane või liiga täis kõhuga.
Iseseisev ülesanne
✔️ Mõtle ja pane kirja enda kolm suurimat segajat, mis takistavad sinu keskendumist, ning kuidas saaksid neid kõrvaldada?
-
Peamised välised segajad on:
- nutiseadmed ja teavitused;
- jutukad töökaaslased;
- ebasobivad helid.
-
Peamised sisemised segajad on:
- unisus ja väsimus;
- ülesande ebamäärasus;
- käesoleva tegevusega mitteseotud mõtted.