Kuldsulg

Kuldsulg 2023

Kuldsulg 2023

Mari Eesmaa: „Narvas armastatakse Eestit, aga teistmoodi, kui seda teevad eestlased“, „Apteekrid pakkusid külmetuse raviks puukoort: „See on looduslik antibiootikum!“ Libameditsiin on jõudnud rohupoodi“ ja „Maailmalõpp Saaremaal. Välikäimla on luksus ja lootus elekter tagasi saada nihkub aina edasi“ Eesti Päevalehes

Mari Eesmaa on ajakirjanduslikult küps kirjutaja, tal on eriline oskus ehitada sildu inimeste ja teemade vahel, tuua lähedale inimeste igapäevaelu eri paikades ja töötada viisil, mis muudab maailma. Mari Eesmaa suudab päevauudiste masinavärgis keskenduda aktuaalsusele, kõnetada läbi detailide ja professionaalse märkamise ning hoida üleval usalduslikku dialoogi tegelaste ja lugejaga. See on žürii hinnangul imetlusväärne.

Julgustame sama hoogsalt ja põhjalikult jätkama!

Äramärgitud tudengid:

Rauno Ruus 

Rauno Ruusi puhul võib ära tunda kujunevat stiilimeistrit, kelle iga lause on kui “savikojas timmitud”, kelle tekstis pole midagi juhuslikku. Väärtustame tegelemist ühiskondlikult oluliste ja aktuaalsete teemadega nagu läbipõlenud õpetajad. Hindame head reporteritööd, sealhulgas tööd raskete allikatega ja suutlikkust neid avada. Žürii soovitab võimalusel püüelda selle poole, et anonüümseid allikaid võimalikult vähe oma töös kasutada. Nende kasutamine peab olema väga põhjendatud. On selge, et Rauno Ruus on pehmete teemade peale meister. Julgustame autorit edaspidi töötama muuhulgas ka keerulisemate ja nõudlikumate teemadega.

Jan Joonas Tuuna  

Autor paistab silma mitmekülgse teema- ja žanrivalikuga: podcast peaministriga, omanäolised reportaažid Ülemiste parkla driftimispeost ja tantsusaate tegemisest. Žürii imetleb Jan Joonas Tuuna reportaažide elavust ja detailirohkust, mis teeb neist nauditava lugemise. Hinnates julgust ja pealehakkamist, tõstame esile ka intervjuu peaministriga, kellele esitati läbimõeldud ja originaalseid küsimusi. Oleksime tahtnud juures olla, kui autor helistab peaministrile ja ütleb: vabandust, intervjuu ei salvestunud, teeme uuesti. Jan Joonas Tuuna tuleb pehmete teemade kajastamisega suurepäraselt toime, julgustame kajastama ka teemasid, mis on oma sisu poolest nõudlikumad ja keerulisemad. Jan Joonas Tuuna saab ajakirjandusõpinguil keskenduda ajakirjanduseetika lahti mõtestamisele (nt anonüümsete allikate kasutus, ajakirjanik kui üritusel osaleja-selle vaatleja, ebaseadusliku tegevusega üritusel osalemine).

Richard Särk

Richard Särk on võtnud julgelt ette keerulised, originaalsed ja uurivad teemad.

Žürii leiab, et konkursile esitatud artiklid torkavad silma oma ajakirjanduslikult tugevate teemade ja silmapaistva reporteritööga. On märkimisväärne, et Richard Särk tunneb end andmebaasides kodus! Kiidame, et tal on noore ajakirjanikuna südikust pool-kahtlast viidet uurima hakata ja teema tuumani jõuda. Näeme, et tegu on tuleviku-tegijaga, kel jagub küsimusteks julgust. Žürii hinnangul oskab Richard Särk lugu kenasti jutustada, küll saab ta teksti voolavust ja ülesehituse loogikat praktikaga veel lihvida.

Kuldsulg 2022

Kuldsulg 2022

Kerttu Kirjanen: «Ta pani ukse lukku ja palus võtta aluspesu väele.» Ilmateadlane Jüri Kamenik viis noormeeste peal läbi perversseid katseid” ja “Ilmateadlase väärastunud uuringute noorim ohver oli enda sõnul 14-aastane” Postimehes

Zürii leiab, et Kerttu Kirjaneni artiklid on ühiskondlikult märgatavad. Tema lood ja nende käsitlus näitavad teda hea potentsiaaliga ajakirjanikuna, kellel on nina teravate ühiskondlikult oluliste teemade peale ja ka oskust ning järjekindlust neid lugudeks vormida. Kerttu Kirjaneni Jüri Kameniku lugude sarjas olid olemas suurem osa uudisväärtuse kriteeriumidest, mis teevad ühest loost hea loo. Mis aga peamine – Kirjaneni lugudel oli mõju. Mõju nii ohvritele, kes said ajakirjanikule esimest korda oma muredest rääkida ja niiviisi õiglust otsida, kui ka mõju ühiskonnale laiemalt sarnaste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite esiletoomisel ja hukkamõistul. Kirjaneni lood olid tasakaalukalt kirjutatud, andes sõna nii süüdistajatele kui ka süüdistatavale. Ühtlasi kumas Kirjaneni lugudest läbi põhjalik taustatöö, eeltöö. Kerttu Kirjanen püstitas kaaskirjas küsimuse: kuidas rääkida lugu ilma inimeselt väärikust võtmata? See on kindlasti väärt veelgi sügavamat analüüsi. 

Hõbesulg 2022

Miina Pärn: “Ja klaasid kokku kõlagu!” Levilas

Žüriile avaldas muljet teema olulisus, suuremahulisus ja selle vormistus. On ilmselge, et loo tegemisel on autor rinda pistnud erinevate raskustega, sealhulgas materjaliga, mis osutab vastupanu. Tihedalt omavahel põiminud kultuuriringkonnas on suurte ja süsteemsete küsitavuste ja probleemide ajakirjanduses esile toomine üsna harv ning nõuab kultuuriajakirjanikult riskide võtmist. Miina Pärn need ajakirjanikuna ka võttis.

Artiklis tõstatud küsimused ei puuduta ainult Eesti Kontserti, vaid kultuurirahastuse eetikapiire laiemalt. Žürii jaoks on tegu vormilt elegantse looga, mille sisu saaks veelgi jõulisemalt ja kompaktsemalt esitada. Artikli kirjakeel on voolav ja stilistiliselt nauditav.

Kuldsulg 2021

Kuldsulg 2021

Martin Johannes Teder: “Kui ümbrikupalk pole teile probleem, siis meile ammugi” (Äripäev)

Tõstame esile artikli olulist teemapüstitust, selle meisterlikku lahendamist ja tööprotsessis oma valikute eetilist kaalutlemist. Žüriile avaldas muljet autori oskus vormistada keeruline teema inimlikuks ja hästi loetavaks-jälgitavaks looks. Lugu on sõnaseadmiselt ladus ning ühiskondlikult hoiakult mõjus. Teema on oluline ja autor on sellele pakkunud uudse vaatenurga, mida detailiküllaselt kirjeldab. Emakeele hea valdamine  ja loo jutustamise oskus näitavad autori küpsust.

Hõbesulg 2021

Aleksander Algo artikkel “Elu raskeim suvi: Eesti noorte raamatumüüjate vintsutused USAs” (Eesti Ekspress)

Žüriile avaldas muljet, kuidas on autor allikaid kasutanud – loonud nende sõnumitest lugeja tähelepanu hoidnud pinge – ning seeläbi jõudnud väga hea tulemuseni. Artiklis avaldub mahukas reporteritöö ja takistuste ületamine materjali kogumisel. Keskne probleem on autoril selgepiiriliselt kirjeldatud ja sõna on saanud eri osapooled. Tegu oli lugejasõbraliku kirjutisega, mis oli loo jutustamise seisukohalt väga paeluvana kirja pandud. Autor saab arendada enda positsiooni ja mõjutuste teadvustamist.

Ära märgitud tööd

Kerttu Kirjanen: “Tuntud blogija seab soovitustega tuhanded elud ohtu”; “Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga”; “«Pimedad emad» keelduvad märkamast lapse seksuaalset väärkohtlemist”

Märgime ära julge pealehakkamise ja sotsiaalse närvi ühiskondlikult oluliste teemade kajastamisel. Julgustame jätkama sarnastel teemadel kirjutamist. Žüriile avaldas muljet teaduspõhise informatsiooni kasutamine ja sellele toetumine. Soovitame autoril tegeleda edasi lugude jutustamise kompositsioonilise poole arendamisega, et lugudesse toodavad kõrvalliinid ei lõhuks loo terviklikkust ning loo sõnumi arendus viiks veenvalt kulminatsioonini.

Grete-Liina Roosve: “Belgia on valloonide ja flaamide vastuolude tõttu siiani valitsuseta”

Märgime ära keerulise teema väga hea lahendamise, julge pealehakkamise ja suurepärase reporteritöö. Žüriile avaldas muljet autor on osanud pealtnäha võõra ja kauge teema tuua kodumaisele vaatajale lähedale. Järgmise sammuna saab autor tegeleda eetriteksti ja -kõne lihvimisega.

Raul Vinni: “Unistus rabarberikoogist ja õrnast paist”; “Oma saamatust saarlaste kaela ajades”

Märgime ära arvamuslood, mis vahendasid koroonakriisi ajal Saaremaalt kohalike hääli ja probleeme. Žüriile avaldas muljet arvamuslugude jutustav ja inimlik stiil. Arvamuslood andsid aimu kohaliku ajakirjanduse tähtsusest kriisis. Soovitame autoril proovida arvamuse avaldamise žanri eri vorme, et oma portfooliot veelgi täiendada. Arvamuslugudes võib autor kaaluda selgepiiriliste soovituste-lahenduste pakkumist.

Žüriisse kuulusid Signe Ivask (TÜ ja EAAS), Ragne Klemm-Kõuts (TÜ), Sulev Valner (TÜ), Väino Koorberg (TÜ), Greete Lehepuu (EE), Greete Palmiste (EPL/DELFI), Indrek Ojamets (PM) ja Maarja Lõhmus (EAAS).

Kuldsulg 2019

17. mail toimunud Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva konverentsil kuulutati välja üliõpilaste ajakirjanduslike tööde konkursi “Kuldsulg” laureaadid.

Žüriisse kuulusid Tiina Kaukvere, Signe Ivask, Peeter Vihalemm, Aune Unt ja Ragne Kõuts.

Kuldsulg 2019

Henry Laur Allik – 24.07.2018 Aktuaalses Kaameras ja ERRi veebis ilmunud loo „TMW koostööpartnerid süüdistavad Sildnat arvete maksmata jätmises“ ja 14.08.2018 Eesti Ekspressis ilmunud loo „Täiusliku Helen Sildna suured võlad“ eest. Konkursile esitatud töödest olid need lood mõjukaimaid ja tõid tähelepanu keskmesse muusikute rahastamisega seotud laiema probleemi. Lood on teostatud meisterlikult. Eriti soovib žürii rõhutada nende lugude silmapaistvalt tasakaalukat käsitlusviisi ja ajakirjanduslikku professionaalsust erinevate osapoolte häälte esiletoomisel.

Hõbesulg 2019

Ege Tamm – 14.01.2019 Kanal 2 telesaates „Radar“ ilmunud loo „Medali kaks külge: spordiklubi pumpas eriolümpialootuse perelt raha välja“ eest. Konkursile esitatud töödest oli see üks keerulisemaid ja olulisemaid. Ajakirjanduslik probleemitõstatus on autoril väga hästi õnnestunud ning teema avamine on äärmiselt põhjalik.

Anna Teele Orav – 26.02.2019 Eesti Päevalehes ilmunud loo „Mis juhtub inimesega, kes on voodihaigega üksi jäetud? Nõrgad lähevad hulluks, ellu jäävad ainult tugevad“ eest. Konkursile esitatud teemal kirjutab ajakirjandus sageli, ent kuni probleemid sotsiaalhoolekandega pole lahenenud, ei tohi neid teemasid ajakirjandusliku tähelepanuta jätta. Autoril oli julgust võtta ette emotsionaalselt raske teema ning tuletada meelde vajadust omastehooldajate olukorraga tegeleda. Soovime tõsta esile loos avalduvat autoripositsiooni – austust allikate ja nende lugude suhtes.

Priit Pärnapuu – 28.02.2019 Eesti Päevalehes ilmunud loo „Tarmo Kruusimäe teeb endale reklaami Isamaalt katuseraha saanud MTÜ abiga, seltsiks reformierakondlane Madis Milling. „Me oleme terve elu rehepappi pannud!”“ eest. Konkursile esitatud töös avaldub autori võimekus uuriva andmeajakirjanikuna. Žüriile avaldas muljet loo analüütilisuse tase, tugev taustatöö ja faktide oskuslik seostamine analüütiliseks tervikuks.

Žürii soovib tõsta esile konkursile esitatud tugevate ja silmapaistvate tööde eest Armas Riives’t ja Tudengi-TV-d (esindaja Ann Trummal).

Kuldsulg 2018

18.mail toiminud EAAS koosolekul kuulutati välja üliõpilaste ajakirjanduslike tööde Kuldsulg 2018 laureaadid.

Žüriisse kuulusid Rannar Raba (Tartu Postimees), Holger Roonemaa (Eesti Päevaleht), Madis Vaikmaa (Delfi), Peeter Vihalemm (TÜ), Maarja Lõhmus (TÜ) ja Ragne Kõuts (TÜ).

Kuldsulg

Aleksandra Matvejeva loo eest „Госпожа президент, я пишу Вам, как Вы и просили“/ „Venekeelse Delfi toimetaja president Kaljulaidile: noored usuvad, et “Eestis pole midagi teha” ja lahkuvad“ (Delfi, 01.01.2018). Tema arvamuslugu on julge, terav ja agressiivne ning tugevate argumentidega toestatud. Loo sõnum on ühiskondlikult aktuaalne. Esile tõstame just seda, et kirjutis ei jäänud lihtsalt vene ja eesti keeles publitseeritud kriitikaks, vaid ajakirjanik pakkus välja lahendusi ning asus neid ise ka oma jätkulugudes teostama. Autor näitas siin oma meisterlikkust kasutada ajakirjaniku peamist vahendit – sõnarelva – ühiskonna paremaks muutmiseks.

Hõbesulg

Priit Pärnapuu Õpetajate Lehes ilmunud andmepõhiste haridusteemaliste lugude eest („Kaasava hariduse luhtumine ja tuhanded abita lapsed“ 02.03.2018, „Omavalitsused hoiavad väikestest gümnaasiumidest kõvasti kinni“ 23.03.2018, „Gümnasist valib kodulähedase ülikooli“ 27.04.2018). Priit Pärnapuu jutustab lugusid tõsistel teemadel andmete põhjal. Mahukatest andmebaasidest on ta leidnud olulised seosed ning toonud need lugejateni ladusalt sõnastatud järeldustena. Autor kõnetab spetsiifilist sihtrühma veenval ning faktipõhisel viisil. Tema lood on hea näide tänapäevasest andmeajakirjandusest.

Keit Paju 24.11.2017 Õhtulehes ilmunud loo eest „Keit Paju: laske mind siis maha, kui abi ei anta”. Autor on tõstatanud terava teema väga isiklikul ja emotsionaalsel viisil. Lugejate reaktsioonid loole näitavad, et autor kõnetas probleemi, mis läheb korda paljudele. Žürii tõstab esile Keit Paju julgust avada ennast isikliku kogemuse kaudu, kuid siiski professionaalsete ajakirjanduslike vahenditega. Lugu on konstrueeritud selges raamistikus ja personaalne kogemus on hästi seotud parasjagu toimunud ehmatavate sündmustega.

Žürii soovib tõsta esile konkursile esitatud tugevate ja silmapaistvate tööde eest Ege Tamme ja Julia Tislerit.

Kuldsulg 2016

20. mail toimunud Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolekul kuulutati välja üliõpilaste ajakirjanduslike tööde konkursi Kuldsulg 2016 võitjad.

Žüriisse kuulusid Rain Kooli, Piia Puuraid, Peeter Vihalemm, Aune Unt, Maarja Lõhmus, Marju Himma.

Kuldsulg 2016

Kadri Salamäe – lugude eest Eesti Päevalehes (03.07.2015 “PERH-i tippkirurg mõisteti süüdi lapsporno omamises”, 03.08.2015 “Vanemliku hoolitsuseta ja abi vajavate laste hulk on kahekordistunud”, 24.06.2015 “Kasiino lubas keeluga mängusõltlase tema isikut kontrollimata mängima”, 30.07.2015 “Eesti naised abielluvad üha rohkem raha eest võhivõõrastega”).

Lugude puhul tõstis žürii esile tugevat ühiskondlikku närvi, teemade olulisust, allikarohkust ja tasakaalustatust. Tunnustamist väärib osaluseksperimendi kasutamine lugude žanriliseks mitmekesistamiseks.

Hõbesulg 2016

Susann Kivi – Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes ilmunud lugude eest (22.07.2015 “Kui keegi ütleb midagi maru kihvti, kirjutan kohe üles”, 24.07.2015 “Marina Kaljurand: välisministeeriumi roll pole vähenenud vaid muutunud”, 05.08.2015 “Susann Kivi: Sina ei pea mitte uskuma, et sa oled midagi enamat kui meie”, 17.08.2015 “Eestlannast kohtuajakirjanik, kelle artiklitest räägib kogu maailm”).

Žürii hinnangul tuleb esile tõsta autori oskust kirjutada erinevates žanrides, eriti muljetavaldav on tehtud intervjuu puhul oskus anda edasi vestluse õhustikku. Kuigi teemad ei ole ühiskondlikult nii tundlikel või olulistel teemadel, on nende puhul tajutav ajakirjanduslike žanride meisterlik valdamine. Üldteadmiste pagasi ärakasutamine ja keeleline mitmekesisus muudavad lood äärmiselt nüansirikasteks ja küpseteks.

Žürii soovib tõsta esile konkursile esitatud tugevate ja silmapaistnud tööde eest: Merilyn Säde, Priit Pokki, Simo Andre Kadastut ja Greete Palmistet.

Kuldsulg 2015

22. mail toimunud pidulikul Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolekul kuulutati välja üliõpilaste ajakirjanduslike tööde konkursi Kuldsulg 2015 võitjad.

Žüriisse kuulusid Aarne Mäe (Virumaa Teataja), Maarja Värv (ERR), Maarja Lõhmus (TÜ), Aune Unt (TÜ), Peeter Vihalemm (TÜ) ja Ragne Kõuts (TÜ).

Kuldsulg 2015

Virgo Siil – Maalehes ilmunud lugudes on hästi välja joonistatud inimkeskne vaatenurk suurtele keskkondlikele probleemidele. Virgo Siil kõnetab lugejaid väljaande lugejaskonnale sobivas stiilis äärmiselt inforikaste teemaarendustega. Artiklitest on näha tema põhjalik taustatöö ning käsitlevate teemade endale selgeks tegemine nii, et neid saaks ka lugejale arusaadavalt jutustada. Žürii tõstab esile Virgo Siili oskuslikku allikakasutust –  žüriile avaldas muljet allikate mitmekülgsus ja omavaheline ladus kombineerimine viisil, et lugemisel ei teki segadust ja  liiasuse muljet. Konkursile esitatud lugudes ilmneb autori küps ajakirjanduslik käsitlusviis.

Hõbesulg 2015

Susann Kivi – Eesti Päevalehes ilmunud intervjuust Siim Kallasega kumab läbi tema hea kuulamisoskus ja põhjalik eeltöö intervjuuks valmistumisel. Eraldi väärib esiletõstmist tema nõtke väljendusrikas stiil ja keeleline rütmitunnetus, mis leiab isegi parema rakenduse konkursile esitatud reportaažis. Mõlemas žanris lugusid oli ladus ja huvitav lugeda. Mõningase silmaringi laiendamise ja ajakirjandusliku küpsemisaja järel ootame autorilt eesti trükiajakirjandust rikastavat panust, millest nii mõnigi kirjutaja võiks eeskuju võtta.

Žürii soovib tõsta esile konkursile esitatud tugevate ja silmapaistnud tööde eest: Kaspar Jõgeva, Juhan Lang, Henry Linnard.

Kuldsulg 2014

16. mail kuulutati EAAS-i koosolekul välja üliõpilaste ajakirjanduslike tööde konkursi Kuldsulg 2014 võitjad.

Žürii: Anneli Ammas (Postimees), Tuuli Jõesaar (Eesti Päevaleht), Maarja Lõhmus (TÜ), Aune Unt (TÜ), Peeter Vihalemm (TÜ), Ragne Kõuts (TÜ)

Kuldsulg 2014

Piia Puuraid: lood Eesti Päevalehes (18.06.2013 Eesti Päevaleht värbas olematusse erakonda ligi 50 inimest  ja 04.07.2013 Ecolinesi bussifirma rikub seadust ja saadab rooli üleväsinud juhid) ja Aktuaalses Kaameras. Esitatud lood on korrektselt teostatud, järgides peamisi ajakirjanduslikke konventsioone. Žürii tõstab esile noore ajakirjaniku probleemitabamise oskust ja eksperimenteerimisjulgust. Lisaks ilmneb konkursile esitatud videomaterjalist ajakirjanduslik infokogumise ja -esitamise oskus.

Kaur Paves: lood Tartu Ekspressis (21.02.2013 Alkomaraton päädis tagant viienda kohaga; 11.04.2013 Tartu elekter on maakonna kallimaid), Kanal 2 Reporteris (17.06.2013 Tehti ajalugu: Eesti esimene mitteanonüümne spermadoonor) ja Kuma Raadios (31.10.2013 Eetrikatkestus). Žürii tõstab esile tema katsetamisjulgust, sotsiaalset närvi ja jõulist esitusviisi – „rokkivat“ ajakirjanduslikku stiili nii meelelahutuslike kui ka tõsisemate teemade kajastamisel. Silma torkab noore ajakirjaniku julgus ja lust iseenda kallal eksperimenteerida, teiste kallal eksperimenteerimisega soovitab žürii olla põhjendatum. Vajalik oleks kujundada välja tugevam eneserefleksiooni oskus, mida võiks toetada kõrvalpilguga toimetamistöö.

Hõbesulg 2014

Kelli Seiton ja Hendrik Kuusk: lugu Eesti Päevalehes (28.10.2013 koos Jelizaveta Tustanovskajaga Imeline äri: linn maksab volikogulasele turuhinnast kuni kolm korda kõrgemat üüri) ja selle edasiarendus EPL videona. Žürii hindab asjaolu, et ajakirjanduslikuks uurimiseks on võetud kogu Eesti kontekstis potentsiaalselt oluline teema ja osutatud on juriidiliselt-on-kõik-korrektne laadsele probleemile. Käsitlus on põhjalik ja tasakaalustatud, esitlusstiil selge ja arusaadav. Žürii tõstab esile lugude uurimuslikku elementi, mille puhul on selgelt näha ajakirjandusliku meeskonnatöö plussid.

Joosep Värk lood Eesti Päevalehes (14.01.2014 Abiturient pöördus õige vastuse valeks lugemise pärast kohtusse ja 08.02.2014 Riigikontrolli audit andis riigi terviseinfosüsteemile hävitava hinnangu). Žürii tõstab esile noore ajakirjaniku kodaniku eest seismise ja teemaleidmise oskust, lihtsat ja selget kirjutamisstiili, olulise ja ebaolulise eristamise oskust. Oma väljenduslaadi lihvimise tulemusena kujuneb üliõpilasest kindlasti tugeva sotsiaalse närviga omanäoline ajakirjanik.

Žürii soovib kiita konkursile esitatud tugevate ja silmapaistnud tööde eest: Kaspar Jõgeva, Katre Tatrik.

Kuldsulg 2013

18. mail kuulutati EAAS-i koosolekul välja konkursi Kuldsulg 2013 võitjad.

Žürii: Merili Nikkolo (Järva Teataja), Madis Kimmel (ERR), Maarja Lõhmus (TÜ), Aune Unt (TÜ), Peeter Vihalemm (TÜ), Ragne Kõuts (TÜ)

Kuldsulg 2013 (trükiloo kategoorias)

Kristjan Pihl: reportaaž Eesti Ekspressis 24.08.2012 (Tšehhi põllumees leidis Karilasti metsast töötu üksikema). Žürii tõstab esile tema väljakujunenud jutustamis- ja fabuleerimis­oskust ning žanrilist iseseisvust. Autorit iseloomustab mahlakas ajakirjanduslik stiil, detailide märkamine ja nende edasiandmise oskus, vaade oma vaatenurgast. Tegemist on omanäolise väljakujunenud ajakirjanikuga.

Piia Puuraid: intervjuu Eesti Päevalehes 10.07.2012 (Marek Helm: Salakütuseäri ei ole meie riigis see, millele peaks kaasa tundma) ja reportaaž Eesti Päevalehes 06.07.2012 (Videvikukütuse jahil: kuldkettides vene ärikad ja tolmused garaažid). Žürii tõstab esile tema ajakirjanduslikku julgust ja eristuvat käekirja. Tegemist on ajakirjanikuga, kes ei pelga osalemist ja eksperimenteerimist. Vaatamata autori noorusele on valminud lood ka ajakirjanduslikult mõjukad, millest on aimatav tema tugev ajakirjanduslik potentsiaal.

Hõbesulg 2013 (raadioloo kategoorias)

Mirjam Nutov: Kuku raadios saates Ilmaparandaja 09.03.2012 (kalapüügilugu Kihnust). Žürii tõstab esile tema raadiotööks sobivat häält, millega on oskuslikult antud edasi emotsiooni. Heliliselt professionaalse ja kvaliteetse looga on loodud kohalolu efekt, mille tekkele aitavad kaasa autori märgatud detailid. Žürii hinnangul võimaldab jutustamisoskuse lihvimine jõuda autoril ajakirjandusliku täiuseni.

Hõbesulg 2013 (teleloo kategoorias)

Ken Rohelaan: ETV spordiuudis 08.03.2012 (Arno Pijpers võtab U19 koondise Bernhardtilt üle). Žürii tõstab esile tema komponeerimise ja loo jutustamise oskust. Autor on ehitanud loo meisterlikult üles tüüpide vastandamise kaudu, mis paneb nad omavahel kõnelema. Loost paistab autori hea ajakirjanduslik vaist ja kompetents antud valdkonnas. Žürii soovitab edaspidi kasutada julgemalt autoriteksti ja otsida ka ebatraditsioonilisi kompositsioonivõtteid.

Taavi Eilat: uudis saates Aktuaalne Kaamera 15.08.2012 (Riigikontroll kahtlustab Tallinna Sadamat riigile kahju tekitamises). Žürii tõstab esile tema ajakirjanduslikku professionaalsust, tänu millele on uudist lihtne jälgida. Loos ilmnevad autori selge kõneviis, hästi leitud fookus ja selle esitamise oskus, loo loogiline kompositsioon. Žürii soovitab autoril hakata julgemalt välja kujundama oma käekirja.

Kuldsulg 2012

2011. aasta parimate ajakirjanduslike lugude autorid on Kuldsulg Mirjam Nutov ja Hõbesulg Eeva Esse.

Juhanipäeval, 19. mail 2012 anti EAAS koosolekul üle aukirjad ja hinnalised sulepead parimate ajakirjanduslike tööde eest ajakirjanduse magistriõppe 1. aasta üliõpilasele Mirjam Nutovile (Kuldsulg) ja bakalaureuseõppe 3. aasta üliõpilasele Eeva Essele (Hõbesulg).

Mirjam Nutov osales konkursil probleemlooga Eesti kodakondsuse kaotanud eestlasest, mis oli eetris ETV saates Pealtnägija 22.02.2012. Trükitööde kategoorias esitas ta konkursile Maalehes 12.05.2011 ilmunud portreeloo „Argo Ursel Waaks – mees, kes elas piiri peal“. Mirjam Nutovi puhul tõstis konkursižürii esile tema universaalsust, mitmekülgsust ja žanrilist suutlikkust, julgust, järjekindlust ja teemade leidmise oskust. Tema töid iseloomustab ühiskondlikult oluline probleemitõstatus ja korralik eeltöö. Käsitleb hästi inimese ja riigi suhet. Žürii hinnangul on tegemist tugeva ja väljakujunenud ajakirjanikuga.

Eeva Esse esitas konkursile Vikerraadios saates Uudis+ 05.07.2011 ja 27.03.2012 eetrisse läinud raadiolood erameditsiinist. Eeva Esse töid iseloomustab meisterlik probleemitõstatus ja lugude osav ning läbitöötatud kompositsioon, samuti põhjalik eeltöö. Autor kasutab oma häält ja intonatsiooni professionaalselt. Autoril on potentsiaal saada tugevaks ajakirjanikuks, sest töödes ilmneb selleks vajalik julgus ning südikus keerulisi probleeme käsitleda.

Konkurss oli väga tugev, kõik esitatud lood olid ajakirjanduslikult professionaalsed ja olulisel teemal, lähtusid kodanikupositsioonist ning nende eesmärgiks oli teavitada kodanikke nende õigustest.

Žüriisse kuulusid Nils Niitra (Postimees), Sirli Homuha (Valgamaalane), Diana Lorents (Sotsiaalministeerium), Aune Unt (TÜ), Peeter Vihalemm (TÜ), Maarja Lõhmus (TÜ), Ragne Kõuts (TÜ).

Kuldsulg 2010

Tartu Ülikool ja Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts andsid 19. mail 2011, ajakirjandusõpetuse alusepanija Juhan Peegli sünniaastapäeval toimunud seltsi koosolekul üle Kuldsule auhinna üliõpilaste ajakirjanduslike tööde eest.

2010. aasta parima ajakirjandusliku töö eest pälvis Kuldsule magistrand Mart Zirnask telesaatega „2020: tuumajaam Eestisse“, mis oli eetris ETV-s aprillis 2010. Esile tõsteti saate autori ja toimetaja Mart Zirnaski põhjalikkust allikate valikul, saate sisutihedust, mitmekülgsust ja probleemsust.

Kuldsule konkursile laekus 9 taotlust (8 trükiloo kategoorias ja 1 teleloo kategoorias).

Lisaks märgiti ära Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe kolmanda aasta üliõpilase Laura Mallese artiklid nädalalehes Eesti Ekspress.

Žüriisse kuulusid TÜ-st vanemteadur Peeter Vihalemm, dotsent Maarja Lõhmus, lektor Ragne Kõuts-Klemm ja assistent Aune Unt ning ajakirjanikud Indrek Treufeldt (ERR), Tõnis Tõnisson (Nädaline) ja Elina Kononenko (Lõunaleht).