E-sõnaraamatu kasutamise kunst dwds.de näitel

Sissejuhatus

Sõnaraamatu näol pole teadupärast tegemist tavapärase raamatuga, mida kaanest kaaneni läbi lugeda. Tema funktsiooniks pole katarsis ega esteetilise naudingu pakkumine, vaid keeleõppija ja -kasutaja nõustamine ja jõustamine keeleliste raskuste ületamisel. Olgu nendeks siis leksikaalsed või grammatilised lüngad. „Inimene haarab sõnastiku järele tavaliselt siis, kui ta tahab teada sõna tähendust, õigekirja või vastet teises keeles. Kuid sellest ei piisa aktiivse keelekasutuse puhul – vaja on ka teada, kuidas konkreetset sõna ühel või teisel juhul pruukida: kuidas teda hääldada, kuidas teda käänata-pöörata, millisesse positsiooni teda lauses saab paigutada, milliste teiste sõnadega või muutevormidega sobib teda kokku panna jne jne." (Viks 2008, 251)

Sõnaraamatud võivad olla ühe, kahe või mitme keele põhised. Nad võivad seista füüsiliselt riiulis või olla virtuaalsel kujul nutiseadmes/arvutis kättesaadavad, st vaid näpuliigutuse/hiirekliki kaugusel. Enamasti tehakse see näpuliigutus harjumuspäraselt Google Translate´i e masintõlke või mõne kakskeelse sõnaraamatu kasuks. Ükskeelseid sõnaraamatuid kasutatakse pigem harva (vrd Künstler 2014). Samas kuulub ükskeelse e-sõnaraamatu oskuslik kasutamine, mis hõlmab nii infootsingut, liht- ja komplekspäringute koostamist kui ka saadud teabe kriitilist hindamist, tänapäeval kahtlemata nii edasijõudnud keelekasutaja kui ka filoloogi spetsiifiliste digipädevuste hulka. 

Antud õppematerjalis keskendumegi ükskeelse digitaalse keeleportaali „Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache” erinevatele kasutusvõimalustele ja õpime korpuspäringute koostamist.

Allikas: https://www.dwds.de/wb/W%C3%B6rterbuch

Õppevahendi "E-sõnaraamatu kasutamise kunst dwds.de näitel" on koostanud Merje Miliste. See on loodud  HARNO projekti raames "Võõrkeeltega seotud erialaste digipädevuste arendamine TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis (VEDA)".