õppekavade eneseanalüüs

Uurimistöö pädevus. Teadmised sellest, millised on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika teadustööde olulised rahvusvahelised andmebaasid. Oskus teostada infootsingut (määratleda otsisõnad, piiritleda otsingut, hinnata saadud tulemusi, valida sobivaimad allikad). Praktiliste lahenduste pädevus. Oskus orienteeruda nn hallis kirjanduses (erinevate asutuste, organisatsioonide jne kodulehed, rakendusuuringute raportid, blogid jne), et tutvuda erinevate praktiliste sotsiaaltöö lahenduste ja teenustega, leidmaks näiteid praktiliste olukordade lahendamiseks. Info hoidmise pädevus. Teadmised ja oskused sellest, kuidas vajalikku infot säilitada ja kasutada (otsene väljund praktiliseks erialaseks tööks)

1.1 Info sirvimine, otsimine ja sortimine

1. Teabeotsingud ja äriuuringute metoodikad annab üliõpilasele oskust töötatada erinevate admekogudega, sh elektroonilistega. Üliõpilane oskab leida sobivat teavet ja informatsiooni internettist kasutades selleks erinevaid admekogusid ja infoallikaid. Mõistab nende töötamisega seotuid põhimõtteid.
2. Kõik muud õppekava ained parendavad üliõpilase oskust kasutada erinevaid elektoonilisi allikaid, kanaleid ja admekogusid infootsimise ja hankimise eesmärgil.

1.2 Info hindamine

1. Teabeotsingud ja äriuuringute metoodikad annavad üliõpilase teadmisi, kuidas saab leitud ja saadud informatsiooni analüüsita, mõista ja hinnata uurimistöö eesmärkide saavutamise eesmärgil.
2. Lõputöö õppeaine üks õpiväljundist on samuti see, et üliõpilane oskab koguda, anaüüsida, sünteesida, tõlgendada ja kriitiliselt hinnata admeid ja informatsiooni uurimistöö eesmärkide saavutamise nimel.
3. Paljud teised õppekava õppeained toetavad infomõistmise kui oskuse arendamist ning arendavad õpilases analüüsi ja kriitilise mõtlemise võimekust.

1.3 Info talletamine ja taasesitamine

1. Andmebaasisüsteemide õppeaine annab üliõpilastele praktilist teadmist andmete struktureerimisest ja puhastamisest edaspidise taaskasutamisprotsessi lihtsustamise eesmärgil. Õpilane oskab luua lihtsamaid infosüsteeme ja anmdebaase.
2. Lõputöö annab üliõpilasele praktilist oskust kogutud andmete töötlemiseks ja korrastamiseks.
3. Sissejuhatus erialaõppesse õppeaine raames on ette nähtud see, et üliõpilane teeb mini-uuringut, milleks temale tutvustatakse andmete töötlemiseks erinevaid võimalusi.
4. Infosüsteemid ettevõtjale õppeaine raames antakse üliõpilasele teadmisi infosüsteemide võimalustest info hoiustamiseks ja edaspidiseks töötlemiseks.

1.1 Info sirvimine, otsimine ja sortimine

Tunda ruumiandmebaase, osata sealt leida vajalikku informatsiooni, veebist artiklite andmebaasid, X-GIS, INSPIRE andmestik, statistikaameti AB, meetodina SQL-päringud, mis on elementaarne iga GIS-programmi arsenalis, magistris keerulisemad andmekaevemeetodid pythoni jm koodikirjutamise abil, nt Twitteri postituste jälgimine ja allalaadimine. Oma ampluaa on info kogumine digiseadmetega välimõõdistamisel, nt keskkonna, meteo-hüdroloogilised mõõtmised, topograafiline mõõdistamine. Samuti on erialaspetsiifiline planeerumisliku info leidmine ja hindamine erinevatest allikates.

BAK: töö teaduskirjandusega ja meetoditega (Teadustöö alused, Inimgeogr uurimismeetodid, Inimgeogr alused, Bakal töö, lisaks raamatukogu infotunnid iga aasta esmakursusele), Ruumiandmeotsingud (Geoinformaatika, Tarkvara ArcGIS, Kartograafia, Infomatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiageograafia ja mobPos, Kaugseire), välimõõdistamised (Topograafia välipraks, LG välipraks hüdromet, Komtehnogeograafia ja mob Pos, Keskkonnaanalüüs Valik), ruumiline planeerimine (Inimgeograafia uurimismeetodid, Keskk mõjude Hindam, KMH praks, KK kaitse ja seire normatiivid).

1.2 Info hindamine

Oskus eristada ruumiandmete, keskkonda ja inimühiskonda puudutavate statistiliste andmete puhul väärtuslikku infot väheväärtuslikust, leida andmetes vigu, andmeanomaaliaid, üldiselt andmekvaliteeti, (ruumiandmete) täpsust, kooskõla, ajakohasust, täielikkust, samuti andmeformaatide korrektsust, andmestandardeid, metaandmete olemasolu ja väärtust. Inimühiskonna kvalitatiivsete uurimismeetodite puhul mõistab erinevate allikate usaldusväärsust, oskab eri allikate infot võrrelda ja lõimida.

BAK: töö teaduskirjandusega ja meetoditega (Teadustöö alused, Inimgeogr uurimismeetodid, Inimgeogr alused, Bakal töö, lisaks raamatukogu infotunnid iga aasta esmakursusele), Ruumiandmed (Geoinformaatika, Tarkvara ArcGIS, Kartograafia, Infomatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiageograafia ja mobPos, Programmeerimise alused, Andmebaasid), välimõõdistamised (Topograafia välipraks, LG välipraks hüdromet, Keskkonnaanalüüs Valik, Autodesk Valik, MicroStation Valik, Illustrator Valik), ruumiline planeerimine (Inimgeograafia uurimismeetodid, Keskk mõjude Hindam, KMH praks, KK kaitse ja seire normatiivid).

1.3 Info talletamine ja taasesitamine

Tunneb erinevaid ruumiandmeformaate ja standardeid, mida kasutatakse geoinformaatikas. Tunneb andmebaase, nende struktuure, sh relatsioonilisi andmbaase, samuti ruumiandmebaase üldises mõttes. Oskab andmeid konverteerida, neid GIS-programmide abil taasesitada nii kaartide infograafika kui tabelite näol. Teab erinevaid infograafika liike, nende kasutamist teaduskirjanduses ja meedias, oskab teksti-, pildi-, heli- ja videofaile taasesitada.BAK: geoinformaatika (Geoinformaatika, Kartograafia, Topogr välipraks, Tarkvara ArcGIS, komtehnogeograafia ja mobPos, Kaugseire, Autodesk Valik), andmebaasid (Andmebaasid, Programmeerimise al, Komtehnogeograafia ja mobPos), teaduspublikatsioonid ja infograafika (Teadustöö alused, Bakalaureusetöö, Illustrator Valik, KK mõju hindam praks).

Info otsimine: juristidel väga tavapärne tegevus, eriti veendumus, et info on korrektne (kaetud õppekavaüleselt), st teadusartiklite otsimine argumentide põhistamiseks, seadusloome tekstide otsimine aktide eesmärgi ja mõtte väljaselgitamiseks.
Kvaliteedi hindamine: erinevate allikate kvaliteedi hindamine (Magistrieksam)
Info väärtuslikkuse ja vajalikkuse hindamine: info töötlemine, ehk millisele infole tuginedes põhjendatud järeldusteni jõuda. (Magistrieksam, E-kaubandus ja IT lepingud)
Oskus enese infopädevust enda ja teiste heaks rakendada, st teiste infovajaduse mõistmine: seaduse, määruse, direktiivi sätte lugemine, analüüsimine ja presenteerimine kliendile nii, et see pole ainult copy-paste tekstist, vaid see on muudetud kliendile arusaadavaks ja presenteeritud kliendi enda kontekstis, nt lepingute koostamisel, tüüptingimuste koostamisel, kasutajatingimuste loomisel jne. (Magistrieksam, E-kaubandus ja IT lepingud, Intellektuaalsel omandil baseeruva ettevõtte elutsükli õiguslikud aspektid, Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogia valdkonnas)
Andmehalduskeskkondade toimimispõhimõtete teadmine: tudengid koostavad erinevate andmebaaside (sh ka delikaatsete andmete) kasutust, haldamist, talletamist reguleerivaid dokumentatsioone, see omakorda eeldab toimimispõhimõtete tundmist. (Avalikud e-teenused, E-kaubandus ja IT lepingud, Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogia valdkonnas, Infoturve)
Oskus litsentse kasutada: mitte ainult kasutada, vaid litsentside kirjutamine, võrdlemine, sisuline analüüs (Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogia valdkonnas)

INFO otsimine.

Üliõpilane oskab kasutada ainekavale omaseid teadusandmebaase (Pubmed, Web of Science, Scopus) ning vajadusel kasutama alternatiivseid (populaarteaduslikke, blogisid) infokanaleid. Oskab hinnata teadusliku publikatsiooni väärtust ning eristada teaduslikke publikatsioone teistest. Omab kriitilist hinnangut infole. (Uurimistöö).

Oskab koostada asjakohase kirjanduse loetelu, oskab publikatsioonide väärtust hinnata ning neid tsiteerida (MVSF.00.006). Kogub ning koondab informatsiooni oma spordiala võistlustulemust määravate võimekuste ohta (Treeninguõpetuse alused)

INFO töötlemine

Üliõpilane oskab analüüsida toitumispäevikut, kasutades vastavaid arvutiprogramme (Toit, toitumine sportlik saavutusvõime)

Üliõpilane tunneb erinevaid mõõtmistehnikaid, oskab neid kasutada ning oskab analüüsida inimese liikumisaktiivsust kasutades selleks nii objektiivseid, kui subjektiivseid mõõtmisvahendeid. (Rahva- ja tervisesport).

INFO loomine

Koostab oma spordialale iseloomuliku ettevalmistusplaani ning kirjeldab selle peamised karakteristikud (Treeninguõpetuse alused)

Infokirjaoskus on oluline aspekt Noorsootöös. Nutikas noorsootöö on osa noortevaldkonnast, mis lähtub noortepoliitika ja noorsootöö põhimõtetest ning üldeesmärgist ja toetab nende saavutamist. Nutika noorsootöö osaks on ka noorte digipädevuste arendamine. Noorsootöö õppekava toetab noortepoliitika ja noorsootöö põhimõteid ning üldeesmärge. Seega on ka digitaalse kirjaoskuse arendamine seotud Noorsootöö Nutika kontseptsiooniga, Noorsootöötaja kutsestandardiga ja õppekavaga. Õppekava üheks õpiväljundiks on tehnoloogiliste arenduste ja digilahenduste kasutamine töös noortega. Õppekavas toetatakse selle õpiväljundi saavutamist läbivalt – erinevaid ülesanded õppeainete raames, nt., mis on seotud noorteinfoga, teadusrtiklitega jne. Eraldi käsitletakse digitaalse kirjaoskuse arendamist õppekava kohustusliku mooduli “Noored digiühiskonnas” ainete raames, nt. “Infoühiskond ja digipädevused”.

Infokirjaoskuse pädevuse arendamist toetab kohustuslik aine: SVNC.00.170 Infoühiskond ja digipädevused 6 EAP, mille raames arendatakse digitaalse kirjaoskuse kujundamiseks vajalikke pädevusi noorsootöös. Infoühiskond ja digipädevused aine õpiväljundid: loetleb olulisemaid infoühiskonna kontseptuaalseid lähenemisi; mõistab noorte digipädevuste sisu ning nendega seotud eesmärke Eestis ja Euroopa Liidus.Vajadusel saavad tudengid oma oskusi täiendada valikaine: P2NC.00.601 Arvutiõpetus 3 EAP raames, mille eesmärk on anda teadmisi personaalarvutist, põhitarkvarast ja kaasaegse infotehnoloogia võimalustest; anda vajalikke oskusi tööks tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlusprogrammidega; tutvustada internetiga seotud põhimõtteid, elektronposti ja interneti etiketti ehk netiketti. Aine õpiväljundid: oskab töötada tekstitöötlusprogrammidega; oskab luua keeruka struktuuriga tekstidokumente, milles on jaotused, tabelid ja tabeli arvutused, graafilised objektid, lingid, tähistid ja sisukord; oskab otsida informatsiooni internetis, kasutades otsingu süsteemidele kohast keelt; oskab teha lihtsaid tabelarvutusi ning koostada diagramme; oskab ette valmistada presentatsioone; mõistab netiketi põhimõtteid ning oskab neid rakendada.

• tunneb erialanõuetele vastava infoga digikanaleid (otsingusüsteeme, sõnaraamatuid, keelekorpusi jne.);
• mõistab otsingusüsteemide struktuuri ja toimimist (sh nende puuduseid ja riske);
• sõnastab oma infovajadusi (korpuspäringusüsteemid, komplekspäringud);
• rakendab/kasutab teadusliku info hankimiseks efektiivseid otsingustrateegiaid;
• hindab kriitiliselt allikate (infokanalite ja neis sisalduva info) usaldusväärsust erialaseks kasutamiseks;
• mõistab programmeerimise põhimõtteid (tekstikaeve)

Oskus teha koostööd nii teiste sotsiaaltöötajatega kui ka teiste erialade esindajatega, oskus suhelda erinevates kontekstides ja erinevate inimestega, sh sotsiaaltöö klienditöö oskused. Oskus kasutada online keskkondi sotsiaaltöö tegemisel. Teadmised erinevate inimeste erinevatest vajadustest ja oskustest onlined keskkondade kasutamisel suhtlemisel, oskus ettetulevaid keerukusi lahendada koostöise suhtlemise eesmärgil. Sotsiaaltöö eetiliste põhimõtete järgimine suhtlemisel ja koostöö tegemisel.

2.1 Suhtlemine tehnoloogiliste vahendite abil

1. Multikultuurse ja virtuaalse meeskonna juhtimine õppeaine raames antakse üliõpilasele edasi teadmist ja oskust, kuidas virtuaalne meeskond erineb tavameeskonnast ning sellest, kuidas saab virtuaalsete meeskondade tööd tõhustada kasutades selleks erinevaid IKT vahendeid.
2. Tarkvaraprojekti ja projektimeeskonna juhtimine on õppeaine, mille raames käsitletakse projektimeeskonna, sh virtuaalse meeskonna eripärasid ning ning antakse edasi põhjaliku teadmist erinevate IKT vahendite võimalustest meeskonna sise- ja väliskommunikatsiooni tõhustamsieks, sh ka infojagamiseks ja kaaskasutamiseks.

2.2 Info ja sisu jagamine

1. Sissejuhatus erialaõppesse, teabeotsingud ja äriuuringute metoodika, lõputöö ja erinevad praktikad õppeainetena annavad kõige põhjalikuma teadmist ning tagavad üliõpilase arusaama kirjalikke tööde vormistamise põhipritsiipidest, sh viitamis- ja tsiteerimisreeglitest. Õppeainete raames arendatakse üliõpilases oskust sünteesida erinevat informatsiooni uue teamuse eesmärgil. Õppeainete ülesehitus on selline, et nende raames üliõpilane arendab endas oskust jagada teavet ja informatsiooni mitmel erineval moel. Nende õppeainete läbimisel üliõpilane mõistab infojagamise ning teaveedastamsie ja -esitamise võimalusi.
2. Õppekava kõik teised õppeained soodutavad ja tõhustvad antud eesmärgi saavutust.

2.3 Kodanikuaktiivsus veebis

1. Arvutiõpetus. Õppeaine üks fookusteemadest on ühiskonnaaktiivsust toetavate e-vahendite teema, mis annab ülevaadet ja arusaama erinevates e-keskkondades päringu võimalustest, hääletamisest, toetamisest jne.

2.4 Koostöö digikanalite kaudu

1. Multikultuurse ja virtuaalse meeskonna juhtimine, tarkvaraprojekti ja projektimeeskonna juhtimine, digitaalsed ja tarkvaralahendused ettevõtte ja projektijuhtimisel on õppeained, milles üliõpilane saab ülevaadet, teadmist, arusama ja oskust erinevate digikanalite kasutamisest koostöö tõhustamise eesmärgil. Õppeainete raames on fookuses mitmed kanalid ja vahendid, sh MS Office (online), Google vahendid, Asana, Slack, Dropbox, Zoom jmt.

2.5 Netikett

1. Arvutiõpetuse üks fookusteemadest on netikett ning sel teemal korraldatakse erinevaid arutelusid koos üliõpilastega eesmärkiga arendada üliõpilastes arusaama veebi vahendusel viisakast suhtlemisest ja käitumisest.
2. Multikultuursete ja virtuaalsete meeskonna juhtimise õppeaines käsitletakse virtuaalse ja tavameeskonna eripärasid, sh käitumisnormide kujundamist digivahendite abil koostöö ja kommunikatsiooni ülesannete täitmiseks.

2.6 Digitaalse identiteedi haldamine

1. Kommunikatsiooni alused on õppeaine, milles käsitletakse identiteedi kujunemist, sh sotsiaalvõrgustikes turundus- ja müügieesmärke silmas pidades.
2. Turundus ja teenuste disain õppeaines käsitletakse samuti identiteedi võimalikke kujundamisvõimalusi ning seda turunduseesmärkide saavutamise nimel.

2.1 Suhtlemine tehnoloogiliste vahendite abil

Õppetöösisene kommunikatsioon õppejõu ja üliõpilaste vahel läbi mitmesuguste vahendite. Uurimistöö tegemisel kogutakse infot, suheldakse uurimisrühmade, testrühmade ja sihtrühmadega läbi mitmesuguste vahendite. Välimõõdistamisel koordineeritakse infokogumist mobiilsete seadmetega, kogutakse infot ja kantakse üle arvutisse, sh laetakse üles üle veebi.

Enamus õppetööst kasutab Moodle’i keskkonda ja Covid-hooaeg juurustas tugevalt sisse kaugõppemeetodid Teamsi jm kanalite näol. Läbi ÕIS-i keskkonna käib oluline osa kommunikatsioonist õppejõu ja tudengite vahel. Välimõõdistamisel infovahetus (Topograafia välipraks), mobiilsideandmete kogumine ja kasutamine (Komtehnogeograafia ja mobPos).

2.2 Info ja sisu jagamine

Milleks sotsiaalvõrgustikud??? Erialaspetsiifiliselt õpetame andmete ja sisu (kaardid, infograafika, uurimistööd) jagamist sise ja välisvõrkudes.

Moodle enamikul ainetest, Teams paljudel. Geoinformaatika (Kartograafia, Topogr välipraks, Geoinformaatika).

2.3 Kodanikuaktiivsus veebis

Hoiakutest räägitakse, ühiskonna kaasamisprotsessidest ja kanalitest, digipraktikateni väga ei jõuta.

Egea Tartu? Osakonna FB? Erialaspetsiifiliselt X-GIS? (Geoinformaatika, Tarkvara ArcGIS, Kartograafia), planeerimine (Linnageograafia, KMH, KMH praktika, Inimgeograafia uurimismeetodid)

2.5 Netikett

Pole erialaspetsiifiline, üldoskused.

Teadustöö alused, netikett kujuneb välja läbi kommuniaktsiooni suurema osa õppeainete käigus, suurema kaaluga ainetes Teadustöö alused, Eesti keele väljendusoskus.

2.6 Digitaalse identiteedi haldamine

Ülikool dikteerib digitaalse identeedi poliitika õppetöös läbi ÕIS-i. Tudengid on sunnitud õppetöös osalemiseks tundma ja haldama oma ID-d Moodle’i, Teams’i, levinud pilveteenuste (Google, Dropbox, OneDrive jne) kasutamiseks. Erialaspetsiifiliselt haldame kontosid tarkvaralitsentsidega.

Üldine ID juhtimine õppetöös läbi ÕIS-i, Teamsi, pilveteenuste enamusel ainetel. Erialaspetsiifiliselt haldame kontosid tarkvaralitsentsidega (Tarkvara ArcGIS, Topograafia välipraktika, Kaugseire, Autodesk Valik, Illustrator Valik, Idrisi Valik).

Digitaalne identiteet: digitaalsete vahendite kasutamine suhtluseks, sotsiaalseks eluks, ka näiteks oma põhiseadusest tulenevate õiguste rakendamine valmise kujul, kõik see kujundab digitaalse identiteedi, oluline on teada, kuidas seda teha turvaliselt, kuidas vahetada infot turvaliselt, kuidas seda hoida, milline info jääb igast individiidist internetti (Infoturve).
Infosüsteemide, info vahetamise tehnoloogia: ülevaade, milline on piiriülese andmevahetuse taristu ja tehnoloogia ning seda reguleeriv õiguslik raamistik, millised on õiguslikud raamid sellise tehnoloogia arendamiseks (Informatsiooni infrastruktuur ja arhitektuur)

Digitaalne identiteet: Mis moodustab identiteedi veebis, mida loetakse on selle varguseks ning mis on tagajärjed (Digitaalsed tõendid, küberkriminalistika ja küberkuritegevus, Infoturve).

Netikett: Digikanalites enda ja teiste suhtes viisakalt ja hoolivalt käitumine ning oma digitaalse identiteedi kujundamine ja haldamine, st ka õigusliku raamistiku tundmine inimõiguste kontekstis ehk sõnavabadus vs inimese au ja väärikuse riivamine (valikaine Inimõigused infotehnoloogia valdkonnas).

Digitaalse võrgustiku rajamine: eriti praeguses globaalses olustikus jaanuaris 2021, kus osa õpet on juba veebis toimunud ning võimalik, et sellega tuleb järkata, millest omakorda on tingitud see, et õppeaastal immatrikuleeritud tudengid on osa veel oma koduriikides, siis moodustavad õppekava tudengid oma võrgustiku, mille raames on õppetöö läbimiseks vaja koostööd teha. (õppekava ülene).

Endaga seotud andmetele ligipääsu nõudmine: justnimelt ligipääsu nõudmine ja arusaamine, millest selline õigus tuleb, kuidas seda rakendada, kus on see sätestatud, kuidas instrueerida teisi seda tegema enda andmetega, lisaks kuidas instrueerida inimesi, organisatsioone ja ettevõiteid neid andmeid haldama ja väljastama, kust tuleb see kohustus (Privaatsus ja andmekaitse).
Isikuandmete kasutamine ärimudelites ja ühiskonnas: kuidas nõustada õiguslikus kontekstis ettevõtteid, riigiorganeid, institutsioone, kelle ärimudel ja tegevus rajaneb isikuandmete töötlemisel (Avalikud e-teenused, Intellektuaalsel omandil baseeruva ettevõtte elutsükli õiguslikud aspektid, Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogia valdkonnas).

Kodanikuaktiivsus: e-teenuste toimimispõhimõtete mõistmine, sh nende loomise läbi harjutamine ja õigusliku raamistiku loomine ning analüüs (Avalikud e-teenused).

Kodanikuaktiivsus: e-teenuste toimimispõhimõtete mõistmine (Avalikud e-teenused, Infoturve, Informatsiooni infrastruktuur ja arhitektuur)

Suhtlemine.

Digitaalseid vahendeid kasutades kliendiga suhtlemine, sh sobilikus vormis ja sobilikke vahendeid kasutades, viisakus ja “heade tavade” järgimine (Praktika IT-õiguse valdkonnas, Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogia valdkonnas).

Digitaalseid vahendeid kasutades meeskonnatöö: meeskonnatöö digitaalsete vahendite abil, sh suhtlemine, töö jaotus, organiseerimine ja läbiviimine, sobilike vahendite valimine vastavalt meeskonna vajadustele ja kliendi eelistustele (Praktika IT-õiguse valdkonnas, Avalikud e-teenused, Informatsiooni infrastruktuur ja arhitektuur, Küberkaitse ja rahvusvaheline küberjulgeolek,

Digitaalsed tõendid, küberkriminalistika ja küberkuritegevus, Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogia valdkonnas).

Digitaalne suhtlemine eriala spetislistide siseselt: erinevate digitaalsete vahendite tuvustamine, mida juristid kasutavad oma igapäevatöös, sh erinevad programmid, mis lihtsustavad töö tegemist, koondavad dokumentatsiooni, aitavad töölõike hallata jne (Praktika IT-õiguse valdkonnas, valikaine IKT alused).

Erialaste organisatsioonide sisevõrgud ja digitaalsed töövahendid: mõne erialase programmi tutvustus ja väikesel määral demo (valikaine IKT alused).

Teab ja oskab kasutada erinevaid erialaseid digikanaleid nii erialases koostöös treenerite (suhtlus ja infovahetus), kui sportlastega (treeningplaanide koostamine ja tagasiside) (Sportlyzer, Quanter, on-line platformid) – (loomisel).

Teab ja oskab kasutada kehalise kasvatuse õpetajatele vajalike platforme (E-kool ja Stuudium) suhtluses ja tulemuste tagasisidestamiseks nii õpilastele kui lapsevanematele. (Õpikeskkond ja õppevara; Kehalise kasvatuse pidev praktika).

On pädev viima läbi treeningud või kehalise kasvatuse tundi veebis (täiendamisel Spordipedagoogika)

Koostöö, suhtlemine ja infovahetus on olulised aspektid õppekavas ja Noorsootöötaja kutsestandardis, mille õppekava vastab ning Nutika Noorsootöö kontseptsioonis (vt. ka kirjeldust infokirjaoskuse juures). Õppekava üks õpiväljund on ka kriitilise analüüsioskuse, õpi-, juhendamis-, nõustamis-, koostöö ja meeskonnatööoskuste omandamine. Õppekava raames arendatakse neid pädevust läbivalt, nt. üliõpilased läbivad Coursera kursused, MOOC-id, loovad oma Blogid, digitaalseid võrgustikke, täidavad Noorsootöötaja kutseportfooliot digitaalselt jne. Õppekava eesmärgiks on anda terviklik akadeemiline haridus, seostades teoreetilise ja praktilise õppe, mis aitab üliõpilasel kujuneda enesekindla identiteediga heaks noorsootöötajaks ja kõrgel tasemel valdkonna arendajaks. Õppeprotsessi lähtekohaks on, et õpetöö käigus luuakse seosed teiste noorsootöötajatega Eestis ja välismaal.

Koostöö pädevuste arendamist toetab aine: SVNC.00.163 Kutseala kogukond 3 EAP, mille eesmärgiks on, et üliõpilane mõistab noortevaldkonna toimimise tervikvaateid ja oskab arendada kogemuste vahetamiseks võrgustikutööd. Aine õpiväljundid: analüüsib võrgustikutööd noortevaldkonnas; kavandab koostööd valdkonna sidusrühmadega, sh vajalikud uued koostöövormid; hindab võrgustikutööd, rakendades oma teadmisi ja oskusi.Suhtlemispädevuste arendamist toetab aine: SVNC.00.160 Noorte areng ja heaolu 6 EAP, mille raames tutvustatakse noorte arenguvajadusi ja suhtlemispsühholoogia põhialuseid, arendatakse nende oskuste kasutamist noorsootöös. Aine õpiväljundid: nimetab suhtlemispsühholoogia põhialuseid; rakendab suhtlemispsühholoogia põhialuseid noorsootöös.Infopädevuste arendamist toetab aine: SVNC.00.170 Infoühiskond ja digipädevused 6 EAP, mille raames tutvustatakse infoühiskonna kontseptsiooni. Aine õpiväljundid: analüüsib digipädevuste seoseid noorte infokäitumisega ning digipädevuste arendamise võimalusi; kirjeldab noorteinfo käsitlust noorsootöös; analüüsib noorteinfo teenuse kvaliteeti.Lisaks võivad tudengid valida valikained: SVNC.00.048 Kultuuridevaheline suhtlemine ja mitmekultuuriline haridus 6 EAP, mille eesmärk on arendada üliõpilastel teadmisi ja pädevust kultuuridevahelise suhtlemise valdkonnas. Aine õpiväljundid: teab teoreetilisi teadmisi kultuuridevahelise suhtlemise valdkonnast; teadvustab kultuuri mõju suhtlemisele ja käitumisele ning tajub ennast kultuuridevahelise suhtlejana. Ja/või valikaine P2NC.01.070 Noortenõustamine ja infoteenus 6 EAP, et arendada noorteinfo alaseid teadmisi ja oskuseid tööks Euroopa Noorteinfo Harta põhimõtete ellurakendamisel. Aine õpiväljundid: on teadlik infoteenuse protsessi sisust, selle spetsiifikast ja praktilisest tehnikast; teab Euroopa Noorteinfo Hartat, teenusstandardi ja ERYCA põhimõtteid; oskab uurida noorte infovajadusi; oskab anda ülevaadet infospetsialisti tegevustest.

[accordion][acctitle]Saksa keel ja kirjandus[/acctitle]

• teab virtuaalse suhtluse käitumisnorme;
• teadvustab kultuurilise mitmekesisuse aspekte ja arvestab nendega multikultuurses keskkonnas;
• mõistab sobivaid e-suhtluse viise;
• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja digikeskkondi meeskonnatööks, koostööks ning ressursside, teadmiste ja sisu ühisloomeks;
• kohandab kommunikatsiooniviise ja -strateegiaid vastavalt vestluspartnerile või sihtrühmale

Teadmised, kuidas populariseerida eriala, kasutades selleks digitaalset ruumi. Teadlikkus andmekaitse põhimõtetest ja autoriõigustest, oskus viidata kasutatavale materjalile.

3.1 Sisu väljatöötamine

1. Sissejuhatus erialaõppesse, teabeotsingud ja äriuuringute metoodika, lõputöö ja erinevate praktikate õppeained ning multikultuurse ja virtuaalse meeskonna juhtimine, arvutiõpetus, kommunikatsiooni alused on õppeained, mis tagavad antud oskust ja teadmist.
2. Muud õppeained tõhustavad käsitletud oskuste, teadmiste ja arusaamiste kinnistumist ja mõistmist.

3.2 Lõimimine ja ümbertöötamine

Antud pädevust tagavad erinevad õppekava õppeained ning see on tagatud erinevate tööde abil, milleks on uurimistööd, lõputöö, praktika aruanded jmt kirjalikud- ja loometööd.
Sissejuhatus erialaõppesse, teabeotsingud ja äriuuringute metoodikad, praktikad, lõputöö jmt õppeained.

3.3 Autoriõigus ja litsentsid

Sissejuhatus erialaõppesse, teabeotsingud ja äriuuringute metoodikad, äriõigus (, sh õiguse alused) tagavad nende oskuste arengut. Litsentsiteemal saab üliõpilane praktilist kogemust oma lõputöö kirjutamise käigus.

3.4 Programmeerimine

1. Programmeerimise alused (Python).
2. Andmebaasisüsteemid (SQL pärignud).
3. Objekt-orienteeritud programmeerimine (Java, Python).

Üldised teksti, tabelite, jooniste jne loomise ja toimetamise oskused käsitletakse enamikes ainetes, mille osa on referaatide või ettekannete esitamine. Spetsiifilised oskused on kaartide loomise oskused, millele keskendub õppekava mitmetes ainetes (Geoinformaatika, Kartograafia). Kujundusgraafika erikursuseks on valikaine Illustrator.

Programmeerimisoskusele pööratakse olulist tähelepanu.

Programmeerimise alused, Andmebaasid, Tarkvara ArcGIS, Geoinformaatika.

Sisu loomine õiget vahendit valides, enda loodud sisule litsentsi valimine (Magistrieksami I osa, Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogias.)

Eneseväljenduseks sobivaima meediumi valimine: mitmestes erinevates õppeainetes on vajalik teha presentatsioone, tutvustada oma lahendusi ja arvamust, selleks valitakse erinevate meediumite vahel. (õppekavaülene).

Intellktuaalomandi kaite üldisemalt, autoriõiguste erinevuste, avatud sisulitsentside (Creative Commons), autorikaitseta ja avaliku kasutusõiguse litsentside vahel vahe tegemine ja oskus valida ja rakendada andmete, info ja sisu jaoks sobivaima autoriõiguste kaitse/litsentide lahendus: sõna otseses mõttes tuleb ainekavast ja on õppeaine fookuseks (Intellektuaalomandi kaitse infotehnoloogias).

Autoriõiguste erinevus, autorikaitse sisu ja mõju loomingule ja kuidas loomingut kaitsta, selles osas ka kliendi nõustamine: (Intellektuaalsel omandil baseeruva ettevõtte elutsükli õiguslikud aspektid).

Oskus luua enda vajadustele vastav veebileht: otseselt veebilehe loomiseni kursuse ei vii, aga õpetab programmeerimise teel ka veebilehe loomiseks vajalike funktsioone kasutama (Programmeerimise alused).

Oskus digitaalseid vahendeie kasutades luua algupärast sisu: paljud hindelised tööd on sisu loomisega seotud, sh erinevad tekstid, analüüsid, presentatsioonid, skeemid, ka näiteks toimiva arvutiprogrammi lõigud (õppekavaüleselt).

{C}<!–td {border: 1px solid #ccc;}br {mso-data-placement:same-cell;}

Oskab näha ja ära tunda digisõltuvusele viitavat käitumist (loomisel)

Teab digiseadmete liigkasutamisest tulenevaid ohtusid ning mõju tervisele (Rahva- ja tervisesport; Tervisekasvatuse alused)

Sisu loomine on oluline aspekt, kuna toetab Nutika noorsootöö kontseptsioonis kirjeldatud eesmärkide saavutamist, mis on noorsootöö osa (vt. ka kirjeldust infokirjaoskuse juures). Õppekava õpiväljundid: – kasutab tehnoloogilisi arendusi ja digilahendusi töös noortega; – analüüsib kriitiliselt noortevaldkonda ja hindab noortevaldkonna arenguvajadusi ning algatab sellest tulenevaid vajalikke lahendusi. Õppekava lähtekohad: õpe käib ajaga kaasas nii sisult kui vormilt ja õpet rikastavad teadus- ja arendusprojektid. Õppetöö käigus üliõpilased loovad oma arendusprojekte, s.h. ka digitaalselt (nt. hiljuti loodud projekt Gorod N, mille käigus loodi Kvesti äpp, lisaks on toimumas veel üks üliõpilaste projekt “Meediapädevuste teemapäev”). Õppetöö käigus osalevad üliõpilased erinevatel erialastel konverentsidel, nt. Noorte Foorum, Noorsootöö aasta konverents jt., osalevad Kutseala kogukonna töös, mille käigus võtavad osa nii teiste organisatsioonide projektidest, erialases töös jne.

Sisuloomise pädevuse arendamist toeab aine: SVNC.00.169 Digiajastu noored 6 EAP, mille eesmärgiks on, et üliõpilane seostab uurimussuunad seoses tehnoloogiliste arengute mõjuga noorte elus ning mõistab noorte digikäitumist. Aine õpiväljundid: loetleb olulisemaid uurimusi tehnoloogiliste arengute tähendusest noorte kontekstis; analüüsib tehnoloogiliste muutuste arengutendentse seoses noortega. Lisaks toetavad sisuloomise pädevuste arendamist järgmised kohustuslikud ained: SVNC.00.173 Loome- ja innovatsioonivõimekus, sotsiaalne ettevõtlus 6 EAP, mille raames arendatakse loome- ja algatusvõime toetamiseks olulisi oskusi ning tutvustatakse sotsiaalse ettevõtluse põhialuseid; SVNC.00.174 Tulevikutöö ja ettevõtlikkus 6 EAP, kus tutvustatakse tulevikutöö kaasaegsed käsitlusi ning arendatakse ettevõtliku eluhoiaku ja pädevuste kujunemiseks vajalikke teadmisi.Loome- ja innovatsioonivõimekus, sotsiaalne ettevõtlus aine õpiväljundid:Mõistab lähenemisi noorte loovuse ja innovatsiooni arendamises; mõistab loovtegevuste kasutamist meetodina töös noortega; väärtustab loome- ja innovatsioonitegevusteks vajalikke hoiakuid ja nende arengute tuge; kavandab tegevusi noorte loome- ja innovatsioonivõimekuse arendamiseks; mõistab disainmõtlemise ja koosloome lähenemisi; analüüsib disainmõtlemise ja koosloome lähenemiste kasutamist töös; selgitab sotsiaalse ettevõtluse olemust ja sisu; kavandab sotsiaalse ettevõtte tegevust.Tulevikutöö ja ettevõtlikkus aine õpiväljundid:Selgitab tulevikutöö tänapäevaseid käsitlusi, sh nende tähendust töös noortega; analüüsib informatsiooni tööturu muutuste kohta seotuna noorte väljavaadetega, lähtudes muutuvatest trenditest vajalikest allikatest; kirjeldab ettevõtlikkuse, ettevõtluse ja ettevõtlikkuspädevuse olulisemaid mõisteid; seostab oma töö eesmärke noorte jaoks tulevikus oluliste pädevuste arendamisega; selgitab oma töö eesmärke teistele osapooltele.

• kasutab tekstitöötlusprogrammi funktsioone (muudatuste jälgimine, õigekirjakontroll, sisukorra loomine jne);
• kasutab keelespetsiifilisi märke klaviatuuril;
• mõistab ja kasutab tekstianalüüsiprogramme (AntcConc, Hyperbase);
• loob sisu eri formaatides

Oskus teha valikuid, mida enda kohta digimaailmas jagada, teadmised ja oskused kasutada isklikke harjumuspäraste vahendite ja keskkondade (nt sotsiaalmeedia) kasutamise plussidest ja miinustest erialases töös, eetiliste küsimuste arvestamine.

4.1 Seadmete kaitsmine

1. Infosüsteemid ettevõtjale on õppeaine, mille raames käsitletakse küberturvalisuse ja andmekaitse teemasid.
2. Programmeerimise õppeainetes antakse samuti teadmist turvalise programmeerimise aspektidest.

4.2 Isikuandmete kaitsmine

1. Sissejuahtus erialaõppesse õppeaine raame skäsitletakse küberturvalisuse teemat (ettevõtte juhtimise vaatenurgast lähtuvalt), sh isiklikke andmete kaitsmine.
2. Infosüsteemid ettevõtjale õppeaine raames käsitletakse andmete kaitsmise teemat infosüsteemide projekteerimise ja kasutusele võttu protsessides.

4.3 Tervise kaitsmine

1. Multikultuurse ja virtuaalse meeskonna juhtimine õppeaine raames on seda teemat käsitletud.
2. Infosüsteemid ettevõtjale on käsitletud ergonomilisuse temaatika.

4.4 Keskkonna kaitsmine

Antud teema on põimitud õppekava erinevatesse õppeainetsse.

Erialaspetsiifiliselt käib seadmete ja isikuandmete kaitsmine läbi tarkvarakursuste ja -litsentside jagamise ja nende kaudu juhtnööride jagamiseandmise.

Programmeerimise alused, Andmebaasit, Tarkvara ArcGIS, Geoinformaatika, KaugseireTarkvarakursused (Programmeerimise alused, Andmebaasit, Tarkvara ArcGIS, Geoinformaatika, Kaugseire), sotsiaalsete andmete käsitlemine (Inimgeogr uurimismeetodid, Inimgeogr alused, komtehnogeograafia ja mobPos, KMH).

Digitaalsete süsteemide kasutamisega seonduvate riskide tundmine: nt Wifi ruuteri haavatavus, e-mailide ja dokumentide krüpteerimine, avalike e-teenuste turvalisuse tagamine, enda digitaalse seadme funktsioonide teadmine ja eesmärkidele vastav rakendamine (Infoturve.)

Erinevate tehnoloogiate kasutamise takistamise mõistmine: aru saamine, millised tehnilised faktorid mõjutavad erinevate taristute kasutamist ning nendega seonduvate eesmärkide saavutamist, nt millest võivad tekkida tõrked satelliitide ja allveekaablite (andmete transpordil), kasutamise tõrked ja takistused, nii tehnilised kui õiguslikud. (Informatsiooni infrastruktuur ja arhitektuur).

Teab ja rakendab andmekaitse põhialuseid nii treeneri kui õpetajatöös ning oskab neid turvaliselt säilitada (täiendamisel KKSP.01.059 – Spordipedagoogika alused)

Seadmete ja isikuandmete kaitse on olulised aspektid õppekavas ja Noorsootöötaja kutsestandardis, mille õppekava vastab ning Nutika Noorsootöö kontseptsioonis. See toetab noorsootöö põhimõtteid, mida õppekava raames arendatakse (nt. Noorsootöötaja kutsestandardis on eraldi välja toonud kohutusliku kompetentsina Turvalise keskkonna tagamine, mis on oluline pädevus noorsootöös). Õppekava õpiväljund: – teab noortevaldkonna aluseid ja rakendab neid oma igapäevases noorsootöös.

Seadmete ja isikuandmete kaitse alaste pädevuste arengut toetab aine: SVNC.00.171 Andmed infoühiskonnas ja andmepõhised uuendused noortevaldkonna arengus 6 EAP, mille raames tutvustatakse andmealaseid muutusi ja  riske ning võimalusi, arendatakse andmealast teadlikkust. Aine õpiväljundid: mõistab olulisemaid kontseptsioone ja arenguid seoses andmete kogumise ning analüüsimisega digiajastul; seostab andmete kogumise ja kasutamisega seotud muutuste tähendust ühiskonnas; mõistab andmealast arengut avalike teenuste kujundamisel Eestis rahvusvahelises võrdluses; kirjeldab andmekaitse arenguid  Eestis ja Euroopa Liidus, sh noorte osas; selgitab andmealase teadlikkuse tähtsust noortele ja organisatsioonis; hindab andmete kogumise ja kaitsega seotud riske ja võimalusi oma töös.  Seadmete ja isikuandmete kaitse alaste pädevuste arengut toetavad ka järgmised ained: SVNC.00.169 Digiajastu noored 6 EAP; SVNC.00.170 Infoühiskond ja digipädevused 6 EAP ja SVNC.00.172 Digivahendid töös noortega 6 EAP, mis kõik käsitlevad erinevaid digitehnoloogia või digitaalsete andmete kasutamisega seotud riske ja ohte ning nende maandamise võimalusi.Digiajastu noored aine õpiväljundid: – mõistab noorte tehnoloogiakasutuse riske; hindab tehnoloogiakasutusega seotud riskide maandamise võimalusi.Infoühiskond ja digipädevused aine õpiväljund: – selgitab info kogumise ja kriitilise tõlgendamise riske internetis.Digivahendid töös noortega aine õpiväljund: – analüüsib dighitehnoloogiaid kasutavaid arendavaid tegevusi töös noortega, arvestades ohtudega internetis.Lisaks toetavad turvalise keskkonnaga seotud pädevuste arengut aine: SVNC.00.166 Meetodid noorsootöös 6 EAP, mille raames arendatakse oskusi valida ja kasutada sobivaid meetodeid töös noortega erinevates keskkondades, lähtudes noortekesksest lähenemisest. rakendab oma teadmisi ja vahetab kogemusi  noortevaldkonna analüüsimiseks. Samuti aines: SVNC.00.166 Meetodid noorsootöös 6 EAP, õpiväljundid: – analüüsib turvalise keskkonna tagamisega seotud riske; selgitab riskianalüüsi koostamise aluseid; mõistab tervise ja turvalisusega seotud õigusakte ja juhiseid töös laste ja noortega ning vajadust tagada turvaline füüsiline ja vaimne keskkond; kirjeldab reageerimist ohuolukordades. s.h. toetab teisi noorsootöötajaid turvalise keskkonna loomisel ja ohutusnõuete jälgimisel.Turvalisusega seotud pädevuse arendamist ja saavutamist kinnistatakse kohustusliku SVNC.00.164 Praktika 15 EAP raames, õpiväljundid: – kavandab oma töö noortega turvalises keskkonnas, järgides õigusaktidega kehtestatud ohutusnõudeid; reageerib ohuolukordades  asjakohaselt.

sisu

Oskus otsida vastavalt inimeste vajadustele sobivaid digilahendusi (tehnoloogia kasutamine mõne inimese argielu piirangu ületamiseks, online nõustamise võimalused jmt) infootsingu oskusi kasutades. Teadmised sellest, millised on digilahenduste võimaluse sotsiaaltöös, oskus oma töökohas teha ettepanekuid digilahenduste kasutamisele võtmiseks.

5.1 Tehniliste probleemide lahendamine

Antud pädevus on tagatud õppekava erinevate õppeainete abil, kus antud teema on kildudena põimitud ja integreeritud õppeainete teemadesse ja ülesannetesse. Tehnilisemad õppeained, mis tagavad antud pädevust on programmeerimise alused, objekt-orienteeritud programmmeerimine, infosüsteemid ettevõtjale ja andmebaasisüsteemid.

5.2 Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine; 5.3 Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine

Antud õppekava üks vaikimisi õpiväljunditest ongi see, et üliõpilane mõistab ja oskab sõnastada enda kui juhi või ettevõtja vajadusi digitaalsete vahenditega, seadmetega või tootearendusprotsessis toimetulekuks. Teab erinevate tehnoloogiate spetsiifikat ning kasutusvõimalusi, oskab neid teadmisi praktiliselt kasutada, oskab mõelda kaasa erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamisele võtust tulenevalt organisatsiooni vajadustest ja ressurssidest.

5.4 Digipädevuse lünkade väljaselgitamine

Õppekava läbimisel üliõpilane saab aru, et tehnoloogia on pidevas arengus ning olemasolevatele tehnoloogiatele tulevad asemel uued, mis omakorda võivad olla paremad, et lahendada erinevaid probleeme või kitsaskohtadega toime tulla. IKT juhtidena peavad vilistlased tegelema pidevalt enesearenguga, et olla kursis tehnoloogia maailmas toimivaga ning uute lahenduste eripäradega. Õppekava vilistlane teab, kuidas saab ennast erialaselt täiendada nii iseseisvalt kui ka erinevate edasiõppimise võimaluste abil.

Üldoskustena lahendatakse probleeme kontoritarkvara ja esitlustehnika, ülikooli võrkudes ja andmebaasides tegevuse ümber. Erialaspetsiifiliselt käivad tehnilised probleemid GIS programmide ja võrguandmebaaside sidestamise ümber.Tarkvara ja tehnoloogia uuendamine on prioriteet, tudengeid üritatakse koolitada kõige moodsamaid tehnoloogiaid kasutades, et nad omandaksid innovatiivse ja arengut soosiva mõtlemise. Teine põhimõte on toetada vabatarkvara kasutamist, et tudengid oleksid vabad valikutes ja leidma tehnoloogilisi lahendusi.

Üldoskused: enamikes kursustes kasutatakse kontoritarkvara, kommunikatsiooni (Moodle), esitlustehnikat. Geoinformaatika (Programmeerimise alused, Andmebaasid, Tarkvara ArcGIS, Geoinformaatika, Kaugseire jmt). Vabavara: (Vabavara QGIS GIS alustega Valik).

Teadmiste omandamine erinevate digitaalsete lahenduste ja seadmete tõrgete otsimiseks: nt arvutid, arvutivõrgud, funktrioonid, arvutivõrkude ja arvutisüsteemide üleshitus, turvaline kasutus pidades silmas andmete turvalist talletamist (Infoturve; valikaine IKT alused; Tehnisintellekt ja õigus; Digitaalsed tõendid, küberkriminalistika ja küberkuritegevus).

Erialaste tehniliste lahenduste teadlikkus ja kasutusoskus: tehnisintellekt ja selle kastusvaldkonnad ning seonduvad õiguslikud probleemid ning raamistik kastusele ja arendamisele, indiviidide privaatsuele ja töödeltavate andmete turvalisusele, lisaks mõju ühiskonnakorraldusele (Tehisintellekt ja õigus).

Erialaste tehniliste lahenduste teadlikkus ja kasutusoskus: Blockchain, plokiahel ehk hajusraamatutehnoloogia – IKT alused, E-kaubandus ja IT lepingud.

Erialaste tehniliste lahenduste teadlikkus ja kasutusoskus: arvutisüsteemid ja arvutivõrgud ning kuidas neid kasutatakse kriminaalses tegevuses ning sellest tulenevalt kuidas on võimalik talletada tõendeid nii füüsilisel kui digitaalsel kujul – Digitaalsed tõendid, küberkriminalistika ja küberkuritegevus.

Erialaseid töölõike lihtsustavad programmid ning meeskonnatööd soodustavate programmide tundmine – Praktika IT-õiguses, IKT alused.

Tehniliste lahenduste teadlikkus: isesõitvad autod ja sellega seonduv õiguslik raamistik. (Tehisintellekt ja õigus; valikaine IKT alused).

Ülikooli admnistratiivlahenduste ning õpet toetavate pakutavate e-lahenduse kasutamise oskus: õppekava kõikidel kursustel on e-tugi Moodles, kus funktsionaalsust kasustatakse eri tasanditel ja ulatuses. Lisaks kõik üliõpilased oskavad kasutada ülikooli enda infüsüsteeme ning programme.

Digitaalsete süsteemide kasutamisega seonduvate riskide tundmine: nt Wifi ruuteri haavatavus, e-mailide ja dokumentide krüpteerimine, avalike e-teenuste turvalisuse tagamine, enda digitaalse seadme funktsioonide teadmine ja eesmärkidele vastav rakendamine (Infoturve).

Tarkvara ja rakenduse endale sobivaks seadistamine (Programmeerimise alused, Infoturve.)

Kust digilahendused tulevad ehk kuidas need on loodud (projektipõhine arendamine) ja kes neid arendab: digitaalse teenuse/e-teenuse arendamine selle protsessi terviklikus mõttes projektipõhiselt läbi tehes ning lisaks õigusliku raamistiku analüüsimine (Avalikud e-teenused)

Tunneb vastavaid metoodikaid, analüüsitehnikaid  ning sobivat tarkvara kasutamaks südamelöögisageduse mõõtmist treeningutel ning kehalise kasvatuse tundides (Treeninguõpetuse alused, Kehalise töövõime hindamine, Treeningu monirooring).

Teab portatiivseid meetodeid vereplasma laktaadi mõõtmisel ning oskab andmeid analüüsida (Kehalise töövõime hindamine, treeninguõpetuse aluseid).

Oskab kasutada toitumisprogrammi nii menüü koostamisel, kui ka toidukoostise analüüsil (Toit, toitumine, sportlik saavutusvõime)

Digilahenduste kasutamine on oluline aspekt, kuna toetab Nutika noorsootöö kontseptsioonis kirjeldatud eesmärkide saavutamist, mis on noorsootöö osa (vt. ka kirjeldust infokirjaoskuse juures). Õppekava õpiväljund: – kasutab tehnoloogilisi arendusi ja digilahendusi töös noortega. Õppekava õpiväljund: hindab ennast noorsootöö organisatsiooni ja/või asutuste juhina, sh noorsootöö valdkonna aktiivse ja vastutava liikmena ning väärtustab enda professionaalset arengut ja võimalusi õppimiseks erinevates keskkondades. Õppetöö raames täidavad üliõpilased Noorsootöötaja kutseportfoolio digitaalselt, sh koguvad tõendusmaterjali, hindavad, teevad otsuseid  jmt. Lisaks töötavad üliõpilased õppetöö jooksul erinevate andmetega, ja analüüsivad neid kriitiliselt. Digilahenduste kasutamine on loomulik osa õppeprotsessist, mida arendatakse nii õppetamise (ehk läbi õppejõu eeskuju), kui ka õppimise käigus (ehk üliõpilastele antakse erinevaid ülesandeid, mis nõuavad digilahenduste kasutamist, nt. blogid, e-portfoolio, Kahooti mängud, videote loomine, posterid, plakatid, digitaalsed projekti taotlused jne). Õppetöö raames tutvustatakse üliõplastele erinevaid digilahendusi ja harjutakse nende rakendamist (nt. kasutatakse SPSS uurimistööde läbiviimiseks jmt). Digilahenduste kasutamise pädevusi toetab ka õppekava pidev arendamine (nt. HITSA projekti raames).

Digilahenduste kasutamise pädevusi toetavad ained: SVNC.00.172 Digivahendid töös noortega 6 EAP, mille raames tutvustatakse nutika noorsootöö kontseptsiooni ja arendatakse pädevusi digivahendite kvaliteetseks kasutamiseks noorsootöös. Aine õpiväljundid: mõistab olulisemaid lähenemisi tehnoloogia kasutamises hariduses sh mitteformaalses õppimises; mõistab nutika noorsootöö kujunemist ja arenguid Eestis ja Euroopa Liidus; kirjeldab tehnoloogiaid, mida kasutatakse arendavas töös noortega. Ja SVNC.00.171 Andmed infoühiskonnas ja andmepõhised uuendused noortevaldkonna arengus 6 EAP – üliõpilane mõistab andmealaseid muutusi ühiskonnas ning nendega seostud riske ja võimalusi. Aine õpiväljundid: – mõistab olulisemaid kontseptsioone ja arenguid seoses andmete kogumise ning analüüsimisega digiajastul; seostab andmete kogumise ja kasutamisega seotud muutuste tähendust ühiskonnas;- mõistab andmealast arengut avalike teenuste kujundamisel Eestis rahvusvahelises võrdluses;- kirjeldab andmekaitse arenguid Eestis ja Euroopa Liidus, sh noorte osas;- selgitab andmealase teadlikkuse tähtsust noortele ja organisatsioonis;- hindab andmete kogumise ja kaitsega seotud riske ja võimalusi oma töös.

sisu