DIGIPÄDEVUSE ÕPIVARA

 

InfokirjaoskusIdentiteet, suhtlemine, koostöö 

Looming ja autoriakitse 

Kaitstus Digilahenduste kasutamine

 

Mis on digipädevus?

Digipädevus on enam-vähem kõik tavalised teadmised, oskused ja hoiakud, mida me iga päev digikeskkondades või digivahendeid kasutades rakendame. Endalegi märkamatult oleme päris digipädevad, sest tihti on meie kasutatavad digivahendid hästi intuitiivsete ja kergesti kasutatavate funktsioonidega. Tõhusaimad on need aga siis, kui oskame neid teadlikult endale sobivaimaks kohandada ja nii „kapotialuseid“ protsesse kui ka saadud tulemusi kriitiliselt hinnata.

MIS VÕIKS ISELOOMUSTADA ÜLIKOOLILÕPETAJA DIGIPÄDEVUST?

Eesti üldhariduskooli õppekavades nähakse gümnaasiumilõpetajale ette üsna laialdase digipädevuse saavutamine. Ülikooliõpingute käigus võiks toetada vähemalt gümnaasiumitasemel digipädevuse säilimist. Mõistagi on aga eesmärk ka kõrgharidust omandades pidevalt edasi areneda, arvestades nii oma eriala spetsiifikat kui ka vajadust täita keerukamaid, mahukamaid ning teadmisi ja kriitilist mõtlemisvõimet eeldavaid ülesandeid.

Ülikooli nõutav digipädevus on erialati väga erinev ja seetõttu pole võimalik sellele ühtseid kriteeriume seada. Üldiselt aga võiks eeldada, et ülikoolilõpetaja:

  • on omandanud valiku alternatiivseid teadmisi ja oskusi, et leida eri probleemidele konteksti arvestav lahendus;
  • oskab teisi juhendada ja kohandada oma pädevust nende võimete või vajadustega;
  • oskab rakendada oma teadmisi muu hulgas protsesse automatiseerides või muul moel tõhustades ning hinnata kasutatud lahenduste tulemuslikkust;
  • on teadlik tehnoloogia ja teenuste toimimispõhimõtetest (otsimootori toimimine, soovitussüsteemid, infoleviku mehhanismid sotsiaalmeedias jne);
  • on teadlik tehnoloogia ja teenuste võimalikest negatiivsetest ja positiivsetest ühiskondlikest tagajärgedest ning oskab nendega arvestada.

KUIDAS SEDA DIGIPÄDEVUSE LEHESTIKKU KASUTADA?


struktuurDigipädevuse lehestiku eesmärk on koondada kokku materjalid, millega toetada digipädevuse teadvustamist, kujundamist baastasemel ja enesetestimist. Lehestiku koostamisel on lähtutud eelkõige üliõpilaste ja töötajate igapäevastest vajadustest, et kujundada ja täiendada üldist digipädevust ja ülekantavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialateadmiste ja -oskuste omandamiseks ja edasiandmiseks.

Et teha kindlaks oma digipädevuse tase, võib alustada enesetestist, mis aitab oma praeguseid teadmisi ja oskusi teadvustada ning suunab materjalide juurde, mis võiks praegust taset arvestades olla olulisimad.

Lehestikus kaetud teemad uuenevad pidevalt, eriti kui annad tagasisidet, kuidas seda teha võiks (nupp „Soovitan täiendust“ lehe paremas servas). Pea lehestikku kasutades meeles, et siin on esitatud vaid näitlik kogum võimalustest, mida digisfäär meile pakub. Enda jaoks ammendava lahenduse leidmiseks otsi internetist ka muid lahendusi.

Õppejõududel soovitame kasutada lehestikku ka õppetöös. Kui täiendada siin toodud harjutusi sobivad erialase sisuga, saab neid kasutada erialaainete õpetamisel. Vajaduse korral saab õppejõud üliõpilasi ka siinsete täiendusmaterjalide juurde suunata.

Materjalid on jagatud viie teema vahel, mis põhinevad Euroopa kodaniku digipädevuse raamistikul (DigComp) ja mida on kohandatud ülikooli konteksti jaoks. Need teemad on infokirjaoskus; identiteet, suhtlemine ja koostöö; looming ja autorikaitse; kaitstus; digilahenduste kasutamine. Teemasid käsitletakse võimalikult praktiliselt. Loomulikult on keerukas ülekantavaid oskuseid üksteisest lahus hoida ja see kajastub tegelikult ka teemade läbimisel. Küllap märkad peagi, et eri rubriikides käsitletud teemadel on suur ühisosa.

Kõik viis teemat algavad lühikese selgitusega teema laiema tähenduse ja rakendamise kohta ning näidetega tüüpilistest olukordadest, kus seda pädevust vaja läheb. Seejärel on kokku võetud pädevusega seonduvad teadmised, oskused ja hoiakud, mille väljakujunemist ülikooliõpingute jooksul eeldatakse, ning eeldatavad baasoskused. Ehkki igal teemal on oma spetsiifika, on nad omavahel tihedalt seotud ja kattuvadki kohati. Näiteks kuulub infokirjaoskuse hulka info hindamine, mis on ka digilahenduste kasutamise osa; autorikaitsel ja kaitstusel on ühiseid elemente jne.

Pärast sissejuhatust järgnevad digipädevust kujundavad harjutused, mis sobivad nii iseseisvaks lahendamiseks kui ka õpetatava aine lisamaterjalina.

Iga teema lõpeb õpivaraga, kus on esitatud soovitusi, juhiseid ja linke pädevust edasi arendavate õppematerjalide juurde. Õpivara on liigendatud lühemateks temaatilisteks plokkideks, millele klõpsates avaneb teema praktiline käsitlus. Esmajärjekorras on kasutatud Tartu Ülikoolis juba olemasolevaid materjale, seejärel laias maailmas leiduvat.

Toredat enesetäiendamist!

Digipädevus Tartu Ülikoolis

MIKS ON DIGIPÄDEVUS TÄHTIS?

Ülikooli arengukava ja õppekavade tulemusnäitajate hulgas on olulise teemana esile tõstetud tulevikuoskused, mille hulka kuulub ka digipädevus.

Digilahendustest on saanud uued vahendid ajatute ja igapäevaste toimingute jaoks. Need asendavad, täiendavad ja muudavad seniseid elamise, suhtlemise, õppimise ja töötamise viise. Nende kasutamine on üks olulisemaid ülikoolilõpetaja tulevikuoskusi nii üldpädevuse osana kui ka oma erialal, sest digitaalseid töövahendeid ja meetodeid kasutatakse tänapäeval peaaegu igas valdkonnas. Seepärast on kasulik iga õppekava koostamisel läbi mõelda, mida digipädevus konkreetse eriala omandamisel tähendab ja kuidas seda õppekava ainetega siduda.

KUIDAS KUJUDADA DIGIPÄDEVUST ÜLIKOOLIS?

Paljud digioskused on muutunud niivõrd enesestmõistetavaks, et nende omandamist ei märgatagi. Ülikooli üks eesmärke on suurendada teadlikkust digipädevusest, et erinevatel erialadel oleks nii nüüd kui ka tulevikus lihtsam endale vajalik tase kindlaks teha.

Kuna digipädevus on teatud praktiliste oskuste komplekt, oleks selle eraldiseisev õpetamine kuiv ja ebaotstarbekas. Pigem võiks digipädevus üliõpilasteni jõuda tavapärase õppetöö eri vormides. See tähendab, et ülikooli lõpetajate digipädevus sõltub muu hulgas õppejõudude omast.

Nagu paljude teiste üldoskuste puhul, on ka digipädevuse omandamisel selge, et valmistume tundmatuks tulevikuks. Seepärast on digipädevuse vajaduse hindamine ja sidumine õppekavadega pidev protsess, mille edu tagab esmajärjekorras digipädevusest teadlike inimeste olemasolu õppekavade koostamisel. Sel eesmärgil korraldame kokkusaamisi ja veebiarutelusid (https://sisu.ut.ee/digipadevus/sündmused) ning koondame sellesse lehestikku digipädevuse arendamiseks tuge pakkuvad materjalid.

Püüame ülikoolis luua võimalused selleks, et

  • üliõpilaste üldine digipädevus on ülikooli lõpetamisel erialavalikust sõltumata vajalikul tasemel;
  • arendada õppejõududes digilahenduste kasutamise oskust ja võimekust edastada neid teadmisi ka üliõpilastele.

Allikmaterjalid ja autorid

See materjal on autoriõiguse seaduse kohaselt autorikaitse all. Materjali varalised õigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Materjali ning selle osasid on lubatud reprodutseerida, levitada ja avalikult esitada ainult õpiotstarbel. Seda ei ole lubatud kasutada ärilisel eesmärgil.

Digipädevuse lehestiku loomisel kasutatud allikmaterjalidele on viidatud iga vahelehe lõpus või sisuploki alguses.

Materjalide autorid ja koostajad: Denis Larchenko („Identiteet, suhtlemine ja koostöö“), Maarja Pajusalu (teema „Looming ja autorikaitse“ loomingut käsitlev osa), Mario Mäeots (lehestiku kõik osad ja enesetest), Marten Juurik (teema „Looming ja autorikaitse“ autorikaitset käsitlev osa), Tanel Mällo (lehestiku kõik osad ja projekti koordineerimine), Triin Marandi (tehniline pool ja disain).

tagasi üles