Digipädevus

Tere tulemast TÜ digipädevuse lehestikule!

Soovime tagada, et ülikoolilõpetajate üldoskuste hulka kuulub ka digipädevus. Pole kahtlust, et see parandab enamike vilistlaste toimetulekut nii erialases tegevuses kui infoühiskonna liikmena. Käesolev lehestik toetab digipädevuse integreerimist TÜ õppekavadesse.

MIKS ON DIGIPÄDEVUS TÄHTIS?

Oleme viimaste aastate jooksul korduvalt arutanud üldpädevuste teemadel. Need on tulevikuoskuste nime all olulise teemana sees nii ülikooli uues arengukavas kui õppekavade tulemusnäitajates. Meil on kokkulepe, et liigume üldpädevuste poole ja digipädevus on üks võtmepädevus.

Digitaalsed lahendused, olles reeglina küll vaid uued vahendid ajatute toimingute jaoks, asendavad, täiendavad ja muudavad oluliselt seniseid elamise, suhtlemise, õppimise ja töötamise viise. Digipädevus ja seda mitte ainult üldoskusena, vaid kindlasti ka erialase digipädevusena on kindlasti üks olulisemaid tulevikuoskusi kõigil ülikoolilõpetajatel. Seepärast on kasulik iga õppekava kontekstis läbi mõelda, mida digipädevus ja erialane digipädevus tähendab ja mis viisil saab seda õppekavasse integreerida. Soovime digipädevuse lisada ka üheks õppekavade tulemusnäitajaks, täpsemalt üheks osaks üldoskuste näitajast, aga seda alles alates 2021.

MIS ON DIGIPÄDEVUS NING KUIDAS SEDA KUJUNDADA?

“Digipädevus” tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Reaalsuses oleme sageli pädevamad kui vaikimisi eeldame, kuna paljud digioskused on muutunud juba niivõrd enesestmõistetavaks, et neid ei märkagi. Praegu ülikoolis toimuva protsessi oluline eesmärk on teadlikkuse suurendamine tänasest digipädevuse tasemest, et selle pinnalt kirjeldada ja kujundada täna ja tulevikus vajalikku erialast digipädevust.

Kuna digipädevuse näol on tegemist praktiliste oskuste komplektiga, oleks selle eraldiseisev õpetamine kuiv ning ebapraktiline. See tähendab, et digipädevus võiks üliõpilasteni jõuda integreerituna tavapärasesse õppetöösse selle erinevate vormide kaudu ning et ülikooli lõpetajate digipädevus sõltub eelkõige õppejõudude omast.

Nagu paljude teiste üldoskuste puhul on digipädevuse puhul selge, et tegeleme valmistumisega tundmatuks tulevikuks. Seepärast on digipädevuse vajaduse hindamine ning selle katmine õppekavades pidev protsess, mille edu tagab esmajärjekorras inimeste olemasolu õppekavade juures, kes on erialase digipädevuse osas teadlikud ning pööravad tähelepanu selle kujundamisele. Loodame, et käesolev protsess toetab niisuguse teadlikkuse tähtsustamist.

Võtame TÜ digipädevuse kujundamise stardipunktiks DigComp raamistiku (https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp). Kasutame seda nii õppekavade kui ülikooli tasandil oma vajaduste süsteemseks hindamiseks, võttes eeskujuks ka teisi näiteid, kus ülikoolid on samamoodi toiminud. Ülikooli tasandil digipädevuse eesmärkide seadmine võiks kujuneda õppekavade arenguvajadusest tuleneva sisendi põhjal.

DigComp raamistik

Lehestik järgib DigComp raamistikku, mis koondab digipädevuse viide valdkonda. Kuigi igal valdkonnal on oma spetsiifika, on neil mitmeid paratamatult kattuvaid aspekte ja siirdeid teistesse valdkondadesse. Näiteks pädevusvaldkond „Informatsioon“ (1. valdkond) sisaldab pädevust „info hindamine“, mis on probleemilahenduse kognitiivse mõõtme osa. Kommunikatsioon ja sisuloome sisaldavad mitmeid probleemilahenduse elemente (nt suhtlemine, koostöö, sisu väljatöötamine, lõimimine ja ümbertöötamine, programmeerimine jne). Igasse pädevusvaldkonda kuulub rida omavahel seotud pädevusi. Pädevuste arv varieerub valdkonniti, ulatudes kolmest kuueni. Pädevused on nummerdatud, kuid nende järjestus ei viita nende saavutamise raskusastmele. Iga pädevuse kohta on toodud teadmiste, oskuste ja hoiakute kirjeldused ning kolm pädevustaset: algaja, kesktase ning edasijõudnu.

MIDA TEEME ÜLIKOOLIS DIGIPÄDEVUSE KUJUNDAMISEKS?

Püüame ülikoolis keskselt luua ühtlustavad võimalused selleks, et (1) üliõpilased saavad erialavalikust sõltumata oma digipädevuse ülikoolis üldiselt vajalikule baastasemele viia ning (2) suureneb õppejõudude osakaal, kelle töövahendite hulka kuuluvad ka digilahendused. Nii on õppekavadel võimalik keskenduda erialase digipädevuse kujundamisele.

Toetame õppekavasid aruteludes erialaspetsiifilise digipädevuse üle. Sel eesmärgil korraldame näost-näkku ning veebipõhiseid arutelusid ning koondame digipädevuse materjale käesolevasse lehestikku.

TÜ digipädevuse projektijuht Tanel Mällo
tanel.mallo@ut.ee