Liigu edasi põhisisu juurde
Juubel
Talis Bachmann on loomu poolest pioneer ja kirglik eksperimentaalpsühholoog. Foto: TÜ psühholoogia instituut

Talis Bachmann 75

Iiris Tuvi TÜ psühholoogia teadur
Jüri Allik TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor

25. jaanuaril saab 75-aastaseks professor Talis Bachmann, üks tuntumaid Eesti psühholooge ja kognitiivpsühholoogia teadlasi, kelle teadustöö keskmes on olnud inimese visuaalne taju, tähelepanu, teadvus ja nende neuropsühholoogilised alused. Lisaks on ta andnud oma osa reklaami-, õigus- ja spordipsühholoogiasse, näiteks avaldas 2025. aastal uue raamatu „Korvpall ja psühholoogia“.

Psühholoogiaõpingud lõpetas Talis Bachmann Tartu Riiklikus Ülikoolis 1974. aastal ning jätkas neid seejärel Moskvas Teaduste Akadeemia psühholoogia instituudis ja Moskva Riiklikus Ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi 1989. aastal. Ta uuris väga lühikese intervalliga üksteisele järgnevate visuaalsete objektide tajumise seaduspärasusi, töötades välja pertseptiivse retušeerimise teooria, mis seisneb selles, et ühe objekti jälg inimese ajus võib olla võimenduseks teiste objektide tajule.

Hoolimata sellest, et Nõukogude Liidust väljaspool oli rahvusvahelisi artikleid ja raamatuid avaldada raske, osutusid need Talise tööd teerajajateks, mis tõstsid Eesti psühholoogia maailmatasemele. Veelgi enam, aktiivne rahvusvaheline tegevus viis selleni, et ta sai esimese eestlasena rahvusvahelise psühholoogiaajakirja (Consciousness and Cognition) peatoimetajaks ja on aidanud kujundada kognitiivse psühholoogia arengut juba aastakümneid.

Väga kaalukad – nii otseselt kui ka kaudselt – on ka tema eestikeelsed raamatud tajupsühholoogiast ja teadvusest, näiteks „Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias“ (1984), „Imetabane taju“ (Bachmann ja Huik, 1989), „Tähelepanu ja teadvus“ (Aru ja Bachmann, 2009) jt. Nende raamatute kaudu oleme saanud rikkamaks paljude eestikeelsete taju ja teadvust puudutavate terminite võrra. Pealegi on tänu temale meil võimalik emakeeles lugeda väga spetsiifiliste taju ja teadvuse fenomenide ja teooriate kohta.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas töötades avaldas ta lisaks väga populaarsetele üldpsühholoogia õpikutele „Psühholoogia alused“ (Bachmann ja Maruste, 2003) ja „Reklaamipsühholoogia“ (1994), millest on välja antud mitu kordustrükki, ka „Psühholoogia. Raamat juristile“ (2015), mille abil on õiguspsühholoogia teadmisi omandanud paljud Eesti juristide lennud.

Kõik see on saanud võimalikuks tänu sellele, et Talis Bachmann on loomu poolest pioneer ja kirglik eksperimentaalpsühholoog. Tema laboris sai psüühika, sh valetamise kognitiivsete alusmehhanismide uurimine transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil võimalikuks juba siis, kui see meetod oli kogu maailmas alles uudne. Selles laboris stimuleeritakse siiani ajukoort nii verbaalselt kui ka reaalselt. Tema ümber kogunes kognitiivse neuropsühholoogia uurimisrühm, kellega koos on avaldatud märkimisväärseid töid sellest, kuidas subjektiivne kogemus ajus tekib.

Üks Talis Bachmanni imetlusväärseid omadusi on see, kui kergelt tal tekivad lennukad ideed, mis seovad tema teadmised ajust ning taju- ja teadvuseksperimentidest. Viimase aja lennukaimad ideed on rakupsühholoogia uue suuna rajamise artiklis, mis ilmus 2025. aastal psühholoogia tippajakirjas Trends in Cognitive Science. Kui neuropsühholoogia üheks dogmaks oli närviraku pidamine psüühiliste protsesside tekke alusühikuks, siis Talis Bachmann on koos kolleegidega andnud ühe põhirollidest närviraku jätketele ehk dendriitidele.

Talis Bachmann on kahekordne Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat sotsiaalteadustes (2001, 2006), sest tema roll on märkimisväärne nii ainulaadse panuse tõttu teadvuse ja taju toimimise rahvusvahelistesse uuringutesse kui ka seetõttu, et ta on aidanud kujundada kognitiivpsühholoogia ja teadvuseuuringute traditsiooni Eestis. Tema juhendamisel on üles kasvanud mitu põlvkonda üliõpilasi ja noorteadlasi, kes on jätkanud uurimistööd nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Õppejõuna on ta tuntud süsteemse ja nõudliku, kuid avarat mõtlemist soodustava lähenemise poolest. Inimesena teavad tudengid ja kolleegid teda kui muhedat ja südamlikku härrasmeest, kellele meeldib närvi puhata viiulit ja korvpalli mängides. Nähtamatu gorilla korvpalliväljakul on vist üldse kõige tuntum psühholoogianähtus, mis sobib hästi iseloomustama ka Talise elukeskset teaduslikku huvi.

Õnne ja teadlikkust sellest soovivad kolleegid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist!

Lisa kommentaar

Tuhat tänu

Tartu Ülikooli toetajad 2025. aastal

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus tänavad südamest kõiki, kes panid 2025. aastal õla alla kas annetuse, sihtotstarbelise toetuse või stipendiumifondi asutamisega. Eriline tänu kuulub perekond Rõugule, kelle ligi 1,7 miljoni euro suurune pärand jõudis ülikooli toetusfondi. 2025. aastal annetati sihtasutuse kaudu ...
Universitas Tartuensis
Uus professor Pildil Laur Kanger

Mineviku vigadest tasub õppida helgema tuleviku nimel

Professor Laur Kanger uurib suuri siirdeid. Selle abstraktse nimega valdkonna taga peituvad tema kirjelduse kohaselt „pikad ja keerulised protsessid, mille käigus inimkond leiutab endale uusi tehnoloogiaid, harjub nendega ära ja avastab siis, et nüüd peab jälle kõike muutma“. Siiski on ...
Merilyn Merisalu
Portree Pildil Maarja Öpik

Maarja Öpik: mind üllatab, kui mõtlematult me põllumuldi käest anname

Meil kõigil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka ükski riiklik strateegia, kinnitab detsembris Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik. Detsembris välja kuulutatud seitsme uue akadeemiku seas on kaks naist, kokku on ...
Kaja Koovit
Saame tuttavaks Pildil Yaroslav Opanasenko

Ukrainast pärit Yaroslav teeb Eestis haridusuuendust

Kui Yaroslav Opanasenko 2022. aasta augustis vahetusüliõpilasena Tartusse jõudis, ei plaaninud ta jääda kuigi kauaks. Nüüd on aga eestlaste haridususk, „stiilne kinnisus“ ja ka siinne loodus talle südamesse pugenud. Eestisse meelitas Yaroslavi haridus­usk, mis paistis Eesti riiki ja ülikoole tutvustavatest artiklitest ...
Merilyn Merisalu
In memoriam Pildil Wilfried Schlüter aastal 2003

Wilfried Schlüter (28.01.1935–31.12.2025)

2025. aasta viimasel päeval lahkus meie hulgast Tartu Ülikooli audoktor professor Wilfried Schlüter. Schlüter sündis Ida-Preisimaal toonases Königsbergis õpetajate perekonnas. Õigusteaduse õpinguid alustas ta Göttingeni Ülikoolis ja esimese riigieksami sooritas Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikoolis 1959. aastal. Pärast teise riigieksami läbimist ...
In memoriam Pildil professor Jaan Ross 2012. aastal

Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)

Lahkunud on kauaaegne Tartu Ülikooli muusikateaduse professor ja endine dekaan Jaan Ross. Jaan Ross kaitses 1988. aastal Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ ning 1992. aastal Åbo Akademis psühholoogiadoktori väitekirja. Tema professorikarjäär kestis ülikoolis 1993.–2015. aastani. Selle aja jooksul jõudis ta olla filosoofiateaduskonna dekaan (1996–1999), kunstide ...
Art Leete
Juubel Fotol Andres Saag

Andres Saag 70

21. novembril tähistas 70. sünnipäeva rahvusvaheliselt tuntud lihhenoloog, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna kaasprofessor Andres Saag. Andres Saag on oma teadustöö tihedalt sidunud Tartu Ülikooliga. Ta alustas õpinguid 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ja kaitses filosoofiadoktori kraadi ...
Tuhat tänu Pildil Tartu Ülikooli suur medal ja Tartu Ülikooli Tänutäht

Ülikool tunnustab suure medaliga nelja inimest

Tänavu pälvisid ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, info­süsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja minera­loogia professor Kalle Kirsimäe ning analüütilise keemia professor Ivo Leito. Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo on üks viimaste aastakümnete mõjukamaid ...
Universitas Tartuensis
Intervjuu Pildil Maaja Vadi

Eesti majandus takerdub ettevõtete ambitsioonituse lõksu

Kõikjal otsitakse nutikamaid lahendusi, mis muudaksid töö tegemise kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks ehk suurendaks tootlikkust, mis aitaks muutuvas maailmas konkurentsis püsida. Teadlastelt ja teistelt ekspertidelt oodatakse innovaatilisi ideid, sageli on uuendus­tesse sisse kirjutatud tehisaru kasutamine. „Eesti ettevõtete suurim mure on, ...
Risto Mets
Accept Cookies