4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets.
Lembit Allikmets sündis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal lõpetas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli cum laude ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna cum laude. Aastatel 1960–1963 oli Allikmets TRÜ sihtaspirant Leningradis NSVL-i Meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Anitškovi juhendamisel. Meditsiinikandidaadi väitekirja kaitses ta 1963. aastal Leningradis.
Pärast aspirantuuri töötas Lembit Allikmets TRÜ meditsiini kesklaboratooriumi nooremteadurina, 1965. aastast vanemteadurina ning eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana. 1970. aastal kaitses ta Vilniuse Ülikoolis meditsiinidoktori väitekirja ning 1971. aasta jaanuaris valiti TRÜ farmakoloogia kateedri professoriks. Aastatel 1971–2001 töötas Allikmets farmakoloogia kateedri (instituudi) professori ja juhatajana. Tema eesvedamisel hakati ehitama uut õppehoonet teaduskonna aluskateedritele ja 1999. aasta septembris alustati tööd juba uues majas – Biomeedikumis. 2001. aasta augustis sai Lembit Allikmetsast emeriitprofessor.
Professor Allikmetsal oli täita hulk administratiivkohustusi: 1974/75. õppeaastal oli ta arstiteaduskonna prodekaan; aastatel 1975–1984 ja 1989–1994 arstiteaduskonna dekaan; arstiteaduskonna kraadinõukogu esimees; Eesti Arstiteaduse Nõukogu liige; 1976–1984 ja 1989–1991 ENSV Tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige; 1975–1989 NSVL-i Tervishoiuministeeriumi õppemetoodilise nõukogu ja rektorite nõukogu liige; 1991–1994 Tartu Ülikooli Kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees. Professor Allikmets on olnud kliinikumi nõukogu liige; juhtinud Biomeedikumi ehitamist; olnud aastail 1989–2006 Tartu ja Göttingeni ülikooli koostöölepingu kuraator; pannud aluse teaduse ekspertiisile, olnud 1998–2007 TÜ inimuuringute eetika komitee esimees jpm.
Professor Allikmetsa ja tema õpilaste uurimistöö eesmärk on olnud mitmesuguste neurotroopsete ja psühhotroopsete ainete toimemehhanismide selgitamine. Allikmetsa teadustrükiste loendis on üle 400 töö, millest kaheksa on õpikud, käsiraamatud ja monograafiad. Ta juhendas 25 kandidaadi- ja doktoritööd ning kasvatas ülikoolile kümme professorit.
Farmakoloogiateadmisi on temalt saanud suur hulk arste ja proviisoreid. Professor Allikmets kuulus mitmesse teadusorganisatsiooni. Ta oli Eesti Farmakoloogia Seltsi asutaja ja esimees aastatel 1974–1993, Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi asutaja ja esimees 1990–1994. Aastatel 1980–1988 oli professor Allikmets NSVL-i Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees. Ta oli ka Eesti ja Euroopa teadusprojektide eksperdirühmade liige ning kuulus mitme erialaajakirja toimetusse. 1975. aastal sai professor Allikmets Nõukogude Eesti teaduspreemia töö eest antidepressantide ja neuroleptikumide farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia alal, 1976. aastal ENSV teenelise teadlase nimetuse. 1994. aastal valiti ta Poola Lublini Meditsiiniakadeemia audoktoriks, 1997. aastal Läti Farmakoloogia Seltsi auliikmeks ning 2001. aastal Soome Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi auliikmeks. Ta oli ka Eesti Psühhiaatrite Assotsiatsiooni auliige. 2003. aastal autasustas Eesti president teda Punase Risti II klassi teenetemärgiga ja 2006. aastal andis Eesti valitsus professor Allikmetsale elutööpreemia. 2009. aastal tunnustas Eesti Teaduste Akadeemia professor Allikmetsa Karl Schlossmanni medaliga ning ta on nimetatud Tartu linna aukodanikuks.
Toimekas emeriitprofessor käis veel mõni aeg tagasi Biomeedikumis arstiteaduskonna päevadel. Ta tundis ikka huvi uusima teadussõna vastu, küsis endiste kolleegide käekäigu kohta ning andis mõne suunava õpetussõna.
Oleme kaotanud suurepärase õpetlase ja farmakoloogi, kelle tegevus jääb väärikalt Tartu Ülikooli ajalukku.
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond
Bio- ja siirdemeditsiini instituut
Farmakoloogia osakond
Lisa kommentaar