Liigu edasi põhisisu juurde
Teadus
1903. aasta detsembris Pierre ja Marie Curie'le välja antud Nobeli füüsikapreemia diplom. Mõlemad jagasid seda tunnustust Henri Becquereliga, kelle nimi on dokumendis märgitud. Allikas: Sofia Gisberg / Jebulon / Wikimedia Commons

Eesti teaduse tuleviku kindlustab rahvusvaheline järeldoktorantuur

Aet Rebane TÜ grandikeskuse kommunikatsiooni koordinaator

Eesti ühiskond võidab sellest, kui meie teadlased lähevad järeldoktorantuuri tegema võõrsile ja mujalt tullakse selleks siia.

Alates 2022. aastast on järeldoktorantuuriks Eestis võimalik kasutada Marie Skłodowska-Curie meetme (MSCA) kvaliteedimärgist (ingl Seal of Excellence), mis antakse kõigile MSCA järeldoktorantuuri toetuse taotlustele, mis ületavad hindamisel 85% künnise. Kvaliteedimärgise saajale tekib kolm rahastusvõimalust: MSCA järeldoktorantuuri toetus, Euroopa Teadusruumi toetus, mis on mõeldud ainult osaluse laiendamise riikidele (ingl ERA Fellowship), ja Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rahastus.

Järeldoktorantuuriks antavat Marie Skłodowska-Curie toetust on kaht liiki: Euroopa ja üleilmne. ETAG-i andmetel on viimase nelja aasta jooksul Eestist välismaale minekuks Euroopa toetust taotletud 130 korral, rahuldatud on 12 taotlust. Toetuse saajate hulgas on nii eestlasi kui ka muust rahvusest teadlasi, kes on taotluses oma elukohaks märkinud Eesti. Eestisse tulekuks on samal ajal esitatud 122 Euroopa ja üleilmset järeldoktorantuuri toetuse taotlust, millest kaheksa on olnud edukad.

ETAG-i välisteaduskoostöö osakonna asejuhataja Kristin Kraavi hinnangul on järeldoktorite toomine Eesti uurimisrühmadesse äärmiselt oluline. Tema sõnul peetakse akadeemilistes ringkondades järeldoktorantuuri teadlaskarjääri kõige produktiivsemaks etapiks.

„On loomulik, et koduülikoolist minnakse ka mujale – kui Eesti teadlased käivad kogemusi omandamas välismaal, on hädavajalik, et ka Eesti uurimisrühmadesse tuleks vähemalt sama palju aktiivseid alustavaid teadlasi mujalt. Järeldoktoritel on tähtis roll teadmiste ringluses riikide vahel ning teadlaste järelkasvu tagamises,“ rääkis Kraav.

Selleks, et Eestisse tuleks järeldoktoreid vähemalt sama palju, kui läheb siit välismaale, tasub Eesti teadust ja meie ülikoole tutvustada ja anda rahvusvahelistes võrgustikes teada oma huvist järeldoktoreid leida. Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, mida Eestisse tulijatele pakkuda on.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora hinnangul võib järeldoktorantuuri vaadelda kui karjääri mobiilset faasi: doktorantuuris saadud oskusi ja teadmisi rakendatakse uues teadusrühmas, enne kui astutakse järgmisele karjääriastmele, et saada näiteks kaasprofessoriks, või minnakse akadeemilisest maailmast mõnda teise sektorisse.

Järeldoktorantuuri võimaluste kohta leiad teavet ülikooli veebilehelt.

Lisa kommentaar

Teadus Pildil maastikupõlengud Kreekas

Suurim tundmatu inimtegevuse kliimamõjus

Arvestatav osa kasvuhoonegaaside kliimat soojendavast mõjust võib seni olla jäänud varjatuks, aga me ei tea, kui suur osa, sest meil on endiselt liiga vähe teadmisi inimtekkeliste õhusaasteosakeste mõjust pilvedele. Õhusaaste vähendamine tervise huvides on ülimalt vajalik, kuid see võib kliimamuutusi ...
Velle Toll
Teadus Pildil sanitar ravimeid prügikasti viskamas

Ravimid prügikastis

Tulevase proviisori uuring näitas ehmatavaid ravimikäitlemise tavasid hooldekodudes: iga viies hoolekandetöötaja tunnistas, et on ravimeid olmeprügikasti visanud ja töökohalt on ravimeid kaduma läinud. Eesti rahvastik jääb aina vanemaks ja paljudel meist on lähedasi, kes vajavad kas juba praegu või lähitulevikus ...
Viktoria Korpan
Doktoritööd Pildil Heily Raska

Värsked teadustööd: Eesti raamatukultuurist infarktiennetuseni

Novembrist jaanuarini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas Juhan Liivi loomingu seoseid kirjandusliku traditsiooniga, Venemaa kujutamist uudismeedias, COVID-19 pikaajalisi tagajärgi ja ööliblikate kooslusi inimtegevusest mõjutatud elupaikades. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA, kaitsmisele tulevaid väitekirju on ...
Universitas Tartuensis
Doktoritööd Pildil Carl Eric Simmul

Värsked teadustööd: vene krimikirjandusest nutisõrmusteni

Septembris ja oktoobris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas näidendite tõlkimist, kodanikuühenduste rolli de facto iseseisvate riikide välissuhetes, teatud biomarkerite seost põlveliigese osteoartroosiga ning nutisõrmuste kasutamist andmetöötluses. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid ...
Universitas Tartuensis
Teadus Pildil doktorantide karjäärikonverents

Doktorantide rahulolu on viie aastaga suurenenud

Kevadsemestril tehtud uuringu tulemused näitavad, et Tartu Ülikoolis ollakse doktorantuuri korraldusega üldjoontes rahul ning viimaste aastate reforme hinnatakse kõrgelt. Sügisel asuti doktoriõppe talituses ja valdkondade doktori­õppe keskustes analüüsima Tartu Ülikooli doktorantide 2025. aasta rahulolu-uuringu aruannet, et selgi­tada välja meie doktorantuuri ...
Piret Ehrenpreis
Teadus Pildil kanepilehed luubi all

Kas kanep on pikas perspektiivis ohtlik või ohutu?

Milline kujutluspilt teile seoses kanepi tarvitamisega esimesena pähe tuleb? On see filmidest tuttav lõbus ajaveetmine sõprade seltsis või kodus lõõgastumine pärast pingelist tööpäeva? Paljude jaoks on siiski reaalsus teine, sest regulaarsel kanepi tarvitamisel on oma tume pool. Kanep on maailmas ...
Kerda Pulk
Teadus Pildil Mariëtte van den Höven tudengitega

Teaduseetika ekspert: õppige kuulama, jälgima ja avatult rääkima

Akadeemilistes asutustes hinnatakse endiselt teadust rohkem kui õpetamist, kuid see ei ole loogiline, ütleb Amsterdami Ülikooli meditsiinikeskuse meditsiinieetika ja filosoofia professor Mariëtte van den Höven. Kiire karjääri asemel tuleks esmatähtsaks pidada head teaduse tegemist. Mariëtte van den Höven tegi oktoobri ...
Mari-Liisa Parder
Teadus Fotol puurimissüdamikud Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses

Fosforiit – kas suur bluff või suur võimalus?

Eesti maapõues peituv fosforiit olevat mõnede hinnangute järgi väärt vähemalt 100 miljardit eurot – see oleks ju tõsiseltvõetav summa, mille eest saaks muu hulgas rahastada riigikaitset, tõsta pensione ja ehitada teid. Aastal 2015 kirjutas geoloog Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes: „Eesti ...
Paavo Kangur
Teadus Fotol Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto

Kelli Lehto otsib geneetikast võtit, mis aitaks vaimse tervise probleeme targemalt diagnoosida

Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ühendab värskes Euroopa Teadusnõukogu (ERC) alustava teadlase grandi projektis geneetika, psühholoogia ja andmeteaduse, et selgitada täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjusi ja parandada diagnoosivõtteid. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on võrdlemisi uus diagnoos, mida on ...
Piret Ehrenpreis
Accept Cookies