Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Teadusasutused ja ülikoolid ootavad 2028.–2035. aasta raamprogrammi eelarve kasvu, sest see aitaks parandada Euroopa konkurentsivõimet. FOTO: AuraFinance / Pixabay

Mis paistab Euroopa horisondil?

Vallo Mulk TÜ grandikeskuse rahvusvahelise teaduskoostöö peaspetsialist

Kümnes Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm toob teadusrahastusse muudatusi.

Tartu Ülikooli teaduskoostöö peamine välisrahastusallikas on praegu raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027. Sealt saadud 62,7 miljoni euro suurune toetus moodustab umbes kolmandiku kogusummast, mis tuleneb alates 2021. aastast ülikoolis sõlmitud teadus- ja arendustegevuse välislepingutest.

Järgmine, kümnes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm algab küll alles 2028. aastal, kuid liikmesriigid on juba välja töötanud ühised lähtealused selle strateegilise kava koostamiseks ja huvirühmad on esitanud oma ettepanekuid.

Ka Tartu Ülikool on uue raamprogrammi seisukohtade kujundamisel osalenud – nii rahvusvahelistes ülikoolide võrgustikes kui ka koostöös Eesti poliitikakujundajatega.

Itaalia endine peaminister Enrico Letta tegi oma aprillis ilmunud raportis Euroopa ühisturu tugevdamise kohta ettepaneku sõnastada lisaks neljale põhivabadusele (inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine) ka viies: teadmiste (hariduse, teaduse ja innovatsiooni) vaba liikumine. See eeldab õigusaktide ja rahastusvõimaluste ühtlustamist, paremat ligipääsu andmetele, uute ettevõtete toetamist ja ülikoolide koostöö suurendamist.

Liikmesriigid soovivad suuremat eelarvet

Enamik Euroopa liikmesriike soovib järgmise raamprogrammi eelarve olulist kasvu. See aitaks parandada Euroopa konkurentsivõimet nii uute tehnoloogiasektorite toetamise, kriitilise tähtsusega ressursside kestliku kasutamise kui ka ühiskondlike probleemide lahendamise kaudu. Pealegi on uute eelisvaldkondadena lisandunud (teadus)julgeolek ja kaitsevõimekuse suurendamine.

Euroopa Komisjon ei ole uue raamprogrammi eelarve suhtes seni veel seisukohta võtnud. Arvestades aga välispoliitilist olukorda, liikmesriikide pigem konservatiivset eelarvepoliitikat ja seda, et uus raamprogramm on üks osa Euroopa Liidu järgmise eelarvestrateegia (2028–2034) kokkuleppest, peetakse tõenäoliseks pigem eelarvet, mis on senise programmiga samas suurusjärgus ja kohandatud inflatsioonist tingitud kulude kasvuga.

Samuti rõhutab komisjon, et vaid neli liikmesriiki (Austria, Belgia, Rootsi ja Saksamaa) on täitnud Euroopa teadusruumi keskse eesmärgi kulutada teadus- ja arendustegevuseks kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Siiski on komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat tunnistanud vajadust leida lisaraha, et hoogustada tipp-projektide elluviimist ja teadustulemuste rakendamist. Üks keskseid küsimusi on, kas Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagab pigem tipptasemel alusuuringute või hoopiski võtmetähtsusega tehnoloogiate toetamine.

Nii teadusmahukate ülikoolide võrgustik The Guild kui ka Euroopa ülikoolide liit, mille liige Tartu Ülikool on, toetavad kümnenda raamprogrammi eelarve kahekordistamist 200 miljardi euroni. Sellest vähemalt kolmandik oleks ette nähtud tippteaduse ja teadlaste järelkasvu toetamiseks.

Teisalt soovivad mitmed Euroopa ettevõtete ühendused suurema tehnoloogilise valmidusega teadus- ja arendusprojektide ning tööstuspartnerluse eelarve osakaalu kasvatamist.

Seega peavad ülikoolid ja teadlased senisest paremini selgitama alusuuringute tähtsust ja teadustöö mõju ühiskonnas. Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul on just kõrgel tasemel alusuuringute piisav rahastus tuleviku majanduse ja ühiskonna konkurentsivõime tagatis, sest tulevikutehnoloogiate loomise baas on praegu saadud alusteadmised.

„Tehnoloogiaid arendavad nii avalik kui ka erasektor. Alusuuringuid tehakse aga valdavalt avaliku sektori teadus- ja arendusasutustes, peamiselt ülikoolides, ning seda rahastab avalik sektor,“ selgitab Moora. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) finantseeribki n-ö eesliiniteadust, mis tegeleb suuremalt jaolt alusuuringutega.

„ERC näitab oma avalduses kümnenda raamprogrammi tuleviku kohta ilmekalt, et alusuuringud on tõhusaim viis Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks,“ kinnitab teadusprorektor.

Praeguse, 2027. aastani kehtiva raamprogrammi eelarvest 3,3% on mõeldud väiksema innovatsioonivõimekusega liikmesriikide, sh Eesti toetamiseks. Selleks on „Euroopa horisondis“ olemas osaluse laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise tööprogramm.

Kas osaluse laiendamine täidab eesmärki?

Enam kui kolmandik Tartu Ülikooli „Euroopa horisondi“ rahastusest, ligi 26 miljonit eurot, tuleb osaluse laiendamise tööprogrammist. Muu hulgas on sellest rahastatud „Teamingu“ meetme personaalmeditsiini ja bioinseneeria tippkeskusi, samuti on meie teadlased saanud hulgaliselt „Twinningu“, Euroopa teadusruumi õppetooli jt grante.

Ent kui grantide poolest on Eesti üks edukamaid osaluse laiendamise riike, siis kas see programm tervikuna täidab oma eesmärke?

Teadusasutuste võrgustiku Alliance4Life analüüs viitab, et kuigi edukuse määrad on raamprogrammis ühtlustumas, saavad väiksema innovatsioonivõimekusega riikide asutused jätkuvalt vähe ERC ja Euroopa Innovatsiooninõukogu grante ning on „Euroopa horisondi“ projektides harva juhtpartnerid.

Seetõttu toetavad need riigid osaluse laiendamise eelarve suurendamist. Rõhutatakse, et meetmed ei peaks keskenduma pelgalt sihtrühmade institutsionaalsele võimekusele ja teaduskoostöö võrgustikule, vaid pigem tippteadlaste ja rahvusvahelise teaduskoostöö toetamisele.

Alliance4Life’i töörühmas osalev Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets peab kõige olulisemaks kokkulepet Euroopa teadusruumi tuleviku kohta. 

„Võib ju argumenteerida, et parim oleks koondada kogu teaduse ressurss ja talendid üle Euroopa vaid mõnesse kohta, mis asuks loogiliselt eelkõige „vanades“ liikmesriikides,” arutleb Maimets. „Taolised argumendid kõlasid kunagi ka Euroopa tehnoloogiainstituudi loomise algsete ideede ajal. Selle mõtte varjukülg on aga just väiksemate ja seni vähem võimekate riikide jaoks asjaolu, et tipptasemel kõrghariduse eeldus on nimelt tippteaduse olemasolu.“

Nii kannataks paljude Euroopa Liidu ülikoolide ja sedakaudu ka pikaajalise innovatsioonivõimekuse tase. „Tulemuseks võib olla nn kahekiiruseline Euroopa,“ märgib Maimets.

Seetõttu kutsuvad The Guild ja teised ülikoolide ühendused üles suurendama osaluse laiendamise eelarve osakaalu, kohaldama meetmeid ka ülejäänud raamprogrammi osadele ja suurendama riikide kaasrahastusvõimalusi, sh tõukefondidest.

Eesti on liikmesriikide innovatsioonivõimekuse edetabelis viimastel aastatel teinud märgatava tõusu ning praegu on ebaselge, kas ja millises rollis saame uues raamprogrammis osaluse laiendamise sihtriigina jätkata. Lisanduda võib ka uusi liikmesriike. Nii või teisiti mõjutab osaluse laiendamise programmi tulevik ülikooli teadusrahastust märkimisväärselt.

Välispoliitiline foon mõjutab ka teadust

Muutunud välispoliitilises olukorras on kerkinud küsimusi nii teadustulemuste tsiviil- ja militaarotstarbelise kasutamise kui ka üldisema teadusjulgeoleku kohta.

Ühest küljest soovitakse jätkata avatud teaduse põhimõtete laiendamist, teisalt aga suunata paremini teadustulemuste kasutamist ning anda rohkem ressursse liikmesriikide kaitsevõimekuse ja -koostöö arendamiseks.

Maikuus kinnitasid liikmesriigid teadustulemuste vastutustundliku kasutamise ja rahvusvahelistumise soovitused. Nende soovituste põhjal koostatakse ühised eeskirjad nii teadusrahastuse taotlemise kui ka tulemuste kasutamise kohta koos kolmandate riikidega.

Raamprogrammi toetusi nähti seni ette vaid tsiviilotstarbeliseks teadus- ja arendustööks. Militaararendust toetab Euroopa Kaitsefond, mille eelarvet on komisjon samuti suurendanud.

Tänavu mais toetas Eesti valitsus kahesuguse, st nii tsiviil- kui ka militaarkasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute rahastamist järgmisest raamprogrammist. Samas pidas valitsus oluliseks, et see ei halvendaks nende rakenduste rahastamist ja teadustulemuste kasutamist, mis on loodud ainult tsiviil- või ainult kaitseotstarbel.

Uue raamprogrammi abil tuleks enam lahendusi otsida ka üleilmsetele probleemidele nagu radikaliseerumine, ränne, majanduskriisid, kliimasoojenemine jne.

Sellega seoses on arutletud ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste tähtsuse üle. Praeguse „Euroopa horisondi“ mitmetes meetmetes on nende lõimimine uurimisprojektidesse kas soovitatav või suisa kohustuslik. Järgmises raamprogrammis peaks see jätkuma veelgi laialdasemalt.

Samas rõhutavad ülikoolid, et sotsiaal- ja humanitaarteadusi ei tohiks käsitleda ainult teiste teadusalade satelliitidena, vaid neid tuleb senisest enam toetada ka iseseisvate valdkondadena: just neilt oodatakse senisest konkreetsemat ühiskondlikku mõju.

Ligikaudu veerandi käimasoleva raamprogrammi eelarvest saavad 59 valdkondlikku partnerlusvõrgustikku (sõltuvalt partnerluse tüübist lisandub liikmesriikide või ettevõtete kaasrahastus). Selgituseks, partnerluse all on silmas peetud püsiva iseloomuga, 7–15-aastaste lepingute alusel tegutsevaid teaduskoostöövõrgustikke.

Eelarvest suurima osa saavad komisjoni ja erasektori tööstuspartnerlusprojektid, mis toetavad uute toodete ja teenuste turuletoomist Euroopa jaoks tähtsates tööstus- ja tehnoloogiasektorites.

Riigi kaasrahastus peab kasvama

Paraku puudub väiksemate riikide ettevõtetel ja ülikoolidel sageli võimalus pakkuda suurematele konkurentsi mahukates tehnoloogiapõhistes taotlusvoorudes. Riikide kaasrahastusega partnerlusprojektide väljavalimine ja algatamine on olnud aeglane ning töömahukas.

Praegu toimib Eesti osalusel 15 valdkondlikku koostöövõrgustikku, millele järgmisel aastal lisandub veel viis. Võrreldes varasemate ERA-NET-i partnerlusprojektidega on taotlusvoorude maht ja projektid märksa suuremad, kuid Eesti kaasrahastus (u 150 000 eurot projekti kohta) on jäänud samale tasemele. See vähendab nii taotluste edukuse määra kui ka Eesti rolli projektides.

Liikmesriigid soovivad partnerlusvõrgustike elluviimist lihtsustada ja vähendada nende kattuvust raamprogrammi teiste osadega. Eesti teadlaste partnerluses osalemise ulatuse, sh kaasrahastuse suurendamine eeldab riigi otsust.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) võrgustikes on mureks projektide suhteliselt suure omaosaluse kohustus ning kasumi jagamine väljaarendatud toodete ja teenuste turustamisel. Need raskendavad ettevõtlus- või õppearendusteenuste partnerite leidmist ja ülikoolile sobiva koostöömudeli saavutamist.

EIT võrgustikud on muutumas uuenduste rahastajatest pigem ettevõtlusõppe ja iduettevõtluse toetamise kompetentsikeskusteks.

Tänavu sügisel korraldab Haridus- ja Teadusministeerium avaliku konsultatsiooni Eesti huvide kohta kümnendas raamprogrammis. Grandikeskus kutsub ülikooliperet üles selles aktiivselt osalema.

Komisjon peaks „Euroopa horisondi“ 2025. aasta tööprogrammid avalikustama tuleva aasta märtsis või aprillis. Võib juba arvata, mida need sisaldavad, kuna komisjon on avaldanud strateegilise plaani „Euroopa horisondi“ viimasteks aastateks, sh üheksa kavandatavat uut avaliku ja erasektori partnerlust. Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete praeguseid tööprogramme on komisjon pikendanud, et need kataksid ka 2025. aasta.

Tulevase raamprogrammi põhiküsimuste arutelu tasub jälgida uudisteportaalist ScienceBusiness.

Lisa kommentaar

Uudis Pildil Ott Karulin

Loovkonverents pakub juhtidele pinget

27. novembril Viljandis toimuv loovkonverents „Juht pingeväljas“ toob kokku juhid, loovisikud ja mõtlejad, kes ei pelga küsida ebamugavaid küsimusi ega avada ausaid vaatenurki. Konverentsil uuritakse, kuidas juhtida, tegutseda ja luua kesk­konnas, kus valitsevad vastuolud, muu­tuvad väärtused, hajuvad piirid ja õige tee ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Tartu Ülikooli rattaretk

Teadlased loovad riigile uut liikuvusmudelit

Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel koostatakse riigile terviklik liikuvusmudel, mille eesmärk on toetada nii üleriigilise kui ka kohaliku tasandi otsuste tegemist liikuvuse, transpordi, taristu ja ruumi planeerimisel. Eesti praegused transpordi­mudelid on piirkondlikud, keskenduvad valda­valt mootor­sõidukitele ega arvesta kuigi palju eri inimrühmade ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil jõuluehteis peahoone

Rahvusülikooli 106. aastapäev

1. detsembril möödub 106 aastat eestikeelse Tartu Ülikooli avamisest. Traditsiooniline aasta­päeva tähistamine algab kell 12 aktu­sega peahoones, kus promoveeritakse audoktorid ja doktorid ning antakse üle Rahvusmõtte auhind. Peakõne peab Leipzigi Ülikooli professor Svante Pääbo, kes nime­tati audoktoriks silmapaistvate saavutuste eest ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Pildil ülevaade Tartu Ülikooli teadustegevusest saadud tulust aastal 2024

Uus seadus toob muudatusi teaduse rahastamises

1. oktoobril hakkas Eestis kehtima teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS). Milliseid muudatusi tähendab see Tartu Ülikooli teadustegevuse korraldami­sele ja juhtimisele? Esiteks tuleb nimetada teadustöö rahastamise uusi põhimõtteid. Senine teaduse baasfinantseerimine asendub asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusega ning vastutus ...
Siret Rutiku
Aktuaalne Pildil TÜ tehnoloogiainstituudi tudengid robotitega

Inimene ja robot – koostöö, mitte konkurents

Sel õppeaastal asus Tartu Ülikooli Narva kolledžis esimene kursus õppima robootika ja andmeteaduse rakendusviise. Eestvedajad näevad selles valdkonnas suurt tulevikku. Sügisel alustas Narva kolledžis tööd ka uurimisrühm, mis tegeleb inimkeskse robootikaga. Uurimis­rühma juht, robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe selgitab, et lihtsustatult ...
Anna Solovjova
Uudis Fotol on inimesed seminarilaua ümber, esiplaanil naine, kes kirjutab midagi tahvlile.

Kandideeri hea õpetamise saadikuks

Tartu Ülikool tunnustab akadeemilisi töötajaid, kes arendavad tõenduspõhiselt õpetamist, innustavad kolleege ja kujundavad õppimist toetavat õpetamiskultuuri, hea õpetamise saadiku nimetusega. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ei ole hea õpetamise saadikud lihtsalt hästi õpetavad õppejõud, kuigi ka see oskus on väga oluline. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil kuvatõmmis mängust „Pea tasakaalu!“

Uus mäng aitab depressiooni ennetada

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste loodud mäng „Pea tasakaalu!“ aitab mõista, kuidas kujuneb depressioon ja mida saab selle ennetamiseks ette võtta. Mängija tutvub kolme tegelasega, kelle vaimne tasakaal on häiritud ja depressioonirisk suur, ning peab aitama neil saavutada suurema meelerahu. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol käsi kõrgkooliõpikutega

Tasuta kursused energeetika ja rohepöörde alal

Sel sügisel pakub Tartu Ülikool ettevõtete ja asutuste töötajatele tasuta koolitusi selle kohta, kuidas suurendada energia- ja ressursitõhusust, vähendada heitgaaside teket ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Oktoobris algab Tartus praktiline taastuvenergeetika koolitus, mis on mõeldud eelkõige keemiatehnoloogia, keskkonnakeemia, energeetika ja energiatehnoloogia ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol kevadsemestri stipendiaadid ja TÜ sihtasutuse patroon Sirje Karis

Sihtasutus andis kevadsemestril üle enam kui sada stipendiumi

Kevadsemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest enam kui 160 000 euroga rohkem kui sadat inimest. UT avaldab stipendiaatide nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Ilona Kala, Kati Koost, Victoria-Lisethe Kriisa, Rachel Kõllo, Adele Karolina Kõre, Hanna Kadri Laas, Reena Anette ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies