Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
Johan Kõpu juubelimedali esiküljel on kujutatud juubilari ennast, tagaküljel aga Tartu Ülikooli peahoonet. Medali kujundas Rootsi skulptor Gustaf Carell. FOTOD: Priit Rohtmets

Rektor Kõpu juubelimedal jõudis aastakümnete järel Tartu Ülikooli

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

1954. aastal tähistati Eesti pagulaskonnas Rootsis Tartu Ülikooli kauaaegse rektori ja luteri kiriku piiskopi Johan Kõpu 80. juubelisünnipäeva. Selleks puhuks löödi Stockholmis asuvas Rootsi kuninglikus rahapajas tema auks juubelimedalid, millest üks jõudis nüüd ülikooli.

1874. aastal sündinud Johan Kõpp oli alates eestikeelse ülikooli tegevuse algusest 1919. aastal tihedalt seotud selle kujundamisega Eesti ülikooliks. Tartu Ülikooli juhtimisega oli ta seotud valdava osa Eesti omariikluse esimestest aastakümnetest ja rektoriametis töötas aastatel 1928–1937. Teise maailmasõja ajal põgenes Kõpp üle mere Rootsi.

1954. aastal tuli Rootsis kokku Kõpu juubeli korraldamise toimkond, mille eesotsas oli Kõpu eakaaslane ja sõber, endine Tartu Ülikooli meditsiiniprofessor ja arstiteaduskonna dekaan Aadu Lüüs. Juubeli puhul otsustati välja anda pronksist medal.

Lüüsi sõnul vermiti endise rektori auks medal meenutusena sellest, mida Eesti rahvas eesotsas Tartu Ülikooliga oli suutnud iseseisvusaastate kestel Eesti ühiskonnas korda saata. Ta lisas, et „see raha julgustagu kui sümbol iseseisvast Eestist meie noori ja meenutagu neile ülesandeid, mis neid kord ootavad vabastatud kodumaal“1.

Medaleid löödi kokku 200. Neist 180 jagati ettetellimise alusel eesti pagulaskonnas (mõnigi neist on nüüdseks jõudnud mõnda Eesti mäluasutusse), 20 medalit saadeti mündikabinettidele üle maailma.

Seejuures ei unustatud ka Eestit ja teisi raudse eesriide taha jäänud riike. Juhised medali üleandmiseks nende riikide mäluasutustele või mündikabinettidele olid konkreetsed: „Need rahad tulevad üle anda määratud asutustele siis, kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigid on vabanenud kommunistlikust ikkest ja need rahvad võivad jälle ise ennast valitseda ja oma saatust määrata.“2 Seniks anti need hoiule Johan Kõpu enda kätte.

Nüüdseks on Kõpu esinduslik arhiiv jõudnud Eestisse ja asub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arhiivis. Seal on ka neli juubelimedalit, millest ühel on medalitoimkonna juhi Aadu Lüüsi allkiri.

15. novembril tähistati ülikooli muuseumis toimunud konverentsiga rektor Johan Kõpu 150. sünniaastapäeva. Konverentsil andis Kõpu ametijärglane luteri kirikus peapiiskop Urmas Viilma juubelimedali üle Tartu Ülikoolile, et kinnitada meie vabadust ja iseseisvust ning pidada meeles Johan Kõpu rolli ülikooli rektorina.

Laiusel vaimulikuametit pidanud Johan Kõpp sai juba tsaariaja lõpus tegeliku usuteaduse professoriks ja oli alates 1919. aastast usuteaduskonna dekaan. Ajastule omaselt oli ta ühiskondlikult väga aktiivne ning kuulus arvukate seltside ja ühingute liikmeskonda. Ta oli ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, 1934. aastast auvilistlane.

1923. aastal sai Kõpust ülikooli (esialgu ainus) prorektor ja 1925. aastast üliõpilasasjade prorektor. 1928. aasta detsembris valiti ta Henrik Koppeli järel eestikeelse Tartu Ülikooli teiseks rektoriks. Selles ametis jätkas Kõpp ka 1931. ja 1934. aastal toimunud rektorivalimiste järel.

1939. aastal valiti Kõpp luteri kiriku piiskopiks. 1944. aastal põgenes ta nõukogude repressioonide hirmus läände ja juhtis rohkem kui 60 kogudusest koosneva üleilmse luteri pagulaskiriku ülesehitamist ja tegevust. Ta suri 95 aasta vanusena 1970. aastal Rootsis.


Viited

1, 2 Allikas: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arhiiv

Lisa kommentaar

Uudis Pildil Ott Karulin

Loovkonverents pakub juhtidele pinget

27. novembril Viljandis toimuv loovkonverents „Juht pingeväljas“ toob kokku juhid, loovisikud ja mõtlejad, kes ei pelga küsida ebamugavaid küsimusi ega avada ausaid vaatenurki. Konverentsil uuritakse, kuidas juhtida, tegutseda ja luua kesk­konnas, kus valitsevad vastuolud, muu­tuvad väärtused, hajuvad piirid ja õige tee ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Tartu Ülikooli rattaretk

Teadlased loovad riigile uut liikuvusmudelit

Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel koostatakse riigile terviklik liikuvusmudel, mille eesmärk on toetada nii üleriigilise kui ka kohaliku tasandi otsuste tegemist liikuvuse, transpordi, taristu ja ruumi planeerimisel. Eesti praegused transpordi­mudelid on piirkondlikud, keskenduvad valda­valt mootor­sõidukitele ega arvesta kuigi palju eri inimrühmade ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil jõuluehteis peahoone

Rahvusülikooli 106. aastapäev

1. detsembril möödub 106 aastat eestikeelse Tartu Ülikooli avamisest. Traditsiooniline aasta­päeva tähistamine algab kell 12 aktu­sega peahoones, kus promoveeritakse audoktorid ja doktorid ning antakse üle Rahvusmõtte auhind. Peakõne peab Leipzigi Ülikooli professor Svante Pääbo, kes nime­tati audoktoriks silmapaistvate saavutuste eest ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Pildil ülevaade Tartu Ülikooli teadustegevusest saadud tulust aastal 2024

Uus seadus toob muudatusi teaduse rahastamises

1. oktoobril hakkas Eestis kehtima teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS). Milliseid muudatusi tähendab see Tartu Ülikooli teadustegevuse korraldami­sele ja juhtimisele? Esiteks tuleb nimetada teadustöö rahastamise uusi põhimõtteid. Senine teaduse baasfinantseerimine asendub asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusega ning vastutus ...
Siret Rutiku
Aktuaalne Pildil TÜ tehnoloogiainstituudi tudengid robotitega

Inimene ja robot – koostöö, mitte konkurents

Sel õppeaastal asus Tartu Ülikooli Narva kolledžis esimene kursus õppima robootika ja andmeteaduse rakendusviise. Eestvedajad näevad selles valdkonnas suurt tulevikku. Sügisel alustas Narva kolledžis tööd ka uurimisrühm, mis tegeleb inimkeskse robootikaga. Uurimis­rühma juht, robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe selgitab, et lihtsustatult ...
Anna Solovjova
Uudis Fotol on inimesed seminarilaua ümber, esiplaanil naine, kes kirjutab midagi tahvlile.

Kandideeri hea õpetamise saadikuks

Tartu Ülikool tunnustab akadeemilisi töötajaid, kes arendavad tõenduspõhiselt õpetamist, innustavad kolleege ja kujundavad õppimist toetavat õpetamiskultuuri, hea õpetamise saadiku nimetusega. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ei ole hea õpetamise saadikud lihtsalt hästi õpetavad õppejõud, kuigi ka see oskus on väga oluline. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil kuvatõmmis mängust „Pea tasakaalu!“

Uus mäng aitab depressiooni ennetada

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste loodud mäng „Pea tasakaalu!“ aitab mõista, kuidas kujuneb depressioon ja mida saab selle ennetamiseks ette võtta. Mängija tutvub kolme tegelasega, kelle vaimne tasakaal on häiritud ja depressioonirisk suur, ning peab aitama neil saavutada suurema meelerahu. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol käsi kõrgkooliõpikutega

Tasuta kursused energeetika ja rohepöörde alal

Sel sügisel pakub Tartu Ülikool ettevõtete ja asutuste töötajatele tasuta koolitusi selle kohta, kuidas suurendada energia- ja ressursitõhusust, vähendada heitgaaside teket ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Oktoobris algab Tartus praktiline taastuvenergeetika koolitus, mis on mõeldud eelkõige keemiatehnoloogia, keskkonnakeemia, energeetika ja energiatehnoloogia ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol kevadsemestri stipendiaadid ja TÜ sihtasutuse patroon Sirje Karis

Sihtasutus andis kevadsemestril üle enam kui sada stipendiumi

Kevadsemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest enam kui 160 000 euroga rohkem kui sadat inimest. UT avaldab stipendiaatide nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Ilona Kala, Kati Koost, Victoria-Lisethe Kriisa, Rachel Kõllo, Adele Karolina Kõre, Hanna Kadri Laas, Reena Anette ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies