Liigu edasi põhisisu juurde
Rändaja
17. sajandil hollandlaste poolt rajatud kindlus Tainani linnas. Vihmavari tasub Taiwanis muide alati käe­pärast hoida, et kaitsta end sagedaste vihma­hoogude või kuuma päikese eest. FOTO: erakogu

Taiwan – ilus saar ja sõbralikud inimesed

Mart Tšernjuk TÜ hiina keele ja kultuuri õpetaja

Taiwan on pindalalt Eestist väiksem saar, kus elab üle 23 miljoni inimese. Pikemat või lühemat aega on seda valitsenud võõrvõimud: hollandlased, hispaanlased, hiinlased, jaapanlased … Kuigi praegu on tegu de facto iseseisva riigiga, on maailmas vaid käputäis riike, kes julgevad seda väikest, kuid edukat saareriiki de jure tunnustada.

Viibisin Taiwanis pikemalt kümmekond aastat tagasi, 2013–2014, seoses hiina keele õpingutega. Viimati käisin sel imeilusal saarel – portugallased ütlesid juba 16. sajandil Taiwani kohta ilha formosa ehk ilus saar – tänavu juunis koos kolme kolleegiga Tartu Ülikooli Aasia keskusest.

Meie visiidi peamine eesmärk oli ühe nädala vältel külastada ülikoole ja luua uusi koostöösidemeid. Mina jäin sinna teistest kauemaks, et koguda materjali planeeritava Taiwani-teemalise raamatu ja Riigikogu väliskomisjonile valmiva raporti tarvis.

Selleks, et enne tihedat töönädalat paremini kohaneda ja kohalikku elu kogeda, jõudsime Taiwani pealinna Taipeisse nädalavahetusel.

Suviti on Taiwanis ilm palav ja õhk niiske. See on ka põhjus, miks seal käiakse väljas rohkem just õhtuti, kui päike on loojunud. Väga populaarsed on kõikvõimalikud ööturud, kus saab proovida ka kohalikku tänavatoitu.

Taiwanis peab kohe kindlasti kogu aeg kaasas olema vihmavari, sest vihma sajab seal suviti sageli ja palju – eriti siis, kui juhtumisi mõni taifuun saarest üle tuiskab. Palavuse tõttu ei ole liiast kaasa võtta veepudel.

Riiki suunavad poliitika ja budism

Otsustasime alustada ajaloolistest vaatamisväärsustest. Esimesena külastasime Hiina Vabariigi presidendi Chiang Kai-sheki (1887–1975) memoriaalkompleksi ja jälgisime põnevusega detailideni läbimõeldud tseremoniaalset auvahtkonna vahetust. See aastakümneid kestnud traditsioon köidab alati ka turistide tähelepanu.

Vahtkonnavahetus Chiang Kai-sheki memoriaalis. FOTO: erakogu

Taiwani seisukohalt oli Chiang Kai-shek vastuoluline tegelane, kes on oluline pigem kohaliku poliitmaastiku sinisele, konservatiivsele tiivale. Nimelt valitses Taiwanis pikka aega üheparteisüsteem. Rahvuspartei (Guomindang) kasutab sümboolikas sinist värvi. 1980. aastate lõpus sai alguse demokraatiameelne liikumine, mille eestvedajaks on senisele võimule tugevalt vastanduv Demokraatlik Progressipartei – nende tunnusvärv on roheline.

Nii on Taiwanis aastakümneid käinud tuline võitlus nn sinise ja rohelise partei vahel. Aasta alguses valiti presidendiks taas roheliste esindaja Lai Ching-te, kuid parlamendis on seis teravalt tasavägine.

Muide, Chiang Kai-sheki memoriaali esine suur plats kannab alates 2007. aastast meilegi tuttavat nime: Vabaduse väljak.

Et Taiwani ühiskonnas on tuntav mõju budistlikul kultuuril, käisime ka Taipeist umbes tunnipikkuse autosõidu kaugusel asuvas Fagu Shani ehk Dharmatrummi Mäe klooster-ülikoolis. Dharmatrummi Mägi on 1989. aastal asutatud budistlik kultuuri- ja haridusühendus, noorim Taiwani neljast suurest budistlikust organisatsioonist. Neil kõigil on ühiskonnas oma kindel mõju ja järgijaskond, Dharmatrummi Mägi esindab pigem haridust rõhutavat intellektuaalset budismi. Muide, selle asutaja Sheng Yeni raamatu „Härja jälgi mööda“ on orientalist Märt Läänemets eesti keelde tõlkinud. Soovitan lugeda!

Üllatavalt palju ühist Eestiga

Järgneva viie päeva jooksul külastasime kokku kuut ülikooli. (Taas)tutvusime ülikoolide, nende raamatukogude ja linnakutega, arutasime koostöövõimalusi, tegime intervjuusid Taiwani ajaloo-, politoloogia- ja pedagoogikaasjatundjatega.

Tartu Ülikooli delegatsioon Taiwani Pedagoogilise Ülikooli ees asuva Konfutsiuse kuju juures: Piret Ehin, Urmas Hõbepappel, Elo Süld ja Mart Tšernjuk. FOTO: erakogu

Muu hulgas külastasime Taiwani Euroopa Liidu Keskust ja Taiwani Pedagoogilist Ülikooli, mis on mulle kui hiina keele õpetajale eriti oluline, sest paljud ka meil kasutatavad õppematerjalid on publitseeritud just seal. Samuti õhtustasime Taiwani päritolu, kuid USA-s Cornelli Ülikoolis töötava professor Anyi Paniga, kes käis ka Tartu Ülikoolis hiljuti budismiteemalisi loenguid pidamas.

Taiwani Riigiteaduste Ülikooli Venemaa-uuringute instituudis pidas võrdleva poliitika professor Piret Ehin põneva ettekande Venemaa-Ukraina sõja mõjust rahvussuhetele Eestis. Kuigi sõda Ukrainas on taiwanlaste jaoks üsna kauge teema, võeti loeng igati hästi vastu ja nii õppejõududel kui ka üliõpilastel oli palju küsimusi. Suurt huvi tunti Eesti ja Venemaa suhete vastu. Mingis mõttes on Eesti Taiwaniga sarnases olukorras – mõlema kõrval asub imperiaalsete ambitsioonidega suurriik.

Rõõm oli nädala jooksul kohtuda ka juba tuttavate inimestega. Taiwani Rahvusraamatukogu teeb aktiivselt koostööd Tartu Ülikooli raamatukogus asuva Taiwani Hiina-uuringute teabekeskusega, Fo Guangi Ülikoolis töötab eelmisel sügissemestril Tartus õpetanud professor Yushuang Yao ja Sun Yat-seni Ülikoolis meid võõrustanud professor Chueiling Shin on samuti varem Tartus õpetanud.

Püüdsime oma sõitude ja kohtumiste vahele võimalikult palju planeerida kultuuriga tutvumist. Ühel õhtul kohtusime üle 20 aasta Taiwanis elanud eestlase Tauno Kelderiga, kellega arutasime kavandatavat raamatut ning nautisime kohalikku tee- ja toidukultuuri.

Koos söömine on sealses kultuuris väga oluline. Toit on Taiwanis maitsev ja hind meie jaoks pigem soodne. Võib julgelt öelda, et nädalaga saime ka Taiwani toidukultuurist päris hea ülevaate. Näiteks käisime ühes Jaapani stiilis restoranis, kus meid ootas esteetiliselt meeldejääv 12-käiguline õhtusöök koos teetseremooniaga.

Kultuuriliselt rikas lõuna

Selle reisi ajal käisin esimest korda Lõuna-Taiwanis ja armusin sellesse esimesest silmapilgust! Värvikas ja kaunis rannikulinn Kaohsiung jättis Taipeiga võrreldes palju rahulikuma ja soojema mulje.

Budistlikest kujudest näeb Taiwanis peale Buddha enda kõige rohkem kaastunnet sümboliseerivat bodhisattva Guanyini kuju. Taamal kõrgumas Fo Guang Shani peakloostri suur Buddha. FOTO: erakogu

Esimene öö lõunas õnnestus veeta Fo Guang Shani (Buddha Valguse Mäe) kloostris, mis on Taiwani suurim budistlik kloostrikompleks. Selle kese on hiiglaslik, 40 meetri kõrgune Buddha kuju ja kogu kompleks jätab tõeliselt pompöösse mulje.

Kui kolleegid suundusid tagasi Taipeisse, siis mina läksin edasi Taiwani lõunaosa pealinna Tainani.

Üldiselt viiakse turistid esmajärgus Taipeis asuvasse Paleemuuseumisse, mis on keskendunud rohkem Hiina ajaloole. Mina aga soovitan kõigil, kes tahavad Taiwani ajalooga lähemalt tutvuda, alustada oma reisi just Tainanist ja sealsest ajaloomuuseumist.

See muuseum kujuneski mu kindlaks lemmikuks. Oli, mida vaadata ja uurida! Väljapanek on põnev ja mitmekesine. Kuna tänavu möödus hollandlaste jõudmisest Tainani 400 aastat, on seal üleval ka sellele pühendatud erinäitus.

Eluolu poolest on Tainan samasugune lärmakas suurlinn nagu Taipei, kuid kultuuriajalooliselt on seal võrratult palju rohkem vaadata. Lisaks ajaloomuuseumile asuvad seal 17. sajandil hollandlaste rajatud kindlus ja Taiwani suurim Konfutsiuse tempel.

Külastasin ka sealset suurimat, Cheng Kungi Ülikooli, kus oli võimalus oma silmaga näha Jaapani kroonprintsi, hilisema keisri Hirohito poolt sada aastat tagasi istutatud uhket baanianipuud.

Taiwani kultuuris on äratuntav lääne mõju: nii näiteks on kohalike üks meelistegevusi pesapall, mille auks on püstitatud isegi omalaadseid skulptuure. FOTO: erakogu

Edasi sõitsin rongiga idarannikul asuvasse Taitungi linna, mis on elanike arvult umbes sama suur kui Tartu. Selles piirkonnas elab Taiwani kõige arvukam põlisrahvas, amid. Neil on oma keel ja kultuur, mis erineb täielikult Hiina kultuurist.

Meie inimestele on amid ehk tuttavad läbi popmuusika: nimelt on ansambli Enigma laulus „Return to Innocence“ kasutatud amide laulu. Paljud põliselanikud tegelevadki muusika või spordiga. Kõige populaarsem spordiala on pesapall. Ka mul oli võimalus amidega lõbusasti aega veeta ning nende kultuuri lähemalt tundma õppida.

Raputavad maavärinad ja sõbralikud inimesed

Jõudsin oma reisi jooksul käia ka Hualienis, kus elab umbes sama palju inimesi kui Taitungis. Sõita tuli rongiga, sest kaks kuud varem toimunud suure maavärina tõttu võis autoga sõitmine mägedelt langevate kivide tõttu veel ohtlik olla.

Maavärinad on nii Hualienis kui ka üldse Taiwanis üsna sagedased, kuid enamasti mitte eriti ohtlikud. Aprillikuine maavärin magnituudiga 7,4 oli tekitanud aga päris suuri purustusi. Viimane rohkelt inimohvreid nõudnud maavärin toimus Taiwanis 1999. aastal.

Hualienis on muu hulgas üks olulisemaid Taiwani lennuväebaase. Sealsed maa-alused lennukiangaarid on Taiwani suurimad, väidetavalt mahutavad need kuni 200 lennukit. Veel asub Hualienis Tzu Chi budistliku heategevusorganisatsiooni keskus. Tzu Chi’l on Taiwani budistlikest organisatsioonidest kõige suurem ühiskondlik mõju ja paljud taiwanlased on mingil viisil sellega seotud.

Taiwan on ülimalt mitmekesine saareriik, kus leidub huvipakkuvat igale maitsele. Minu varasem kogemus piirdus põhiliselt Põhja-Taiwaniga, aga pärast seekordset reisi soovitan kõigil pigem suunduda kohe lõunasse. Seal on vähem pealinnale omast siginat-saginat, elutempo on veidi rahulikum ning loodus veelgi kaunim.

Kõige meeldivam osa Taiwanist on sõbralikud ja heatahtlikud inimesed. Taiwanlased on vabadust armastav rahvas, kes hindab kõrgelt oma demokraatlikku ühiskonnakorraldust ja vajab toetust ka teistelt maailma vabadust väärtustavatelt riikidelt.

Fo Guang Shani klooster. FOTO: erakogu

,Tee on Taiwani kultuuris keskse tähtsusega, ja mis peamine, värske ja kvaliteetne. FOTO: erakogu,Mart Tšernjuk ja Aasia keskuse juhataja Elo Süld (mõlemad esiplaanil) nautimas kohalikega 12-käigulist õhtusööki. FOTO: erakogu,Kaohsiungi värvikas rannikulinnas annab lääne mõju endast märku ka tänava­kunstis: ladina tähtedega kirjutatud hao ke ai tähendab hiina keeles väga armas. FOTO: erakogu,Tainani Konfutsiuse tempel. FOTO: erakogu,21. aprillil 1923 Jaapani kroonprints Hirohito poolt istutatud banyanipuu praeguses Tainani Cheng Kungi Ülikoolis. FOTO: erakogu,Ka sellist toredat tegelast võib lemmikloomana pidada! Selle kilpkonnaga kohtus autor Taitungi linnas ühe ami perekonna kodus. FOTO: erakogu,Tzu Chi budistlik heategevusorganisatsioon tegeleb peamiselt humanitaarabi ja heategevusega. Svastika on iidne õnnetoov märk, mis on laialdaselt kasutusel nii budismis, džainismis kui ka hinduismis. Budismis on svastika eelkõige seadmuseratta sümbol. FOTO: erakogu

Lisa kommentaar

Tuhat tänu Pildil Tartu Ülikooli suur medal ja Tartu Ülikooli Tänutäht

Ülikool tunnustab suure medaliga nelja inimest

Tänavu pälvisid ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, info­süsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja minera­loogia professor Kalle Kirsimäe ning analüütilise keemia professor Ivo Leito. Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo on üks viimaste aastakümnete mõjukamaid ...
Universitas Tartuensis
Intervjuu Pildil Maaja Vadi

Eesti majandus takerdub ettevõtete ambitsioonituse lõksu

Kõikjal otsitakse nutikamaid lahendusi, mis muudaksid töö tegemise kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks ehk suurendaks tootlikkust, mis aitaks muutuvas maailmas konkurentsis püsida. Teadlastelt ja teistelt ekspertidelt oodatakse innovaatilisi ideid, sageli on uuendus­tesse sisse kirjutatud tehisaru kasutamine. „Eesti ettevõtete suurim mure on, ...
Risto Mets
Uus professor Pildil Triin Jagomägi

Ortodont Triin Jagomägi: kõige tähtsam on ennetus

Eesti esimene ortodontia professor Triin Jagomägi töötab selle nimel, et suu­­funktsioonide häireid oleks võimalik diagnoosida ja ravida võimalikult vara, sest see hoiab ära suuremaid terviseprobleeme. Kui vara on vara? Esimene hambaarstikülastus tuleks ette võtta enne teist eluaastat, ortodondi juurde jõuavad ...
Merilyn Merisalu
Portree Pildil Jüri Talvet

Jüri Talvet: Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata*

* Rida luuletusest „Armastus”. Jüri Talvet on renessanslikult mitmekülgne isiksus: temasse mahuvad ära maailma­kirjanduse õppejõud, kirjandusteadlane, luuletaja, tõlkija ja esseist. „Kõik see on üks ja sama – loovus,“ ütleb ta. „Kirjandust ei saa õpetada ise seda uurimata või vähemalt mõttega ...
Tiia Kõnnussaar
Saame tuttavaks Pildil Lachlan Bell

Lachlan Bell: eestlus ei kao, kui lubame sel elada ka väljaspool Eestit

„Ma tahan, et kui mõni laps laulab Austraalias Sõrve laagris õhtul eesti keeles „Olen homme parem, kui olin eile. Olen homme parem, kui olin täna“, siis ta teab, et need sõnad ei ole ainult minevik, vaid ka tema enda tulevik,“ ...
Kaja Koovit
In memoriam Pildil Lembit Allikmets

Lembit Allikmets (18.06.1936–04.11.2025)

4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets. Lembit Allikmets sündis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal lõpetas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli cum laude ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna cum laude. Aastatel ...
Uus professor Tartu Ülikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas

„Aega ja ruumi ei saa panna katseklaasi“

Tartu Ülikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas ütleb, et tema eriala arengust on kõige rohkem kasu nende haiguste ravis, mille kohta praegu veel teadmisi napib. Siirdemeditsiin on lihtsustatult vahelüli labori ja kliiniku vahel. „Me uurime haigusi ja nende võimalikku ravi eelkliinilistes ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu Fotol Priit Pikamäe õigusteaduskonna loenguruumis

Priit Pikamäe: mida paremat haridust suudame anda, seda paremini toimib ühiskond

Selle aasta algul asus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda juhtima Priit Pikamäe, kes on teeninud Eesti riiki kõigis kohtuastmetes, sealhulgas Riigikohtu esimehena, ning töötanud viimased aastad Euroopa Kohtus. Mis teda Luxembourgist tagasi Tartusse tõi? 2019. aastal pakkis kauaaegne riigikohtunik Priit Pikamäe Toomemäel ...
Risto Mets
Portree Fotol Helen Reim vana anatoomikumi ringauditooriumis.

Helen Reim: hoolides meditsiiniõppest, hoolid patsientidest

Helen Reim jagab oma tööelu kahe ameti vahel: poole ajast on ta naistearst, aidates patsiente nii nende igapäevastes muredes kui ka elu tähtsaimatel hetkedel, aga teise poole ajast hoiab residentuuriprodekaanina silme ees Eesti tervishoiu­ suurt pilti ja arendab meditsiiniõppe tulevikku. ...
Merilyn Merisalu
Accept Cookies