Liigu edasi põhisisu juurde
Uus professor
„Asjaolu, et organismis on kõik omavahel seotud, teeb minu uurimisvaldkonna erakordselt keeruliseks ja praegu on veel suhteliselt vähe teada. See aga tähendab ühtlasi, et avastamisrõõmu jagub sajanditeks,“ ütleb Mario Plaas. Foto: Andres Tennus

„Aega ja ruumi ei saa panna katseklaasi“

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Tartu Ülikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas ütleb, et tema eriala arengust on kõige rohkem kasu nende haiguste ravis, mille kohta praegu veel teadmisi napib.

Siirdemeditsiin on lihtsustatult vahelüli labori ja kliiniku vahel. „Me uurime haigusi ja nende võimalikku ravi eelkliinilistes mudelites ning nii katseklaasis kui ka loomade peal,“ ütleb Plaas. Kui uus avastus – mõni biomarker, patoloogiline leid või ravi – on oluline ja ravim on ohutu, jätkatakse juba kliiniliste inimuuringutega.

Plaasi uurimisrühma tähelepanu on eelkõige Wolframi sündroomi ravivõimalustel. See on raske harvikhaigus, mis põhjustab lapseeas insuliinist sõltuva diabeedi ning seejärel pimedaks jäämise ja kiire vananemise, kaasnevad kuumatalumatus, kõnehäired, neelamisraskused, aju taandareng jm. Surm saabub tavaliselt 20–40-aastaselt.

Ravivõimaluste uurimiseks kasutab Plaas Wolframi sündroomiga rotte, kellel on geen Wolframin 1 muudetud mittetoimivaks. Loomade kasutamine uurimistööks võib olla tundlik teema, kuid paraku ei ole meditsiinis paremaid alternatiive.

„Katseklaasi ei saa panna aega ja ruumi, samuti mitte organismi kui tervikut – seetõttu on paljude alus- ja siirdeuuringute jaoks vaja teha loomkatseid. Tõenäoliselt oleks ilma katseloomade kasutamiseta inimeste eluiga palju lühem,“ tõdeb Plaas.

Kuigi enamasti käib uurimistöö laborivaikuses, suurema kärata, on kasulik sellest ka avalikkusele rääkida. Viis aastat tagasi oli ETV ekraanil „Pealtnägija“ telelugu, kus vaatajad tutvusid Norra poisi Victoriga, kellel oli diagnoositud Wolframi sündroom. Tema sai abi just Tartu teadlaste loomkatsetega leitud ja tõestatud ravimist, mis oli oluliselt pidurdanud Wolframi sündroomi kulgu Wolframi sündroomiga rotil.

„Hea meel on öelda, et oleme olnud edukad – meie töö viljadest on Wolframi sündroomi põdevatel lapspatsientidel päriselt kasu. Peale selle on meie laboris katsetatud veel paljusid teisi ravimeid kõikvõimalike haiguste vastu, olgu selleks siis vähk, metaboolne sündroom või neuropsühhiaatrilised haigused. Eks seda, milline teadustöö kõige kaalukam on, näitab tulevik,“ räägib Plaas.

Mario Plaas on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi geenitehnoloogia erialal (2003) ning magistri- (2005) ja doktorikraadi (2013) arengubioloogia alal. Oma doktoritöös käsitles ta käitumuslikke, biokeemilisi ja psühhofarmakoloogilisi aspekte Wolframi sündroomiga hiirtel. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina, aastatel 2008–2014 Eesti Maaülikoolis teadurina. Plaas on keskendunud neurodegeneratiivsete ja -psühhiaatriliste haiguste ning metaboolse sündroomi uurimisele ja modelleerimisele, tema eesmärk on uurida füsioloogilisi ja patoloogilisi muutusi (nii organismi kui ka raku tasemel), mida põhjustab haigusi tekitavate geenide funktsiooni kadumine, ja töötada seeläbi välja uusi ravimeetodeid. Ta on Eesti transgeneetika pioneer ning osalenud ka riikliku siirdemeditsiini keskuse väljaarendamisel ja käivitamisel. 2021. aastal sai ta riikliku teaduspreemia meditsiiniteadustes. Alates 1. septembrist 2024 on Mario Plaas siirdemeditsiini professor.


Uurimistöö sisu ühe lausega

Tegelen inimese haigusmudelite ja ravimeetodite eelkliinilise uurimisega.

Huvipakkuvaimad uurimisteemad

Minu jaoks on kõige põnevamad kindlasti neurodegeneratiivsed haigused, metaboolne sündroom ja vananemine. Asjaolu, et organismis on kõik omavahel seotud, teeb selle uurimisvaldkonna erakordselt keeruliseks ja kalliks ning praegu on veel suhteliselt vähe teada. See aga tähendab ühtlasi, et avastamisrõõmu jagub veel sajanditeks!

Silmiavav leid

Uurides haiguste tekkemehhanisme ning nende arenguga kaasnevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi muutusi katseloomade organismis, on võimalik leida uusi ravimeid või olemasolevatele ravimitele uusi näidustusi. Mõnes mõttes võiks seda nimetada ravimite uuskasutuseks. Näiteks oleme leidnud, et teada-tuntud diabeedi- ja kaalulangetusravimeid, glükagoonisarnase peptiid-1 retseptori agoniste, saab edukalt kasutada harvikhaiguse Wolframi sündroomi raviks. Praeguseks on teada sedagi, et samad ravimid vähendavad diabeetikutest patsientidel tugevalt ka Alzheimeri tõve riski.


Akadeemiline eeskuju

Akadeemilises maailmas on mind kõige enam innustanud minu head sõbrad Eero Vasar ja Mart Ustav. Nad on eelkõige sõbralikud ja edumeelsed tulevikku vaatavad mehed, kes loovad noortele võimalusi end teostada. Just peamiselt nemad on süüdi selles, kes ma praegu olen. Loomulikult on nad ka väga targad inimesed, kellega on alati rõõm pikemaid vestlusi pidada.


Hobid

Olen terve oma teadliku elu mänginud korvpalli, teen seda praegugi. Lisaks mängin tennist ja jumaldan mäesuusatamist. Kui ma poleks teadlane, oleksin ilmselt Alpides mäesuusainstruktor.

Parim viis puhata

Perega ja sõpradega koos reisimine ja aja veetmine – sellest paremat puhkust ei ole!

Vaimu virgutuseks

Kuna loen iga päev teadusartikleid, pole ma vabatahtlikult ammu ühtegi raamatut kätte võtnud. Küll aga kuulan muusikat, meeldivad komöödiafilmid ja mõned seriaalid.


Mida peaks teadma siirdemeditsiini kohta?

Katseklaasi ei saa panna aega ja ruumi, samuti mitte organismi kui tervikut – seetõttu on paljude alus- ja siirdeuuringute jaoks vaja teha loomkatseid.

Millest võiks tudeng alustada?

Mõne füsioloogiaõpiku läbilugemisest, et tekiks selgem pilt organismi kui terviku funktsioneerimisest. Ka minul on selles osas vaja iga päev palju pingutada.

Tuhat tänu Pildil Tartu Ülikooli suur medal ja Tartu Ülikooli Tänutäht

Ülikool tunnustab suure medaliga nelja inimest

Tänavu pälvisid ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, info­süsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja minera­loogia professor Kalle Kirsimäe ning analüütilise keemia professor Ivo Leito. Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo on üks viimaste aastakümnete mõjukamaid ...
Universitas Tartuensis
Intervjuu Pildil Maaja Vadi

Eesti majandus takerdub ettevõtete ambitsioonituse lõksu

Kõikjal otsitakse nutikamaid lahendusi, mis muudaksid töö tegemise kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks ehk suurendaks tootlikkust, mis aitaks muutuvas maailmas konkurentsis püsida. Teadlastelt ja teistelt ekspertidelt oodatakse innovaatilisi ideid, sageli on uuendus­tesse sisse kirjutatud tehisaru kasutamine. „Eesti ettevõtete suurim mure on, ...
Risto Mets
Uus professor Pildil Triin Jagomägi

Ortodont Triin Jagomägi: kõige tähtsam on ennetus

Eesti esimene ortodontia professor Triin Jagomägi töötab selle nimel, et suu­­funktsioonide häireid oleks võimalik diagnoosida ja ravida võimalikult vara, sest see hoiab ära suuremaid terviseprobleeme. Kui vara on vara? Esimene hambaarstikülastus tuleks ette võtta enne teist eluaastat, ortodondi juurde jõuavad ...
Merilyn Merisalu
Portree Pildil Jüri Talvet

Jüri Talvet: Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata*

* Rida luuletusest „Armastus”. Jüri Talvet on renessanslikult mitmekülgne isiksus: temasse mahuvad ära maailma­kirjanduse õppejõud, kirjandusteadlane, luuletaja, tõlkija ja esseist. „Kõik see on üks ja sama – loovus,“ ütleb ta. „Kirjandust ei saa õpetada ise seda uurimata või vähemalt mõttega ...
Tiia Kõnnussaar
Saame tuttavaks Pildil Lachlan Bell

Lachlan Bell: eestlus ei kao, kui lubame sel elada ka väljaspool Eestit

„Ma tahan, et kui mõni laps laulab Austraalias Sõrve laagris õhtul eesti keeles „Olen homme parem, kui olin eile. Olen homme parem, kui olin täna“, siis ta teab, et need sõnad ei ole ainult minevik, vaid ka tema enda tulevik,“ ...
Kaja Koovit
In memoriam Pildil Lembit Allikmets

Lembit Allikmets (18.06.1936–04.11.2025)

4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets. Lembit Allikmets sündis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal lõpetas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli cum laude ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna cum laude. Aastatel ...
Intervjuu Fotol Priit Pikamäe õigusteaduskonna loenguruumis

Priit Pikamäe: mida paremat haridust suudame anda, seda paremini toimib ühiskond

Selle aasta algul asus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda juhtima Priit Pikamäe, kes on teeninud Eesti riiki kõigis kohtuastmetes, sealhulgas Riigikohtu esimehena, ning töötanud viimased aastad Euroopa Kohtus. Mis teda Luxembourgist tagasi Tartusse tõi? 2019. aastal pakkis kauaaegne riigikohtunik Priit Pikamäe Toomemäel ...
Risto Mets
Portree Fotol Helen Reim vana anatoomikumi ringauditooriumis.

Helen Reim: hoolides meditsiiniõppest, hoolid patsientidest

Helen Reim jagab oma tööelu kahe ameti vahel: poole ajast on ta naistearst, aidates patsiente nii nende igapäevastes muredes kui ka elu tähtsaimatel hetkedel, aga teise poole ajast hoiab residentuuriprodekaanina silme ees Eesti tervishoiu­ suurt pilti ja arendab meditsiiniõppe tulevikku. ...
Merilyn Merisalu
Rändaja Fotol Antwerpeni üks tänavatest, kus asus kunagi kanal

Antwerpen – Belgia peidetud pärl

Brüsseli lennujaamast vaid pooletunnise rongisõidu kaugusel asub Antwerpen, mis jääb paljudel klassikalise Brüsseli–Brugge–Genti liini avastajatel nägemata. Mina veetsin Antwerpenis vahetusüliõpilasena viis kuud. Kes otsib, see leiab! Logopeediatudengitel on vahetusõppevõimalusi napivõitu, sest selle eriala õpingud on küllaltki keelespetsiifilised. Haridusteaduste instituudi partnerülikoolide ...
Katre Vahter
Accept Cookies