Liigu edasi põhisisu juurde

Kes on akadeemik?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses.

Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks akadeemikuteks kutsuda. Mõnikord võib aga eeskätt tõlketekstides täheldada vastupidist.

Alglause

Selgitus ja parandusettepanek

Ülikoolide akadeemikud ei ole suutnud termini eestikeelses vastes siiamaani kokku leppida.

Ülikoolides on palju Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid, kuid siin on peetud silmas pigem teadlasi

Partnerlusprogramm aitab nii ettevõtjaid kui ka akadeemikuid.

Teksti kontekstist järeldus, et mõeldud on ülikooli akadeemilisi töötajaid või täpsemalt teadlasi

Eesmärk on toetada erialadevahelisi akadeemikute võrgustikke.

Siin saab asenduseks kaaluda sõnu akadeemiliste töötajate või teadlasteaga veel lühem oleks kirjutada teadlasvõrgustikke

Tartu Ülikooli akadeemikud on üliõpilastele eeskujuks ja teenäitajaks.

Kõige täpsem oleks kirjutada õppejõud

Eri keeltes võib sõnakuju olla sarnane, kuid selle tähendusring erinev. Seda tasub keelte vahel liikudes arvesse võtta.

Lisa kommentaar

Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies