Liigu edasi põhisisu juurde
Pegasus
Liisa Nurme meelest on „Pegasuse“ rubriik UT ajakirjas suurepärane võimalus tudengitele, kes jagavad oma teadusearmastust loomingulisemate huvidega. FOTO: erakogu

Liisa Nurme luule

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Liisa on Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistrant. Ta lõpetas kevadel kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppe folkloristika erialal ning see magistriõppekava oli tema meelest järgmise sammuna kõige loogilisem.

Kirjutamine on Liisa kirg. „Ma ei mäleta aega, mil ma poleks kirjutanud,“ ütleb ta. Ta on teinud kaastööd ülikooli esmakursuslase blogisse ja andnud välja lühijutustuse „Kolgas“ (2016), oktoobris ilmus lasteraamat „Annelinna lood“ (Sinisukk, 2024). „Pegasuse“ rubriigis teeb ta oma luuledebüüdi.

 

Kõrvitsaaeg

Erilisi naisi on igasuguseid,

vahest rohkemgi kui tavalisi naisi

Kõik ihkavad erineda ja

teevad samas kõik,

et kindlasti samastuda

 

Jah, erilisi naisi on kõiksuguseid

On blonde ja brünette,

kiitsakaid, pikki

ja lihtsalt veidraid, imelikke

Ühed saabuvad esimesena,

teised lahkuvad viimasena,

kolmandate juures on alati pidu,

neljandaid iial peole ei kisu

 

Kõrvitsaaega aga teavad kõik

Õhtu oli ilus,

kuid nüüd on kõik

Tuleb lahkuda enne südaööd,

mil kõrvitsaks moondub tõld

ja ballikleidi asemel

taas tuhane rüü on üll

 

Perenaine kõrvitsaajal

targu rahvast tühjaks teeb maja

Vaikse ohkega külalistel’ viipab,

hirmuga nõudekuhja kiikab

Aga mõni haruldane võõrustaja

laseb kõrvitsaajal julgesti tulla

Tõuseb diivanilt,

kingib külalistel’ noogutuse

ja vajub kõrvaltoas rahuga unne

Jah, mõnd erilist naist

pidu ei sega ja pidu ennast

ei sega ka tema

 

Ja ärgates,

kujutage te pilti,

pole külalisi ega veinitilkagi

Nõud on pestud

muusika vaikinud

Kus eile istus peo hing,

nüüd ootamas kõrvits

ning klaasist king

Illustratsioon: Artur Tuur Kuus

Lisa kommentaar

Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies