Liigu edasi põhisisu juurde
Teadus
Loodusteaduse suurkuju Charles Darwin kirjutas oma memuaarides, et nurmenukkude eri tüüpi õied olid üks looduse ägedamaid pisiasju, millele ta tähenduse leidis. FOTO: Iris Reinula

Harrastusteadlaste abiga Charles Darwini jälgedes

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Harrastusteadus on vabatahtlike inimeste panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaaside täiendamise või muu abistava tegevusega. Tavaliselt on harrastusteadus seotud hobidega, näiteks on levinud harrastusastronoomia, linnuvaatlused ja putukate kogumine.

Teadlased kasutavad harrastusteaduse tulemusi lisaks teadustööle näiteks looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel ja keskkonna seisundi hindamisel. Vabatahtlike kaasamisel võivad üheks osapooleks olla riiklikud keskkonnaagentuurid ja muud asutused, mis tegutsevad just kodanike huvides.

Tartu Ülikooli praeguse taastumisökoloogia spetsialisti Marianne Kivastiku bakalaureusetööst, mis keskendus nurmenukkudele, kasvas välja 2021. aastaks üleeuroopalise mõõtme saanud harrastusteaduse projekt.

Harrastusteaduse projekt „Eesti otsib nurmenukku“, kus kõik huvilised said teadlasi lillede uurimisel aidata, kujunes ootamatult populaarseks. Foto: Kaarel Kaisel

Nurmenukk on erikaelne õistaim. See tähendab, et osal nurmenukkude õitel on kõrge emakas ja madalad tolmukad, teistel aga madal emakas ja kõrged tolmukad. Viljastumine toimub ainult siis, kui vahetatakse erineva asetusega taimede õietolmu. Et nurmenukupopulatsioon võimalikult edukalt paljuneks, peaks erineva õietüübiga taimi olema enam-vähem võrdselt.

Uurimistööd tehes selgus aga, et elupaikade killustumise tõttu kahanenud nurmenukupopulatsioonides pole eri tüüpi õitega nurmenukke sugugi mitte võrdselt ja mida vähem taimi populatsioonis on, seda ebavõrdsemalt neid on. See omakorda ahendab veelgi nurmenuku võimalusi edukalt õietolmu vahetada ja viljuda. Teadlastel tekkis küsimus, kas tõesti on õietüüpide sagedus üleüldiselt nii nihkes või on lood nõnda ainult nende uuritaval alal.

Koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldatigi 2019. aastal esimene laiahaardeline harrastusteaduse projekt „Eesti otsib nurmenukku“. Harrastajate ülesandeks sai eristada kaht tüüpi õitega nurmenukke ja panna kirja nende esinemissagedus. Võimaluse korral oodati ka fotosid vaadeldavatest taimedest ja vaatlustegevusest endast.

„Kartsime alguses, et vaatlevad ja pildistavad ainult meie sõbrad-sugulased, aga kampaania oli üllatavalt menukas,“ jutustab projekti eestvedaja, TÜ makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik. Taimeökoloogia õppetooli juht Martin Zobel tegi suure huvi põhjal ettepaneku hiljem kampaaniat laiendada üle Euroopa, ja nii tehtigi. Nelja aasta jooksul koguti harrastusteadlaste abiga enam kui 900 000 nurmenuku andmed enam kui 8000 asupaigast üle Euroopa.

Aaviku sõnul oli kogutud andmeid väga huvitav analüüsida. Muide, tulemusi kokku võttev enam kui 40 kampaaniat korraldada aidanud kaasautoriga teadusartikkel saabus just eelretsenseeritavast ajakirjast ja on muudatuste tegemiseks tema laual. Laias laastus võib öelda, et nurmenukkude asurkondades on tõepoolest tavaliselt ühe õietüübiga taimi teisest rohkem. See lükkab veenvalt ümber seni levinud arvamuse, et neid on reeglina võrdselt.

Nurmenukkudest on oma memuaarides erilise soojusega kirjutanud ka loodusteaduse suurkuju Charles Darwin.

„Darwin oli see, kes nuputas välja, miks esineb nurmenukkudel eri tüüpi õisi. Ta märkas hoolikaid vaatlusi ja katseid tehes, et sama õietüübiga taimede vahel õietolmu vahetamine viljastumiseni ei vii, erineva tüübiga ristates aga küll. See olevat olnud Darwini enda sõnul üks looduse ägedamaid pisiasju, millele ta tähenduse leidis,“ jutustab Aavik.

Koostöös Eesti Maaülikooli tänavu loodud agroökoloogia tippkeskusega loodavad Tartu Ülikooli teadlased tuua loodusvaatlejad ka põllule. Sel suvel kutsuti harrastusteaduse huvilised maaülikooli ja Maaelu Teadmuskeskuse katsepõldudele mulda ja taimi uurima. Järgmisel aastal on plaanis kaasata ka putuka- ja loomatundjad.

„Kuigi pealtnäha ei võiks seda arvata, on ka põldudel oma elurikkus. Seal kasvavaid taimi ei mõjuta ainult mulla viljakus ja niiskus või maakasutusvõtted, vaid ka mullas elavad loendamatud mikroorganismid, näiteks mükoriisaseened, bakterid ja paljud teised silmale nähtamatud tegelased. Loodetavasti paneb see inimesi rohkem mõtlema sellele, mida on vaja põllult saadavate hüvede hoidmiseks ja miks on elurikkus tervikuna inimestele kasulik,“ ütleb Aavik.

Koroonapandeemia ajal ilmnes, et paljud inimesed ei mõista, kuidas teadust tehakse ja kust võtavad teadlased väited, mida nad välja ütlevad. Nii loodi nurmenukukampaania tuules selle pika ja keerulise protsessi selgitamiseks lihtne video. Seda saab vaadata Youtube’is.

Harrastusteadlasi kaasavad oma tegemistesse ka teised ülikooli töörühmad ja asutused, näiteks loodusmuuseum ja botaanikaaed, kes aitavad arendada elurikkuse andmesüsteemi PlutoF. Tartu Ülikool on Euroopa Harrastusteaduse Ühingu liige.

Lisa kommentaar

Doktoritööd Pildil Carl Eric Simmul

Värsked teadustööd: vene krimikirjandusest nutisõrmusteni

Septembris ja oktoobris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas näidendite tõlkimist, kodanikuühenduste rolli de facto iseseisvate riikide välissuhetes, teatud biomarkerite seost põlveliigese osteoartroosiga ning nutisõrmuste kasutamist andmetöötluses. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid ...
Universitas Tartuensis
Teadus Pildil doktorantide karjäärikonverents

Doktorantide rahulolu on viie aastaga suurenenud

Kevadsemestril tehtud uuringu tulemused näitavad, et Tartu Ülikoolis ollakse doktorantuuri korraldusega üldjoontes rahul ning viimaste aastate reforme hinnatakse kõrgelt. Sügisel asuti doktoriõppe talituses ja valdkondade doktori­õppe keskustes analüüsima Tartu Ülikooli doktorantide 2025. aasta rahulolu-uuringu aruannet, et selgi­tada välja meie doktorantuuri ...
Piret Ehrenpreis
Teadus Pildil kanepilehed luubi all

Kas kanep on pikas perspektiivis ohtlik või ohutu?

Milline kujutluspilt teile seoses kanepi tarvitamisega esimesena pähe tuleb? On see filmidest tuttav lõbus ajaveetmine sõprade seltsis või kodus lõõgastumine pärast pingelist tööpäeva? Paljude jaoks on siiski reaalsus teine, sest regulaarsel kanepi tarvitamisel on oma tume pool. Kanep on maailmas ...
Kerda Pulk
Teadus Pildil Mariëtte van den Höven tudengitega

Teaduseetika ekspert: õppige kuulama, jälgima ja avatult rääkima

Akadeemilistes asutustes hinnatakse endiselt teadust rohkem kui õpetamist, kuid see ei ole loogiline, ütleb Amsterdami Ülikooli meditsiinikeskuse meditsiinieetika ja filosoofia professor Mariëtte van den Höven. Kiire karjääri asemel tuleks esmatähtsaks pidada head teaduse tegemist. Mariëtte van den Höven tegi oktoobri ...
Mari-Liisa Parder
Teadus Fotol puurimissüdamikud Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses

Fosforiit – kas suur bluff või suur võimalus?

Eesti maapõues peituv fosforiit olevat mõnede hinnangute järgi väärt vähemalt 100 miljardit eurot – see oleks ju tõsiseltvõetav summa, mille eest saaks muu hulgas rahastada riigikaitset, tõsta pensione ja ehitada teid. Aastal 2015 kirjutas geoloog Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes: „Eesti ...
Paavo Kangur
Teadus Fotol Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto

Kelli Lehto otsib geneetikast võtit, mis aitaks vaimse tervise probleeme targemalt diagnoosida

Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ühendab värskes Euroopa Teadusnõukogu (ERC) alustava teadlase grandi projektis geneetika, psühholoogia ja andmeteaduse, et selgitada täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjusi ja parandada diagnoosivõtteid. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on võrdlemisi uus diagnoos, mida on ...
Piret Ehrenpreis
Doktoritööd Fotol Pille-Riin Meerits, kes kaitses doktoritöö kooliõpilaste kehalise aktiivsuse suurendamisest psühholoogiliste põhivajaduste toetamise kaudu.

Värsked teadustööd: Kierkegaardist puuõõnsusteni

Suvel Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks hariduse ja teoloogia seoseid, kaubandusšokkide mõju, HIV kandjate vähiriski ning puuõõnsuste tähtsust metsade elurikkuse toetamisel. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ...
Universitas Tartuensis
Väitekiri Pildil häirekeskuse töötaja hädaabikõnesid vastu võtmas

Eesti hädaabikõned on teistest nüansirikkamad

Hiljutises doktoritöös selgus, et Eesti hädaabikõned erinevad teiste riikide omadest mitmeski mõttes. Töö tulemused annavad paremini mõista, millised probleemid võivad hädaabikõnedes tekkida, ning see omakorda loob võimaluse neid tulevikus ennetada. Hädaabikõnede vestlusanalüütiline uurimine algas Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel ja esimene materjal ...
Piret Upser
Teadus mündivise

Elumuutvad tõenäosusteooriad

Iga statistiline analüüs põhineb mudelil ja mudelist sõltub vähemalt sama palju kui andmetest. Erinevad mudelid, mis kasutavad täpselt samu andmeid, võivad anda miljoneid kordi erineva tulemuse – mudeli valik võib mõnikord olla sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. Selle sajandi ...
Jüri Lember
Accept Cookies