{"id":95,"date":"2024-04-04T04:01:02","date_gmt":"2024-04-04T01:01:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/arhiivimaterjalide-uldtutvustus\/"},"modified":"2024-04-04T04:15:02","modified_gmt":"2024-04-04T01:15:02","slug":"arhiivimaterjalide-uldtutvustus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/arhiivimaterjalide-uldtutvustus\/","title":{"rendered":"Arhiivimaterjalide \u00fcldtutvustus"},"content":{"rendered":"

\u00a9\u00a0<\/span>K\u00f5ik k\u00e4esolevas veebilehtede blokis avaldatud, eri asutuste arhiividest p\u00e4rinevad materjalid on kaitstud autorioigusega ning m\u00f5eldud vaid tutvumiseks.\u00a0Nende avaldamine ja taasesitamine mistahes vormis on lubatud vaid\u00a0autorioigust omava\u00a0asutuse loal.<\/span><\/strong><\/p>\n

<\/span><\/p>\n

K\u00e4esolevalt veebilehelt v\u00f5ib leida \u00fclevaate\u00a0Prantsusmaal asuvatest arhiivimaterjalidest, mis on seotud Inimese Muuseumi ekspeditsioonidega Setomaale aastatel 1937 ja 1938.<\/span><\/p>\n

Kuigi Petserimaa uurimisretkede idee algatajaks oli vene emigrantkirjanik Leonid Zurov,\u00a0 esitas\u00a0ekspeditsioonide korraldamise idee Inimese Muuseumile Boris Vilde, kes \u00f5ppis Pariisis etnoloogiat ja oli muuseumiga juba varasemalt tihedalt seotud. 1937. aastal oli Vilde muuseumiga l\u00e4hedalt seotud isikuna ka ametlikult Eestisse l\u00e4hetatud ekspeditsiooni juhiks.\u00a0 1938. aastal l\u00e4ks Zurov Setomaale \u00fcksinda, sest Vilde ambitsioonid olid juba mujal: soovides rajada Inimese Muuseumi uut all\u00fcksust \u2013 soomeugri instituuti, suundus ta 1938. aastal hoopis Helsingisse ning \u00fcheskoos alustatud v\u00e4lit\u00f6id j\u00e4tkas Zurov \u00fcksinda. Seet\u00f5ttu on 1937. aasta ekspeditsioonide arvelev\u00f5etud materjalid arhiveeritud Boris Vilde, 1938. aasta materjalid Leonid Zurovi (prantsusep\u00e4rases kirjaviisis Zouroffi) nime j\u00e4rgi.<\/span><\/p>\n

K\u00e4esoleva raamatu l\u00e4htekohaks olnud arhiivimaterjalid, mille tuumikuks on kaks Leonid Zurovi aruannet Setomaal tehtud v\u00e4lit\u00f6\u00f6de kohta, avastas Inimese Muuseumis t\u00f6\u00f6tav, Venemaa p\u00e4ritolu Tatiana Foughal (autorinimega Benfoughal) muuseumist t\u00e4iesti juhuslikult. Kuna muuseumis polnud p\u00e4rast s\u00f5da pikka aega vene keele oskajaid, olid need materjalid j\u00e4\u00e4nud alates 1940. aastatest t\u00e4helepanuta ja arvele v\u00f5tmata. K\u00f5nesolevad, ootamatult leitud\u00a0allikmaterjalid olidki k\u00e4esoleva raamatu ilmumisega l\u00f5ppenud projekti l\u00e4htekohaks. <\/span><\/p>\n

Rahvusvahelise raamatuprojekti ettevalmistamise k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tati l\u00e4bi erinevad Inimese Muuseumi arhiivikogud, mis sisaldasid s\u00f5jaeelseid materjale. Sealt leitud muud lisamaterjalid koondati k\u00e4esoleva v\u00e4ljaande juurde ja on esitatud vasakmen\u00fc\u00fc abil leitavate failidena.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/p>\n

Setomaa ekspeditsioonidega seotud arhiivimaterjalide\u00a0\u00fcleandmist ja arvele v\u00f5tmist\u00a0on tugevasti m\u00f5jutanud Inimese Muuseumi s\u00f5jaeelne t\u00f6\u00f6korraldus. Selle kohaselt tuli p\u00e4rast v\u00e4lit\u00f6id muuseumile \u00fcle anda kogutud esemed ja nende kohta koostatud kirjelduskaardid, samuti fotod. V\u00e4lim\u00e4rkmed ja negatiivid v\u00f5isid\u00a0ekspeditsioonidel viibinud isikud\u00a0aga endale j\u00e4tta. Seega on v\u00e4lit\u00f6\u00f6materjalide saatus lahutamatult seotud\u00a0Leonid Zurovi ja Boris Vilde eraarhiivide saatusega.<\/span><\/p>\n

Boris Vilde kogutud etnoloogilised materjalid on peaaegu t\u00e4ienisti kaduma l\u00e4inud. P\u00e4rast Vilde surma j\u00e4id need ta abikaasa Irene Vilde-Lot\u2019i valdusesse, kes andis s\u00e4ilinud fotomaterjalid \u00fcle Inimese Muuseumi fotoarhiivi. P\u00e4rast Irene\u2019i surma j\u00e4i mingi osa kodus s\u00e4ilinud v\u00e4lit\u00f6\u00f6materjalidest aga tema \u00f5e Marianne Lot\u2019i\u00a0 k\u00e4tte. \u00dcksikuna ja omasteta surnud naise\u00f5e korteri sisustuse k\u00fcsimuse lahendas vanakraamikaupmees.<\/span><\/p>\n

Inimese Muuseumis teadaolevalt s\u00e4ilinud Vilde materjalid on esitatud juuresolevatel failidel. Siiski on Mare Piho n\u00e4inud 1995. aasta paiku selles\u00a0muuseumis\u00a0n\u00e4inud ka Vilde aruannet Setomaal 1937. aastal tehtud etnoloogiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de kohta: seda ligikaudu 70 lehek\u00fclje pikkust masinkirjas \u00fclevaadet tutvustas talle\u00a0 tollane muuseumit\u00f6\u00f6taja Maria Kovacz. K\u00e4esoleva raamatu koostamisel kasutatud materjalide seas nimetatud, samuti arhiveerimata aruannet ei ole ja Tatiana Benfoughal polnud ka midagi kuulnud selle aruande olemasolust. Kuna Vilde oli erinevalt Zurovist Inimese Muuseumi koosseisuline t\u00f6\u00f6taja, on t\u00f5en\u00e4oline, et juba algusest peale ei kuulunud see samasse paketti Zurovist maha j\u00e4\u00e4nud\u00a0materjalidega, vaid on suure muuseumi ruumides r\u00e4nnanud erinevaid radu.\u00a0 V\u00f5ib loota, et kusagil Inimese Muuseumi avarustes v\u00f5ib see seto etnoloogia seisukohast \u00fclihuvitav aruanne siiski olla s\u00e4ilinud.<\/span><\/p>\n

Zurovit huvitasid v\u00e4lit\u00f6\u00f6del eelk\u00f5ige arheoloogiap\u00e4rand, looduslikud p\u00fchapaigad, kohanimed ja kohap\u00e4rimus. Kuna Pihkvamaal Ostrovi linnas s\u00fcndinud\u00a0kirjanik eesti ega seto keelt ei osanud, kogus ta andmeid ja esemeid eelk\u00f5ige Petserimaa venelastelt, tundes samas s\u00fcgavat huvi ka seto kultuuri vastu. Viimase kohta oli v\u00f5imalik andmeid talletada siiski vaid v\u00e4lise vaatluse teel (fotod, kirjeldused Miikse jaanip\u00e4evast ja Pelsi annep\u00e4evast) ja kohalikelt venelastelt kuuldu\u00a0 v\u00f5i t\u00f5lgitu vahendusel. 1937. aastal, mil Zurov ja Vilde liikusid suurema aja koos, oli talle seto kultuuri kohta andmete kogumisel abiks Boris Vilde, 1938. aastal aga m\u00f5lemaid keeli valdavad kohalikest venelased.<\/span><\/p>\n

Teated leitud arheoloogiliste muististe kohta andis Zurov Tartu \u00dclikooli arheoloogia kabinetile \u00fcle juba vahetult p\u00e4rast ekspeditsioone. Nende materjalide Tartus 1937. ja 1938. aastal tehtud eestikeelsed t\u00f5lked, nagu ka 1935. ja 1937. aastal kogutud arheoloogilised leiud, asuvad Tallinna \u00dclikooli arheoloogia teaduskogus, pabermaterjalide koopiad aga Tartu \u00dclikooli arheoloogiaarhiivis. <\/span><\/p>\n

Setomaalt korjatud esemed j\u00f5udsid Inimese Muuseumi, kust need 2000. aastate algusk\u00fcmnendil toimunud Prantsusmaa muuseumireformi k\u00e4igus anti \u00fcle Vahemere \u00e4\u00e4res Marseille\u2019s asuvale\u00a0Euroopa ja Vahemere Tsivilisatsioonide Muuseumile.<\/span><\/p>\n

Setomaa\u00a0ekspeditsioonimaterjalide vormistamist alustas Zurov k\u00fcll juba enne s\u00f5da, kuid s\u00f5ja ajal t\u00f6\u00f6 katkes. Kirjelduskaartide puhtandid on koostatud alles 1946. ja 1947. aastal, mil Zurov p\u00e4rast Vilde surma muuseumiga enam sidemeid ei omanud ning elatus Pariisis juhut\u00f6\u00f6dest. Hiljem kolis Zurov koos Inglismaale. <\/span><\/p>\n

P\u00e4rast Zurovi surma l\u00e4ks kirjaniku arhiiv tema hea tuttava, Edinburghi \u00dclikooli professori, vene p\u00e4ritolu\u00a0 Militsa Greene\u2019i valdusesse. Greene jaotas Zurovi p\u00e4randi kahte ossa. \u00dche osa materjale saatis ta USAs emigratsioonis viibivale Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5nile V\u00e4lis-Vene arhiivi jaoks. P\u00e4rast NSV Liidu kokkuvarisemist toodi see arhiiv Moskvasse ja asub V\u00e4lis-Vene majas (Dom Russkogo Zarube\u017eja).\u00a0\u00a0\u00dclej\u00e4\u00e4nud isikuarhiivi andis Greene Leedsi \u00dclikooli Vene arhiivile, mis asub Leedsi \u00dclikooli raamatukogus.\u00a0Leedsi \u00dclikooli raamatukogule kuulub ka k\u00f5igi Zurovi arhiivimaterjalide avaldamise autorioigus.<\/span><\/p>\n

Jaotamise tulemusena on Zurovi Setomaa v\u00e4lit\u00f6\u00f6de materjalid killustatud kolme riigi m\u00e4luasutuste vahel. Tundub, et v\u00e4hemasti Setomaa v\u00e4lit\u00f6id puudutava allikmaterjali osas on jaotus olnud \u00fcsna kaootiline: arheoloogia-, topon\u00fc\u00fcmika- ja kohap\u00e4rimuse alaseid materjale leidub \u00fchtviisi nii Leedsis kui ka Moskvas.\u00a0Olukorda komplitseerib asjaolu, et Zurovi v\u00e4lit\u00f6\u00f6materjalide p\u00f5hjal hiljem\u00a0koostatud\u00a0 \u00fclevaadetest ja aruannetest on ta teinud\u00a0mitmeid erinevaid \u00fcksteisele l\u00e4hedasi, kuid detailides siiski erinevaid versioone. <\/span><\/p>\n

Olulise osa Zurovi materjalidest moodustab tema kirjavahetus. V\u00e4lis-Vene Maja arhiivi j\u00f5udnud kirjad, sealhulgas Setomaa ekspeditsioonide \u00fche Moskvasse saatmiseks m\u00f5eldud versiooni, mis kujutab endast 2017. aastal avaldatud samasisulise aruande teisendit, publitseeris 2014. aastal Moskva uurija Andrei Ponomarjov. <\/span><\/p>\n

Leedsis ja Moskvas asuvate Setomaa materjalide sisust puudub Eesti uurijatel senini tervik\u00fclevaade. Leedsis olevate materjalidega on tutvumas k\u00e4inud Tallinna \u00dclikooli vene kirjanduse professor Irina Belobrovtseva, kelle huvi keskmes on olnud Zurovi kirjandusliku p\u00e4randiga seonduv.<\/span><\/p>\n

Nii Leedsi kui Moskva arhiivis asub rohkesti seni kasutamata materjale Setomaa kohanimede, suulise ajaloo ja kohap\u00e4rimuse kohta, ise\u00e4ranis Petserimaa venelastelt saadud andmeid. M\u00f5lemas arhiivis v\u00f5ib leiduda aga ka t\u00e4iendavat teavet arheoloogia alal, sest Zurov ei andnud Tartusse kaugeltki k\u00f5iki teadmisi Setomaal avastatud ja n\u00e4htud muististe kohta.<\/span><\/p>\n

Vasakmen\u00fc\u00fcs on Zurovi ja Vilde v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega seotud materjalid esitatud neid haldavate asutuste kaupa.<\/p>\n

Euroopa ja Vahemere Tsivilisatsioonide muuseum<\/em> \u2013 Setomaalt kogutud esemete fotod<\/strong><\/span><\/p>\n

Prantsusmaa Riiklik Loodusmuuseum<\/em> \u2013 igasugused paberkandjal arhiivimaterjalid, sealhulgas esemete kirjelduskaardid koos eestikeelsete t\u00f5lgetega<\/strong>; ligikaudu kolmk\u00fcmmend fotopositiivi<\/strong><\/span><\/p>\n

Quai Branly muuseum<\/em>\u00a0 \u2013 fotod<\/strong><\/span><\/p>\n

<\/span><\/p>\n

\u00a9\u00a0<\/span>K\u00f5ik k\u00e4esolevas veebilehtede blokis avaldatud, eri asutuste arhiividest p\u00e4rinevad materjalid on kaitstud autorioigusega ning m\u00f5eldud vaid tutvumiseks.<\/strong> Nende avaldamine ja taasesitamine mistahes vormis on lubatud vaid\u00a0autorioigust omava\u00a0asutuse loal.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00dclevaate koostas Heiki Valk<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a9\u00a0K\u00f5ik k\u00e4esolevas veebilehtede blokis avaldatud, eri asutuste arhiividest p\u00e4rinevad materjalid on kaitstud autorioigusega ning m\u00f5eldud vaid tutvumiseks.\u00a0Nende avaldamine ja taasesitamine mistahes vormis on lubatud vaid\u00a0autorioigust omava\u00a0asutuse loal. K\u00e4esolevalt veebilehelt v\u00f5ib leida \u00fclevaate\u00a0Prantsusmaal asuvatest arhiivimaterjalidest, mis on seotud Inimese Muuseumi ekspeditsioonidega …<\/p>\n","protected":false},"author":141,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-95","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/users\/141"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1196,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions\/1196"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zurov\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}