![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/1002\/pilt-12-puhakute-kujutised-oluline-korbe-puhak-1-1024x576.jpeg\")
N\u00fc\u00fcdseks \u00fcle 1900 aasta vana kopti kirikut olevat mainitud juba Vana Testamendi ettekuulutustes. Prohvet Jesaja raamatus (19:19) seisab: \u201eSel p\u00e4eval on Egiptuse maal Issanda altar ja Issanda piirim\u00e4rk selle piiril.\u201c Kopti kristlased t\u00f5lgendavad seda oma usu Egiptusse j\u00f5udmise ennustusena. Kuigi koptid on t\u00e4ielikult sulandunud kaasaegsesse Egiptuse \u00fchiskonda, on nad s\u00e4ilitanud tugeva usulise identiteedi ja kogukondliku \u00fchtekuuluvuse. Nad tunnevad uhkust oma panuse \u00fcle kogu kristlikku maailma ja peavad end kristliku usu kaitsjateks. Eriti oluliseks peetakse p\u00fcha Athanasiust, Aleksandria patriarhi aastatel 327\u2013373, kes on tuntud Nikaia usutunnistuse autorina. See usutunnistus on t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ikide maailma kristlike kirikute keskne tekst. Kopti kristlastele on erilise t\u00e4htsusega ka fakt, et Egiptusest sai P\u00fcha Perekonna varjupaik Herodese tagakiusamise ajal \u2013 selle t\u00f5end on Matteuse evangeeliumi salm \u201eMa kutsusin oma Poja Egiptusest\u201c.<\/p>\n\n\n\n
451. aasta Kalchedoni kirikukogul s\u00fc\u00fcdistati kopti kirikut monof\u00fcsitismis, kuid koptid ise on alati r\u00f5hutanud, et nad usuvad nii Kristuse jumalikku kui ka inimlikku loomust, mis on lahutamatult \u00fchendatud \u201esegunemata ja muutumatult\u201c. See arusaam, mida kinnitas Aleksandria p\u00fcha Kyrillos, on t\u00e4naseni kopti liturgia keskne osa. Kalchedoni kirikukogul tekkinud teoloogiline v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmine oli osaliselt seotud poliitiliste pingetega ja Egiptuse kiriku iseseisva positsiooni n\u00f5rgestamisega. Sellest hoolimata s\u00e4ilitas kopti kirik oma identiteedi ja on hiljem p\u00fc\u00fcdnud lepitada kristlike kirikute vahelisi teoloogilisi erimeelsusi, r\u00f5hutades usu sisu, mitte terminoloogiliste erinevuste olulisust.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast araablaste vallutust j\u00e4i Egiptus mitmeks sajandiks valdavalt kristlikuks ja kopti kirik sai tegutseda suhtelises rahus, tuginedes prohvet Mu\u1e25ammadi \u00fcleskutsele kohelda kopte heatahtlikult. Koptid kuulusid kaitstud v\u00e4hemuste hulka ja maksid vastutasuks usuvabaduse eest jizya\u2019t ehk pearaha. Araabia keele kasutuselev\u00f5tt toimus aeglaselt. Sellele, et kopti keel p\u00fcsis liturgias ja igap\u00e4evaelus kuni keskajani, viitavad ka s\u00e4ilinud k\u00e4sikirjad ja ajaloolised allikad. Aja jooksul muutus Egiptus siiski moslemi enamusega riigiks ning kopti kogukond koges vahelduva intensiivsusega piiranguid ja t\u00f5rjutust, mis s\u00f5ltusid sageli valitseva d\u00fcnastia stabiilsusest. Olukord paranes m\u00e4rgatavalt 19. sajandil, kui Muhammad Ali d\u00fcnastia ajal kaotati jizya-maks ja koptidele avanesid uued \u00fchiskondliku osaluse v\u00f5imalused. Vaatamata korduvatele tagakiusamistele ja muutuvatele poliitilistele oludele on kopti kirik s\u00e4ilitanud oma iseseisva vaimuliku identiteedi ning hoidnud selget lahusust poliitilisest v\u00f5imust, mis on aidanud kaasa selle kestmisele l\u00e4bi sajandite.<\/p>\n\n\n\n
Viimaste hinnangute kohaselt elab Egiptuses ligikaudu 10\u201315 miljonit kopti kristlast, moodustades umbes k\u00fcmnendiku riigi elanikkonnast, lisaks elab umbes 2 miljonit kopti diasporaas Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mujal. Koptid on esindatud k\u00f5igis Egiptuse provintsides, eriti \u00dclem-Egiptuses, kuid ei moodusta kusagil enamust. Nende kultuuriline ja usuline p\u00e4rand ulatub ka \u00e4\u00e4realadele, nagu l\u00e4\u00e4ne k\u00f5rbe oaasid. Kopti kogukond on andnud maailmale mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud isikuid, sealhulgas endise \u00dcRO peasekret\u00e4ri Boutros Boutros-Ghali ja maailmakuulsa s\u00fcdamekirurgi Magdi Yacoubi, mis r\u00f5hutab selle v\u00e4hemuse globaalset n\u00e4htavust ja m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n
Kopti kirik j\u00e4rgib seitset kanoonilist sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, euharistia, patukahetsus, p\u00fchitsemine, abielu ja haigete v\u00f5idmine. Ristimine toimub varakult \u2013 laps kastetakse kolm korda spetsiaalselt p\u00fchitsetud vette \u2013 ning sellele j\u00e4rgneb kohe konfirmatsioon. Euharistia eelduseks on regulaarne pihtimine, mis toimub isikliku vaimuliku ehk pihiisa juures, kes t\u00e4idab sageli ka perekondliku n\u00f5ustaja rolli. Abielu ei s\u00f5lmita paastuajal, pol\u00fcgaamia on keelatud ja abielulahutus on lubatud vaid erandjuhtudel piiskoppide n\u00f5ukogu otsusel; kirik ei tunnusta tsiviilabielu ega kohalda tsiviil\u00f5igust, kui see on vastuolus sakramentide ja \u00f5petustega. Vastuolulistes k\u00fcsimustes, nagu abort, hoidub kopti kirik ametlikest dogmaatilistest seisukohtadest, j\u00e4ttes otsustamise pihiisa hooleks ning r\u00f5hutades individuaalset vaimulikku juhendamist.<\/p>\n\n\n\n
Kopti kirikus kasutatakse kolme peamist liturgiat \u2013 p\u00fcha Basiliuse, p\u00fcha Gregorius Nazianzenuse ja p\u00fcha Cyrilluse liturgiat, millest viimane p\u00e4rineb esimesel sajandil kasutatud kreekakeelsest p\u00fcha Markuse liturgiast \u2013, kuid t\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ige levinum p\u00fcha Basiliuse liturgia. Ehkki p\u00fchakuid ei kummardata, on nende eestpalve palumine ja eriti Neitsi Maarja kui Theotokose austamine jumalateenistuse oluline osa, ka ei saa j\u00e4tta m\u00e4rkimata Maarja ilmumist 1968. aastal Kairo Elzaytouni kirikus. Kopti kiriku paastukalender on kristliku maailma pikim, h\u00f5lmates \u00fcle 210 paastup\u00e4eva aastas, sealhulgas suurt paastu, adventi, apostlite, Neitsi Maarja ja Niinive paastu, kusjuures paastureeglid on ranged, kuid vajadusel preestri loal<\/p>\n\n\n\n
leevendatavad. Kirikut juhib Aleksandria paavst koos p\u00fchasse sinodisse kuuluvate piiskoppidega, kellest paljud teenivad ka v\u00e4ljaspool Egiptust, samas lasub koguduste igap\u00e4evane pastoraalne t\u00f6\u00f6 tavaliselt abielus preestrite \u00f5lgadel ning ilmalikku juhtimist teostavad ilmikun\u00f5ukogu ja vaimulike-ilmikute \u00fchisn\u00f5ukogu, mis j\u00e4lgivad kiriku varade haldamist.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n Kopti kirikus on juba sajandeid levinud tava t\u00e4toveerida lapsele varases eas v\u00e4ike rist \u2013 enamasti randmele v\u00f5i k\u00e4sivarrele \u2013, mida peetakse nii usulise kuuluvuse m\u00e4rgiks kui ka kogukondlikuks m\u00e4lukandjaks. Koptid ise seletavad seda traditsiooni eelk\u00f5ige ajaloolise kogemuse kaudu: perioodidel, mil kristlased olid tagakiusatud, kirikuid r\u00fcnnati ja pered lagunesid v\u00e4givalla, vaesuse v\u00f5i haiguste t\u00f5ttu, juhtus sageli, et kristlikust perest p\u00e4rit lapsed kasvasid \u00fcles moslemiperes v\u00f5i v\u00e4ljaspool kiriklikku keskkonda. Rist lapse kehal oli sellistel juhtudel vaikne, kuid p\u00fcsiv tunnus, mille j\u00e4rgi teine kopt v\u00f5is ta \u00e4ra tunda ning talle kristlusest ja tema p\u00e4ritolust r\u00e4\u00e4kida, pidades seda enda moraalseks kohuseks. Seega ei ole see t\u00e4toveering suunatud v\u00e4lismaailmale, vaid toimib koptide omavahelise \u201em\u00e4rgikeelena\u201c, t\u00e4histades kuulumist kristlikku kogukonda ka siis, kui usupraktika on katkenud.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 11. sajandil valitses Egiptust kaliif Al-Muizz li-Din Allah. Kopti traditsiooni kohaselt sai alguse legend, mille j\u00e4rgi juhtis \u00fcks juudi p\u00e4ritolu \u00f5ukondlane kaliifi t\u00e4helepanu Piibli salmile: \u201eKui teil oleks usku nagu sinepiivake, v\u00f5iksite \u00f6elda m\u00e4ele: liigu siit sinna.\u201d<\/em> Selle peale n\u00f5udis valitseja kopti kristlastelt oma usu t\u00f5estamist. Tollane piiskop Abraham Alexandriast paastus ja palvetas kolm p\u00e4eva, kuni talle ilmus Neitsi Maarja, kes k\u00e4skis otsida \u00fcles tagasihoidliku nahaparkija Siimoni. Siimon oli vaene k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, keda tunti tema s\u00fcgava vagaduse ja tagasihoidliku eluviisi poolest. Tema juhtimisel kogunesid usklikud palvetama Mokattami m\u00e4e juurde ning legendi j\u00e4rgi t\u00f5usis m\u00e4gi palvete ajal maast \u00fcles ja liikus. Koptide legendi j\u00e4rgi oli kaliif n\u00e4htust s\u00fcgavalt vapustatud ning andis seej\u00e4rel kristlastele suurema usulise vabaduse. Kuigi ajaloolased k\u00e4sitlevad seda lugu peamiselt religioosse p\u00e4rimuse, mitte kontrollitava ajaloolise s\u00fcndmusena, on see lugu koptikristlaste hulgas k\u00f5rgelt hinnatud ja just zabbaleenide kogukonna jaoks s\u00fcgava s\u00fcmboolse t\u00e4hendusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" S\u00f5na kopti p\u00e4rineb kreeka s\u00f5nast Aigyptos, mis omakorda tuleneb Egiptuse esimese pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest Hikaptah. T\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4histab see Egiptuse kristlasi, aga ka Vana-Egiptuse keele viimast kirjapandud arenguetappi. Kopti kristlaste arusaamade j\u00e4rgi rajas kopti kiriku p\u00fcha Markus, kes t\u00f5i keiser …<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":114,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/114"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/zabbaleen\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/1002\/pilt-17-tatoveering-781x1024.png\"){kind=spacer}
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/1002\/pilt-13-oluline-korbe-puhak-1024x576.jpeg\")