{"id":5,"date":"2024-04-03T23:16:21","date_gmt":"2024-04-03T20:16:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/suudistute-aegrida\/"},"modified":"2024-04-03T23:18:34","modified_gmt":"2024-04-03T20:18:34","slug":"suudistute-aegrida","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/suudistute-aegrida\/","title":{"rendered":"S\u00fc\u00fcdistute aegrida"},"content":{"rendered":"

R\u00fcnnaku l\u00e4htepunkt.<\/strong> Otsustavad muutused kultuuri alal algasid \u00fcleliidulises plaanis \u00dcK(b)P Keskkomitee 1946. a 14. augusti<\/strong> otsusest ajakirjade \u201eZvezda\u201c ja \u201eLeningrad\u201c kohta, kust said alguse mitmed ideoloogilised r\u00fcnnakud erinevate kultuurivaldkondade suhtes. Eesti muusikaelus sai murdepunktiks 1948. a 22. m\u00e4rtsil<\/strong> toimunud ENSV Heliloojate Liidu \u00fcldkoosolek, kus arutati \u00dcK(b)P KK pleenumi otsust 10. veebruarist Muradeli ooperi \u201eSuur s\u00f5prus\u201c kohta, mis s\u00f5nastas ideoloogilised n\u00f5uded muusikale, ennek\u00f5ike sisaldas see n\u00f5ukogude vaimu kasvatamise n\u00f5uet ja \u00e4gedat kriitikat varasema osas. Algas v\u00f5itlus \u201ciganditega\u201d, \u201eformalistliku suuna\u201d pooldajate vastu, mis t\u00e4hendas senise heliloomingu \u00fcmberhindamist, see kellest parasjagu \u201eformalist\u201c v\u00f5i \u201enatsionalist\u201c tehti j\u00e4i asjaosalistele endile tihti arusaamatuks. Sisse seati kontroll heliloomingu, kasutatava repertuaari \u00fcle. N\u00f5ukogude vaimu kasvatamiseks suunati \u00f5ppej\u00f5ud marksismi-leninismi \u00f5htu\u00fclikooli, \u00fclikoolides hakkasid domineerivat rolli etendama marksismi-leninismi kateedrid, asutuse tegelik juhtimine koondus \u00fcha enam partei algorganisatsiooni funktsion\u00e4\u00e4ride k\u00e4tte.<\/span><\/p>

N\u00e4idis\u00f5ppetund.<\/strong>\u00a0 \u00dcks esimesi n\u00e4iteid selle kohta, kuidas tuleb partei liini vastu eksinutega \u00fcmber k\u00e4ia, leidis aset 3. oktoobril 1948<\/strong> ENSV Heliloojate Liidu erakorralisel \u00fcldkoosolekul. Tuudur Vettiku ja Riho P\u00e4tsi loomingu kontrolli tulemusel ilmnes, et 1942. a oli Riho P\u00e4tsi toimetamisel v\u00e4lja antud kooli\u00f5pik \u201eLemmiklaulik\u201c, mis sisaldas mh Vettiku \u201eMetsavendade laulu\u201c. See laul oli ilmunud juba 1939. a \u201eKoorijuhi k\u00e4siraamatus\u201c pealkirja all \u201eMetsavendade laul anno <\/em>1211\u201d, mida Vettik 1941. a \u00fche salmiga t\u00e4iendas ja m\u00f5neti korrigeeris. S\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal, mil k\u00e4imas oli metsavendade vastane v\u00f5itlus, oli ainu\u00fcksi metsavenna s\u00f5na kasutamine ohtlik, n\u00f5ukogude v\u00f5imu jaoks oli tegu h\u00e4vitamisele kuuluvate bandiitidega. Laul ise oli enamusele kohalviibinud heliloojatele tundmatu, r\u00e4\u00e4kimata metsavendadest. Hukkam\u00f5istuks piisas ka vaid laulu pealkirjast, mis sai saatuslikuks nii autorile Vettikule kui selle avaldajale, kogumiku koostajale P\u00e4tsile. M\u00f5lemaid karistati valju noomitusega ning nad tagandati Heliloojate Liidu ametitest. Karistuse karmim ning alandavam osa avaldus aga patukahetsuskirja<\/strong> n\u00f5udes, kus lisaks enese s\u00fc\u00fcditunnistamisele tuli selgitada ka oma suhtumist n\u00f5ukogude korda ja selle kunstipoliitikasse. Avalikud kirjad ilmusid paari n\u00e4dala p\u00e4rast \u201eSirbis ja Vasaras\u201c.<\/span><\/p>

Vt:<\/span> <\/strong>T. Vettiku ja R. P\u00e4tsi avalikud kirjad. Sirp ja Vasar 16.10.1948, nr 42 (251), lk 6 (todud fotona k\u00e4esoleva teksti juures). <\/span><\/strong><\/span><\/p>

\u00dclesanne:<\/span> J\u00e4lgi millised Riho P\u00e4tsi kirjas esitatud faktid on aluseks v\u00f5etud ka 1950. a kohtuotsuses esitatud s\u00fc\u00fcdistuste puhul.<\/span><\/strong><\/span><\/p>

Ametist tagandamised.<\/strong> 1948. a<\/strong> suvel k\u00e4is Tallinna Riiklikust Konservatooriumist \u00fcle esimene vallandamiste laine, mis sai uue ametisse m\u00e4\u00e4ratud direktori Bruno Luki esimeseks t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks.<\/span><\/p>

1949. a<\/strong> j\u00e4tkus ideoloogiline r\u00fcnnak antikosmopolitismi ja L\u00e4\u00e4ne m\u00f5jude vastase kampaaniaga, 28. jaanuaril ilmus \u201ePravdas\u201c artikkel \u201e\u00dchest antipatriootlikust teatrikriitikute r\u00fchmast\u201c, millega seonduvalt v\u00f5eti luubi alla muusikakriitikute tegevus. 1949. a m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamine t\u00e4itis kogu Eesti \u00fchiskonna ebakindluse meeleoludega.<\/span><\/p>

Samal ajal toimus v\u00f5itlus kodanlike natsionalistide vastu<\/strong>. Esimeste kultuuritegelaste seas nimetati kodanlikuks natsionalistiks Johannes Semper, kes vallandati Kunstide Valitsuse juhataja kohalt, \u00fchtlasi t\u00e4histas see ka r\u00fcnnaku algust ENSV tollase v\u00f5imukaadri vastu, kelle seas oli mitmeid kultuuritegelasi. K\u00f5ige intensiivsemalt r\u00fcnnati Nigol Andresenit, Johannes Semperit, Hans Kruusi, nende ebasoosingusse langemine ning hukkam\u00f5istmine kandus edasi nende l\u00e4hedastele, s\u00f5pradele, tuttavatele, sh ka P\u00e4tsile, Karindile, Vettikule. Selliselt langesid s\u00fc\u00fcdistused Eesti muusikaelu v\u00e4\u00e4ra k\u00e4sitlemise eest osaks muusikateadlasele, Johannes Semperi abikaasale Aurora Semperile ja tema kolleegidele Eduard Visnapuule ning Karl Leichterile, kes k\u00f5ik ametist taandati. Ent see oli alles algus. <\/span><\/p>

Kolmiku arreteerimine.<\/strong> \u00dchtaegu oli ettevalmistamisel ka \u201epuhastuse\u201c j\u00e4rgmine etapp. 1950. a<\/strong> 2. veebruarist 1. m\u00e4rtsini, viidi kahe n\u00e4dalaste vahedega kinni kolm l\u00e4heneva ENSV 10. aastap\u00e4evale p\u00fchendatud laulupeo \u00fcldjuhti \u2013 Alfred Karindi, Tuudur Vettik, Riho P\u00e4ts. Kolme eemaldatu \u00fclesanded delegeeriti kiirelt teistele.<\/span><\/p>

Vallandamised konservatooriumis j\u00e4tkusid poliitilise valvsuse kasvatamise t\u00e4he all, v\u00e4lja tuli selgitada k\u00f5ik vaenulike ideede kandjad. 1950. a s\u00fcgisel tegi direktor Lukk ettepaneku, et kogu asutuse kaader tuleb kateedrite kaupa personaalselt l\u00e4bi vaadata. Masspuhastamised Eesti k\u00f5rgkoolides l\u00f5ppesid 1952. a<\/strong> kui partei v\u00f5ttis \u201evana intelligentsi\u201c suhtes pragmaatilisema hoiaku.<\/span><\/p>

P\u00e4tsi ja Vettiku patukahetsuskiri ajalehes \u201cSirp ja Vasar\u201d. (Foto: erakogu)<\/span><\/p>

<\/p>

\"\"<\/a><\/figure><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

R\u00fcnnaku l\u00e4htepunkt. Otsustavad muutused kultuuri alal algasid \u00fcleliidulises plaanis \u00dcK(b)P Keskkomitee 1946. a 14. augusti otsusest ajakirjade \u201eZvezda\u201c ja \u201eLeningrad\u201c kohta, kust said alguse mitmed ideoloogilised r\u00fcnnakud erinevate kultuurivaldkondade suhtes. Eesti muusikaelus sai murdepunktiks 1948. a 22. m\u00e4rtsil toimunud ENSV …<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":92,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/92"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}