{"id":3,"date":"2024-04-03T23:16:21","date_gmt":"2024-04-03T20:16:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/juhtumi-tutvustus-0\/"},"modified":"2024-04-11T14:07:11","modified_gmt":"2024-04-11T11:07:11","slug":"juhtumi-tutvustus-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/juhtumi-tutvustus-0\/","title":{"rendered":"Juhtumi tutvustus"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esolev \u00f5piobjekt v\u00f5tab aluseks helilooja ja koorijuhi Riho P\u00e4tsi juhtumi<\/strong>. 1940. a suvel alanud arreteerimised j\u00e4tkusid ka p\u00e4rast s\u00f5da, tipnedes esimestel s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel mil pooled enam kui 10000 arreteeritust hukkusid kahe esimese vangla-aasta kestel. 1944-53 saadeti Eestist sunnit\u00f6\u00f6- ja vangilaagritesse ca 30000 inimest. Sellesse perioodi j\u00e4i mitmeid kampaaniaid nt kulakute, rahvavaenlaste, kodanlike natsionalistide, saksa okupantide k\u00e4silaste, nende abistajate jpt vastu.<\/span><\/p>\n

1947. aastal hakkas hoogu koguma j\u00e4rjekordne \u201epuhastuslaine\u201c, mis oli suunatud n\u00f6 vana intelligentsi, loominguliste inimeste \u2013 kirjanike, kunstnike, muusikute, kriitikute, \u00f5petajate jpt vastu. 1940. aastatel p\u00fc\u00fcdsid Eesti inimesed kramplikult elada kahes ajas korraga, eraelus j\u00e4tkus \u201eeesti aeg\u201c, ametiasutustes v\u00f5ttis maad \u201en\u00f5ukogude aeg\u201c. 1948. aastast \u00fche intensiivsemaks muutuv ideoloogiline pealetung pidi l\u00f5petama sellise k\u00f5rvalekalde. Esialgne laveerimine v\u00f5imudega koost\u00f6\u00f6 ja vanade traditsioonide j\u00e4tkamise vahel l\u00f5igati otsustavalt l\u00e4bi 1950. aastal<\/strong> k\u00e4ivitunud arreteerimiste, vallandamiste, \u201epaljastamiste\u201c toel. Selle k\u00e4igus vahistati 1950. a algul ka kolm tunnustatud heliloojat ning koorijuhti, kes m\u00f5isteti aastateks vangistusse. 1950. a 2. veebruaril arreteeriti Alfred Karindi<\/strong>, 18. veebruaril Tuudur Vettik<\/strong>, 1. m\u00e4rtsil Riho P\u00e4ts<\/strong>. V\u00f5itlus vana m\u00f5tteviisi ja v\u00e4\u00e4rtuste vastu kulmineerus EK(b)P KK 8. pleenumil (21.-25.03), mille otsuses olid n\u00f5ukogude rahvuskultuuri arenemise takistajate hulgas \u00e4ranimetatud ka heliloojad Vettik, P\u00e4ts, Karindi.<\/span><\/p>\n

\"Laulupeo<\/p>\n

Milles seisnes nende s\u00fc\u00fc?<\/strong> Sellele k\u00fcsimusele otsime vas tust Riho P\u00e4tsi juhtumi n\u00e4itel. Nimetatud kolme koorijuhi juhtumi teeb markantsemaks fakt, et vaid kolm aastat varem, 1947. aastal toimunud Eesti XII \u00fcldlaulupeo j\u00e4rgselt oli neid kui laulupeo \u00fcldjuhte autasustatud ENSV teenelise kunstitegelase aunimetuse ja riikliku preemiaga. 1950. aastaks olid teenelistest kunstitegelastest saanud kodanlikud natsionalistid.<\/span><\/p>\n

XII \u00fcldlaulupeo osav\u00f5tja m\u00e4rk. (Foto: internet)<\/span><\/p>\n

Kuula: http:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/xii-uldlaulupidu-28-06-1947-a-heliloike-laulupeolt <\/a>
<\/span><\/p>\n

Helil\u00f5ike XII \u00fcldlaulupeost 28.06.1947. a. Algab Felix Moori reportaa\u017eiga lauluv\u00e4ljakul. Fanfaarid. 00:23:06 XII \u00fcldlaulupeo peakomisjoni esimehe Eduard P\u00e4lli k\u00f5ne. Peost v\u00f5tab osa 800 laulukoori, 25000 inimest, nende hulgas 7000 last. T\u00f6\u00f6stustoodang on j\u00f5udnud ennes\u00f5ja-aegsele tasemele. NSVL h\u00fcmn. 00:35:56 EKP Keskkomitee I sekret\u00e4ri Nikolai Karotamme k\u00f5ne (katkend). Helioperaator Luule Sepsivart. Eetris 28.06.1947. VAS-1018.<\/span><\/p>\n

\"Laulupidu<\/p>\n

XII \u00fcldlaulupidu. Vaade laululavale. (Foto: internet)<\/p>\n\n\n\n

<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esolev \u00f5piobjekt v\u00f5tab aluseks helilooja ja koorijuhi Riho P\u00e4tsi juhtumi. 1940. a suvel alanud arreteerimised j\u00e4tkusid ka p\u00e4rast s\u00f5da, tipnedes esimestel s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel mil pooled enam kui 10000 arreteeritust hukkusid kahe esimese vangla-aasta kestel. 1944-53 saadeti Eestist sunnit\u00f6\u00f6- ja vangilaagritesse …<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":97,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/97"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ykp1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}