Süüasja komponendid

Mis olid need „vead“ Eesti muusikaelus, mille ümber süüdistusi põimiti?

Kõiki kolme süüdistati kodanlikus natsionalismis ja nõukogudevastases tegevuses, mis avaldus nende vaadetes, loomingus, töö- ja õppemeetodites, suhtlemises tudengitega ning minevikus, millest nad vabaneda polnud suutnud.

22. detsembril 1950 jõudis Riho Pätsi asi ENSV Ülemkohtusse, kus ta paragrahvide 58-3, 58-10 lg 1, 2 alusel 25+5 aastaks vangistusse mõisteti süüdistatuna kokkuvõtvalt järgmistes punktides:

  • oli kodanlik natsionalist ja nõukogudevastaselt meelestatud isik,
  • tegi aktiivset koostööd saksa okupantidega,
  • sõjajärgselt ei lülitunud aktiivselt loomingulisse tegevusse,
  • levitas üliõpilaste seas kodanlik natsionalistlikke vaateid,
  • hoidis nõukogudevastast kirjandust.

Sama ränk karistus §§ 58-1a, 58-10 lg 2 alusel määrati 15. jaanuaril 1951 sõjatribunali poolt Tuudur Vettikule, tema süüdistuste loetelu oli sarnane Pätsiga, millele lisandus veel paar täiendust:

  • andis reeturlikke tunnistusi nõukogude kodaniku Aado Velmeti kohta,
  • püüdis levitada laiades massides muusika ja laulude kaudu kodanlik natsionalistlikku mõju.

Alfred Karindi asi saadeti otsustamisele Moskvasse kuna see oli seotud julgeolekuorganite kaastöötajatega. Erinõupidamise poolt esitati Karindile süüdistus § 58-1a, 58-10 lg 2, 121 alusel, mis formuleerus 14. aprillil 1951 10-aastaseks karistuseks paranduslike tööde laagris ühes kogu varanduse konfiskeerimisega, viimane punkt langes osaks ka Pätsile ja Vettikule. Süüdistuste lühikokkuvõte Karindile kõlas järgmiselt:

  • oli kodanlik natsionalist ja nõukogudevastaselt meelestatud isik,
  • tegi aktiivset koostööd saksa okupantidega,
  • tegeles nõukogudevastase ja reeturliku tegevusega,
  • paljastas avaldamisele mittekuuluvaid andmeid,
  • hoidis keelatud kontrrevolutsioonilist kirjandust ja oma tütre nõukogudevastase sisuga kirju.
back forward