Juhtumi tutvustus

Käesolev õpiobjekt võtab aluseks helilooja ja koorijuhi Riho Pätsi juhtumi. 1940. a suvel alanud arreteerimised jätkusid ka pärast sõda, tipnedes esimestel sõjajärgsetel aastatel mil pooled enam kui 10000 arreteeritust hukkusid kahe esimese vangla-aasta kestel. 1944-53 saadeti Eestist sunnitöö- ja vangilaagritesse ca 30000 inimest. Sellesse perioodi jäi mitmeid kampaaniaid nt kulakute, rahvavaenlaste, kodanlike natsionalistide, saksa okupantide käsilaste, nende abistajate jpt vastu.

1947. aastal hakkas hoogu koguma järjekordne „puhastuslaine“, mis oli suunatud nö vana intelligentsi, loominguliste inimeste – kirjanike, kunstnike, muusikute, kriitikute, õpetajate jpt vastu. 1940. aastatel püüdsid Eesti inimesed kramplikult elada kahes ajas korraga, eraelus jätkus „eesti aeg“, ametiasutustes võttis maad „nõukogude aeg“. 1948. aastast ühe intensiivsemaks muutuv ideoloogiline pealetung pidi lõpetama sellise kõrvalekalde. Esialgne laveerimine võimudega koostöö ja vanade traditsioonide jätkamise vahel lõigati otsustavalt läbi 1950. aastal käivitunud arreteerimiste, vallandamiste, „paljastamiste“ toel. Selle käigus vahistati 1950. a algul ka kolm tunnustatud heliloojat ning koorijuhti, kes mõisteti aastateks vangistusse. 1950. a 2. veebruaril arreteeriti Alfred Karindi, 18. veebruaril Tuudur Vettik, 1. märtsil Riho Päts. Võitlus vana mõtteviisi ja väärtuste vastu kulmineerus EK(b)P KK 8. pleenumil (21.-25.03), mille otsuses olid nõukogude rahvuskultuuri arenemise takistajate hulgas äranimetatud ka heliloojad Vettik, Päts, Karindi.

Milles seisnes nende süü? Sellele küsimusele otsime vas tust Riho Pätsi juhtumi näitel. Nimetatud kolme koorijuhi juhtumi teeb markantsemaks fakt, et vaid kolm aastat varem, 1947. aastal toimunud Eesti XII üldlaulupeo järgselt oli neid kui laulupeo üldjuhte autasustatud ENSV teenelise kunstitegelase aunimetuse ja riikliku preemiaga. 1950. aastaks olid teenelistest kunstitegelastest saanud kodanlikud natsionalistid.

XII üldlaulupeo osavõtja märk. (Foto: internet)

Kuula: http://arhiiv.err.ee/vaata/xii-uldlaulupidu-28-06-1947-a-heliloike-laulupeolt

Helilõike XII üldlaulupeost 28.06.1947. a. Algab Felix Moori reportaažiga lauluväljakul. Fanfaarid. 00:23:06 XII üldlaulupeo peakomisjoni esimehe Eduard Pälli kõne. Peost võtab osa 800 laulukoori, 25000 inimest, nende hulgas 7000 last. Tööstustoodang on jõudnud ennesõja-aegsele tasemele. NSVL hümn. 00:35:56 EKP Keskkomitee I sekretäri Nikolai Karotamme kõne (katkend). Helioperaator Luule Sepsivart. Eetris 28.06.1947. VAS-1018.

XII üldlaulupidu. Vaade laululavale. (Foto: internet)