Kirjalikud allikad

Kirjalikud allikad varieeruvad veesõidukite põgusast mainimisest erinevates dokumentides nagu mitmesugused õigusaktid, merelinnade raadide protokollid, arveraamatud, kroonikad kuni detailsete tehniliste kirjeldusteni, mida on üles tähendanud maadeavastajad ja erinevate valdkondade esindajad. Siiski on haruldasemad ülestähendused, mille peamiseks eesmärgiks oligi jäädvustada laevaehitust. Dokumente analüüsides tuleb hinnata ka informatsiooni edastaja usaldusväärsust, tema merendusalast kompetentsust ja samuti aja ja ruumi osatähtsust. Erinevaid kirjalikke allikaid tuleb kasutada kompleksselt ja üksteisega kriitiliselt suhestatult.

Süstemaatilised allikauuringud Eesti arhiivides on tehtud 19. sajandil toimunud laevahukkude kohta projekti "Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele" raames . Ehkki 19. sajandi laevahukkude kohta on olemas rikkalik kirjalik dokumentatsioon ning käsikirjalistele dokumentidele lisaks leidub ka palju erinevaid trükiseid, ei pruugi laeva tüübi kohta järelduste tegemine osutuda lihtsaks ülesandeks. Nii võib ühte ja sama laeva olla määratletud erinevates allikates erinevalt ning seetõttu tuleb suhtuda ettevaatlikult laevatüübi kohta toodud andmete osas. Näiteks on 1857. aastal Hiiumaa rannikul hukkunud alus Friendship kord olnud galiott, kord kuunar.

Ülesanne

Teosta ülesanne vrakiregistri abil aadressil http://register.muinas.ee/?menuID=wreckregistry, kõigepealt tutvu vrakiregistri ülesehitusega. Teosta kiirotsing laevatüübi järgi valides rippmenüüst tüübiks "snau". Loe läbi otsinguga kuvatud vrakkide kirjed. Leia kirjetes erinevused laeva tüübi määratlemisel. Kontrolli andmeid originaaldokumentidest. Seejärel otsi kirjetes kõige rohkem esinenud laevatüübi ja "snau" kohta informatsiooni internetist. Mis võiks olla peamiseks põhjuseks erinevuste tekkimisel aluse tüübi määratlemisel?

back forward