{"id":10,"date":"2024-04-04T02:58:11","date_gmt":"2024-04-03T23:58:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/modelleerimine\/"},"modified":"2024-04-04T02:58:20","modified_gmt":"2024-04-03T23:58:20","slug":"modelleerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/modelleerimine\/","title":{"rendered":"Modelleerimine"},"content":{"rendered":"

1.\u00a0Ala ja v\u00f5rk<\/h3>\n

Mudel katab L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Viru maakondi h\u00f5lmates Pandivere k\u00f5rgustikku kui regionaalset p\u00f5hjavee toiteala ning v\u00e4ljavoolusid Soome lahe ja Peipsi j\u00e4rvede suundades. Mudeliala kaetakse 200 meetrise v\u00f5rguga ning mudel sisaldab eraldi kihtidena k\u00f5iki piirkonnas levivaid p\u00f5hjaveekihte ning nende vahelisi veepidemeid.<\/p>\n

2.\u00a0Kalibreerimine seireandmetega<\/h3>\n

Mudeli kalibreerimisel ehk kihtide filtratsiooniomaduste m\u00e4\u00e4ramisel l\u00e4htutakse p\u00f5hjavee \u201et\u00e4nasest seisust\u201c ehk Keskkonnaagentuuri hallatavatest p\u00f5hjavee tasemete ja j\u00f5gede vooluhulkade seireandmetest ning vee erikasutuslubasid omavate veehaarete tegelikest pumpamismahtudest. Samuti v\u00f5etakse arvesse piirkonnas asuvate kaevanduste ja karj\u00e4\u00e4ride praeguseid m\u00f5\u00f5tmeid.<\/p>\n

3.\u00a0Regionaalse mudeli seos lokaalsete alammudelitega<\/h3>\n

Regionaalse h\u00fcdrogeoloogilise mudeliga arvutatud veekihtide survetasemed ja vooluhulgad on sisendiks projektis kavandatud virtuaalsete fosforiidi ja p\u00f5levkivi kaevanduste h\u00fcdrogeoloogilistele mudelitele. Tihedama v\u00f5rguga lokaalsete mudelite eesm\u00e4rk on detailselt modelleerida vee liikumist kaevanduste vahetus l\u00e4heduses erinevate stsenaariumite korral ning seel\u00e4bi tuvastada erinevate tegurite rolli veere\u017eiimi kujunemisel, mis omakorda on aluseks leevendusmeetmete kavandamisel. Projekti k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rdutakse lokaalsete mudelite koostamisel tagasi regionaalse mudeli juurde ja t\u00e4iendatakse seda vastavalt vajadustele. Luuakse eeldused edaspidiseks v\u00f5imaluseks detailsemalt teha juurde lokaalseid mudeleid praeguste ja tulevaste kaevanduste ning m\u00e4eeraldiste kohta.<\/p>\n

4.\u00a0V\u00f5imalikud tarkvaralahendused<\/h3>\n

Modelleerimistarkvaradeks on USA geoloogiateenistuse poolt arendatavad vabavaralised p\u00f5hjavee voolamise arvutamise programm Modflow ning eel- ja j\u00e4relt\u00f6\u00f6tlus programm ModelMuse. Suurem osa p\u00f5hjavee mudeleid on Eestis koostatud programmidega, mis kasutavad Modflow tuuma. Modflow-l p\u00f5hineva tarkvara eelisteks on, et (i) USA geoloogiateenistus j\u00e4tkuvalt arendab tarkvara, (ii) saadaval on mitmeid lisaprogramme, ning (iii) on olemas vabavaralisi programme andmete eel- ja j\u00e4relt\u00f6\u00f6tluseks (FreeWAT, ModelMuse), mis (iv) omakorda v\u00f5imaldavad kerget andmete kandmist GIS programmidesse.<\/p>\n

5.\u00a0Mudelite areng maailmas<\/h3>\n

Hetkel on\u00a0 T\u00dc kaasatud Horizon 2020 projekti, mille raames t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja vabavaraline GIS s\u00fcsteemidega seotud p\u00f5hjavee modelleerimise keskkond Freewat (http:\/\/www.freewat.eu<\/a>). Freewat baseerub USGS poolt toodetud Modflow tuumal. V\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatava keskkonna eelis on, et k\u00f5ik modelleerimiseks vajalikud eel- ja j\u00e4reltoimingud toimuvad juba GIS (QGIS) keskkonnas, mist\u00f5ttu on ka n\u00e4iteks tulemuste eksport oluliselt lihtsam. Sellisel juhul ei ole mudeli tulemuseks enam vaid aruanne ja pildifailid, vaid tulemusi on v\u00f5imalik siduda juba olemasolevate muude geoinfos\u00fcsteemidega. Kuna Freewat programm valmib alles 2017. aasta l\u00f5puks, siis alustatakse k\u00e4esoleva programmi raames tegevusi ModelMuse programmiga, mis on arendatud USGS poolt ning on vabavaraline. ModelMuse programm kasutab andmete eelt\u00f6\u00f6tluseks ja tulemuste v\u00e4ljastamiseks ArcGIS shape-faile, mis on samuti kergesti \u00fchilduvad enamuste GIS andmeprogrammidega.<\/p>\n

6.\u00a0Hilisem sidustamine seireandmetega<\/h3>\n

Valminud mudeli hilisem t\u00e4iendamine Keskkonnaagentuuri seireandmetega peaks toimuma regulaarselt (n\u00e4iteks 1-2 korda aastas). Uute andmete sisestamine mudelisse peaks toimuma eelnevalt v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimese poolt, kes hindab kriitiliselt andmete kvaliteeti ning j\u00e4tab v\u00e4lja juhuslike m\u00f5\u00f5tmisvigadega ja vastuolulised tulemused. Andmete sisestaja \u00fclesanne on kontrollida uute m\u00f5\u00f5tmisandmete sobivust mudeli poolt arvutatud v\u00e4\u00e4rtustega ning vajadusel teostama mudeli uue kalibreerimise. Spetsialistide koolitamine h\u00fcdrogeoloogilise modelleerimise alal Freewati n\u00e4itel toimus 2017.<\/p>\n

7.\u00a0Mudeli \u00fcleandmine Keskkonnaministeeriumi haldusalasse<\/h3>\n

Projekti k\u00e4igus valmiv regionaalne h\u00fcdrogeoloogiline mudel antakse \u00fcle digitaalselt ja lisaks kirjeldatakse aruandes. Mudeli otseseks v\u00e4ljundiks on survetasemed p\u00f5hjaveekihtide kaupa ja nende muutused ajas. J\u00e4relt\u00f6\u00f6tlus programmiga tulemusi n\u00e4iteks shp-failidena eksportides saab andmeid visualiseerida mitmetes GIS rakendustes nii rastrina kui ka isojoontena. Valminud numbriline mudel v\u00f5imaldab arvutada p\u00f5hjavee liikumissuundi ja kiirust (particle tracking<\/em>), mis omab suurt t\u00e4htsust nii avastatud reostuse p\u00f5hjuste otsimisel kui ka prognoosida reostuse edasist levikut, hajumist ja m\u00f5ningatel juhtudel ka h\u00e4\u00e4bumist. Seejuures v\u00f5tavad arvutused arvesse reostuse kandumist \u00fchest veekihist teise. Mudelisse uute veehaarete lisamine v\u00f5imaldab hinnata m\u00f5ju olemasolevatele veehaaretele.<\/p>\n

8.\u00a0Kokkuv\u00f5te: v\u00e4ljund ja tulemus<\/h3>\n

Loodud on L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Virumaa regionaalne h\u00fcdrogeoloogiline numbriline mudel, mis arvestab p\u00f5hjavee loodusliku toitumisega ja voolamisega ning olemasolevate inimtekkeliste m\u00f5juritega (veetarbimine, kaevandused jne). Regionaalne mudel annab sisendi virtuaalsete kaevanduste h\u00fcdrogeoloogiliste mudelite rajatingimuste osas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1.\u00a0Ala ja v\u00f5rk Mudel katab L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Viru maakondi h\u00f5lmates Pandivere k\u00f5rgustikku kui regionaalset p\u00f5hjavee toiteala ning v\u00e4ljavoolusid Soome lahe ja Peipsi j\u00e4rvede suundades. Mudeliala kaetakse 200 meetrise v\u00f5rguga ning mudel sisaldab eraldi kihtidena k\u00f5iki piirkonnas levivaid p\u00f5hjaveekihte ning nende …<\/p>\n","protected":false},"author":87,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/users\/87"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":64,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/64"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/virumudel\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}