{"id":21,"date":"2026-09-14T16:33:15","date_gmt":"2026-09-14T13:33:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/?page_id=21"},"modified":"2026-09-14T19:17:46","modified_gmt":"2026-09-14T16:17:46","slug":"elulugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/elulugu\/","title":{"rendered":"Elulugu"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">Tartus algkooli\u00f5petaja peres s\u00fcndinud Viktor Palmi noorust varjutas s\u00f5jaaeg, mis viis ta esmalt evakueerituna NSV Liidu tagalasse ning sealt edasi Eesti korpuse tagavarapolku. Seal teenis ta kuni 1947. aastani, mil ta asus \u00f5ppima Tallinna Tehnika\u00fclikooli. 1948. aastal j\u00e4tkas Viktor Palm \u00f5pinguid Leningradi Riiklikus \u00dclikoolis, mille keemiateaduskonna l\u00f5petas ta 1952. aastal. P\u00e4rast seda naases ta Tartusse, sidudes ennast Tartu \u00dclikooliga. Ta t\u00f6\u00f6tas orgaanilise keemia kateedris vanem\u00f5petajana, dotsendina ja professorina. Ajavahemikul 1962\u20131993 oli ta selle kateedri juhataja. Keemiateaduste kandidaadi kraadi (t\u00e4nases m\u00f5ttes PhD kraad) kaitses ta 1956. aastal ning keemiadoktori kraadi 1966. aastal. 1968. aastal omistati talle professori kutse orgaanilise keemia alal. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Viktor Palm 1978. aastal. Alates 1994. aastast oli Viktor Palm Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">Viktor Palm oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane. Kuigi tema teadust\u00f6\u00f6 temaatika oli v\u00e4ga mitmetahuline, oli tema tegevuse p\u00f5hiliseks suunaks keemiliste \u00fchendite struktuuri ja nende reaktsiooniv\u00f5ime vahelise s\u00f5ltuvuse uurimine. Tema tegevusega on seotud keemilise informaatika ja arvutikeemia arendamine, mille t\u00e4htsust hakkame m\u00f5istma alles t\u00e4na seoses tehisintellekti levikuga. Viktor Palm on avaldanud ligi 200 teaduspublikatsiooni, sealhulgas kolm monograafiat ja \u00fche \u00f5piku. Eraldi m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib tema juhtimisel koostatud andmekogu \u201eHeterol\u00fc\u00fctiliste orgaaniliste reaktsioonide kiirus- ja tasakaalukonstantide tabelid\u201c (inglise keeles: Tables of Rate and Equilibrium Constants of Heterolytic Organic Reactions), mille esimene k\u00f6ide ilmus aastal 1975. Andmekogu koondab endas eksperimentaalseid andmeid ning koosneb 10 mahukast raamatust ja hiljem ilmunud t\u00e4iendusk\u00f6idetest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">Viktor Palmi teadust\u00f6\u00f6d orgaaniliste \u00fchendite reaktsiooniv\u00f5ime ja f\u00fc\u00fcsikalise orgaanilise keemia vallas p\u00e4lvisid laia rahvusvahelist tunnustust ning tema poolt 1964. aastal asutatud teadusajakiri \u201eOrgaaniliste \u00fchendite reaktsiooniv\u00f5ime\u201c (inglise keeles: Organic Reactivity) murdis l\u00e4bi raudse eesriide, j\u00f5udes rahvusvahelistesse andmebaasidesse ja saavutas selle aja kohta ulatusliku viidatavuse. 1997. aastal p\u00e4lvis Viktor Palm Eesti Vabariigi teaduspreemia kauaaegse eduka teadust\u00f6\u00f6 eest. See oli tunnustus teadlasele, kes rajas Eestis f\u00fc\u00fcsikalise orgaanilise keemia koolkonna.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">M\u00f5istes seda, et arenev keemiateadus vajab uutmoodi l\u00e4henemist, asutati Viktor Palmi initsiatiivil 1964. aastal \u00fclikoolis keemilise kineetika ja katal\u00fc\u00fcsi laboratoorium. See oli esimene teaduste akadeemia instituutidega sarnane teadust\u00f6\u00f6 \u00fcksus Tartu \u00dclikoolis ning tagas keemikutele juurdep\u00e4\u00e4su kaasaegsele aparatuurile ning sellel ajal haruldasele arvutustehnikale. Sellest teadus\u00fcksusest kasvas hiljem v\u00e4lja bio-orgaanilise keemia laboratoorium ning selle baasil arenes keemiaosakonnas vastav eriala.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">Viktor Palmi juhendamisel ja kaasjuhendamisel kaitsesid v\u00e4itekirja 19 teadlast, kellest mitmed on saanud professoriteks ja akadeemikuteks. Aga vahest on t\u00e4htsam see, kuidas teda m\u00e4letavad p\u00f5lvkondade kaupa Tartu \u00dclikoolis hariduse saanud keemikud. Tema loengud ja eksamid olid v\u00e4ga isikup\u00e4rased ning erinevalt paljudest kolleegidest pidas ta oluliseks mitte teadmist, vaid m\u00f5istmist. Tavaliselt eelnesid eksamitele t\u00e4iendavad seminarid m\u00f5nes \u00fclikooli spordibaasis. Oma suhtumise kaudu maailma kujundas ta kriitiliselt m\u00f5tlevaid isiksusi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">Kahtlemata oli kiire ja kriitiline m\u00f5tlemine \u00fcks tema olulisemaid tunnusjooni. Seet\u00f5ttu ei saanud ta j\u00e4\u00e4da k\u00f5rvaltvaatajaks ka siis, kui toimusid s\u00fcsteemi muutvad s\u00fcndmused meie \u00fchiskonnas: loodi Rahvarinne ning Eesti huve oli vaja kaitsta NSV Liidu rahvasaadikute kongressil. See tegevus osutus elut\u00e4htsaks Eesti iseseisvuse taastamisel. Viktor Palmi \u00fchiskondlikku panust tunnustati 2002. aastal Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgiga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-large-font-size wp-block-paragraph\">Taru \u00dclikool autasustas Viktor Palmi suure medaliga ning aastal 2006 omistati talle autasu \u201e\u00dclikooli Sammas\u201c. Aastal 2009 sai temast Tartu T\u00e4he kavaler, mis on kodulinna k\u00f5rgeim tunnustus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Emeriitprofessor akadeemik Jaak J\u00e4rv, Tartu \u00dclikooli orgaanilise keemia \u00f5ppetooli juhataja 2008\u20132025<br>Kaasprofessor Siim Salmar, Tartu \u00dclikooli orgaanilise keemia \u00f5ppetooli juhataja<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartus algkooli\u00f5petaja peres s\u00fcndinud Viktor Palmi noorust varjutas s\u00f5jaaeg, mis viis ta esmalt evakueerituna NSV Liidu tagalasse ning sealt edasi Eesti korpuse tagavarapolku. Seal teenis ta kuni 1947. aastani, mil ta asus \u00f5ppima Tallinna Tehnika\u00fclikooli. 1948. aastal j\u00e4tkas Viktor Palm &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":131,"featured_media":20,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/users\/131"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/47"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viktorpalm100\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}