{"id":8,"date":"2024-04-04T03:27:22","date_gmt":"2024-04-04T00:27:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/mla-stiil\/"},"modified":"2024-04-04T03:27:38","modified_gmt":"2024-04-04T00:27:38","slug":"mla-stiil","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/mla-stiil\/","title":{"rendered":"MLA stiil"},"content":{"rendered":"<p><span data-mce-mark=\"1\"><strong>MLA<\/strong> (<\/span><em>Modern Language Association<\/em><span data-mce-mark=\"1\">) viitamisstiil on laialt levinud humanitaarteadustes, eriti keele ja kirjanduse valdkonnas. Tekstisisesed viited MLA stiilis paigutatakse sulgudesse tsitaadi v\u00f5i refereeritud lause taha, kuid viite sisu v\u00f5ib olla erinev ja s\u00f5ltub kasutatud allika t\u00fc\u00fcbist. Kasutatud allikate loetelu vormistatakse t\u00e4hestikulises j\u00e4rjekorras. (MLA In-Text Citations, 2017)<\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Paberv\u00e4ljandele viitamisel kasutatakse <\/span><strong>autor-lehek\u00fcljenumber<\/strong><span data-mce-mark=\"1\"> viitamist, kus tekstisiseses viites on sulgudes publikatsiooni\/artikli autor ja kasutatud teksti lehek\u00fclje number <\/span><span data-mce-mark=\"1\">ilma komata.<\/span><span data-mce-mark=\"1\"><br><\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Romantismi ajastu luulet v\u00f5ib iseloomustada kui spontaanset v\u00f5imsate tunnete puhangut (Wordsworth 263).<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kui tuua autor v\u00e4lja teksti sees, siis sulgudesse j\u00e4etakse vaid lehek\u00fclje number.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Wordsworth\u2019i arvates oli romantismi ajastu luule spontaanne v\u00f5imsate tunnete puhang (263). \u00a0<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kui <strong>autoriks on asutus<\/strong>, siis sulgudes on asutuse nimi (v\u00f5i selle abbreviatuur) ja lehek\u00fclje number: (TL\u00dc 24).<\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kui viidatud teosel <strong>puudub autor<\/strong>, tuleb kasutada selle pealkirja esimesi s\u00f5nu jutum\u00e4rkides, millele lisada lehek\u00fcljenumber.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">P\u00f5hja-Ameerikas on m\u00e4rgata rohkem kliimasoojenemise poolt m\u00f5jutatud kohti, kuna seal on v\u00f5imalik saada rohkem informatsiooni kliimamuutuste kohta ja on l\u00e4bi viidud palju selleteemalisi uuringuid (\u201cImpact of Global Warming\u201d 6).<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kui <strong>sama perekonnanimega autoreid on mitu<\/strong>, lisatakse eesnime initsiaal: (R. Miller 12).<\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\"><strong>Mitme autori<\/strong> puhul on kaks varianti: kahe autori puhul tuuakse v\u00e4lja m\u00f5lema autori nimed ja lehek\u00fclje number.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Autorid v\u00e4idavad, et pealiskaudne lugemine on \u2026 (Best ja Markus 9)<\/span><\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Best ja Marcus v\u00e4idavad, et teksti tuleb lugeda s\u00f5na-s\u00f5nalt\u2026 (9)<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui <strong>autoreid on rohkem kui 2<\/strong>, siis m\u00e4rgitakse esimese autori nimi ja teiste kohta lisatakse ladinakeelne l\u00fchend <em>et al.<\/em><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">(Franck et al 327) v\u00f5i eestikeelne variant (Franck jt 327). <\/span><\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Francki jt arvates \u2026 (327).<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><span data-mce-mark=\"1\"><strong>Sama autori mitme teose<\/strong> kasutamise puhul kasutatakse kas raamatu v\u00f5i artikli pealkirja ja lehek\u00fcljenumbri viitamist, kusjuures raamatu pealkiri kirjutatakse kursiivis ning artikli pealkiri jutum\u00e4rkides.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Toad t\u00e4ideti kaskedega, et oleks parem uni ja toit paremini maitseks (<\/span><em>T\u00f5de ja \u00f5igus<\/em><span data-mce-mark=\"1\"> 246).<\/span><\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p><span>Agentuur t\u00f5deb uuringu p\u00f5hjal, et paljude Euroopa kodanike arvates v\u00f5ib majanduskriis avaldada negatiivset m\u00f5ju t\u00f6\u00f6ohutusele ja -tervishoiule (\u201cMida arvavad t\u00f6\u00f6tajad\u2026\u201d 28).\u00a0\u00a0<\/span>V\u00f5ib lisada ka autorinime, kui seda pole mainitud tekstis (Johanson, \u201cMida arvavad t\u00f6\u00f6tajad\u2026\u201d 28).<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kui kasutate oma t\u00f6\u00f6s <strong>sama perioodilise v\u00e4ljande erinevaid numbreid<\/strong>, siis tuleb sulgudesse lisada tsiteeritava v\u00e4ljaande number, siis koolon ja siis lehek\u00fcljenumber v\u00f5i numbrite vahemik.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Nagu mainitaske ajakirjas Hea Laps on meie k\u00f5ige ohtlikum seen valge k\u00e4rbseseen (11: 14-15).<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Viited veebiallikatele<\/strong><span data-mce-mark=\"1\"><strong><br><\/strong><\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\"> MLA stiili puhul enamasti ei tooda kasutatud veebiallikad sulgudesse eraldi v\u00e4lja. Pigem soovitatakse lihtsalt mainida autori nime v\u00f5i allika pealkirja <strong>otse oma materjali tekstis<\/strong>. V\u00e4ga oluline on siiski k\u00f5ik kasutatud allikad materjali l\u00f5pus allikate loetelus v\u00e4lja tuua. <\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Video\/animatsiooni ja helisalvestise <\/span><span data-mce-mark=\"1\">puhul m\u00e4rgitakse sulgudesse kasutatud materjali t\u00e4pne ajaline asukoht (00:02:15 \u2013 00:02:35).<\/span><\/p>\n<p><strong>NB! <\/strong><span data-mce-mark=\"1\">Viited digitaalsetele perioodika artiklitele ja e-raamatutele on siiski sama p\u00f5him\u00f5ttega, nagu paberkandjal teavikute puhul, ehk autor ja lehek\u00fclje number v\u00f5i pealkiri ja lehek\u00fcljenumber sulgudes.<\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kokkuv\u00f5tteks on tekstisisene viitamne MLA stiili puhul paindlik ja mitte nii range nagu APA puhul, andes autorile mitmeid v\u00f5imalusi allika p\u00e4ritolule viidata. Autor saab ise otsustada, mida ta peab oluliseks sulgudesse v\u00e4lja tuua ja mida teksti sees mainida.<\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Kasutatud allikate loetelu kirjed tuleb siiski vormistada v\u00e4ga range s\u00fcsteemi j\u00e4rgi.<\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MLA (Modern Language Association) viitamisstiil on laialt levinud humanitaarteadustes, eriti keele ja kirjanduse valdkonnas. Tekstisisesed viited MLA stiilis paigutatakse sulgudesse tsitaadi v\u00f5i refereeritud lause taha, kuid viite sisu v\u00f5ib olla erinev ja s\u00f5ltub kasutatud allika t\u00fc\u00fcbist. Kasutatud allikate loetelu vormistatakse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":162,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}