{"id":42,"date":"2024-04-04T03:27:25","date_gmt":"2024-04-04T00:27:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/opiobjektist\/"},"modified":"2024-04-04T03:27:37","modified_gmt":"2024-04-04T00:27:37","slug":"opiobjektist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/opiobjektist\/","title":{"rendered":"Viitamise reeglid ja stiilid"},"content":{"rendered":"

Viitamine ja kasutatud allikate v\u00e4lja toomine oma materjalides on \u00e4\u00e4rmiselt oluline ja vajalik. Aga kuidas seda teha ja mismoodi vormistada?<\/p>\n

On olemas mitmeid \u00fcldtunnustatud viitamisstandardeid ja reegleid, mida kasutatakse n\u00e4iteks haridusasutustes \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de v\u00f5i muude teaduspublikatsioonide vormistamiseks. Kuid neid v\u00f5ib aluseks v\u00f5tta ka muude teoste loomisel: referaadid, esseed, blogipostitused, \u00f5ppematerjalid jne.<\/p>\n

\u00dcldjoontes saab viidata kahel erineval viisil.<\/p>\n

    \n
  1. \n

    Nimi-aasta viitamine<\/strong>\u00a0 \u2013 tekstisisnene viide on sulgudes kasutatud allika autori perekonnanimi ja teose v\u00e4ljaandmise aasta \u2013 (Tamm, 2017), kasutatud allikad loetletakse materjali l\u00f5pus t\u00e4hestikulises j\u00e4rjekorras autori perekonnanime j\u00e4rgi.<\/p>\n<\/li>\n

  2. \n

    Numbriline viitamine\u00a0<\/strong>\u2013 tekstisisene viide on nurksulgudes number\u00a0\u2013\u00a0 [2] \u2013 ning kasutatud allikad on esitatud nummerdatult nende esmakordse esinemise j\u00e4rjekorras.\u00a0Numbrilise viitamise puhul saab viidete numbrid teksti kirjutada alles siis, kui t\u00f6\u00f6 on valmis ja kirjanduse loetelu l\u00f5plik. Kuid appi saab v\u00f5tta ka MS Wordi ja valida viitamisstiiliks ISO 690 Numerical Reference 1987<\/em>, mis aitab teil allikate loetelu automaatselt vormistada. Samas ei ole antud viitamise viis enam laialt kasutatav ja nt APA 6-ndast k\u00e4siraamatust \u00fcldse eemaldatud.<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n

    Kolm rusikareeglit, millest viitamisel tuleks l\u00e4htuda<\/strong> (Viitekirjete vormistamine, 2014).<\/p>\n

      \n
    1. Algallikale peab viitama iga kord<\/strong> kui parafraseerite, jutustate kokkuv\u00f5tlikult \u00fcmber, tsiteerite v\u00f5i kopeerite teise autori loomingut \u2013 \u00fckspuha, kas tegemist on tekstilise, graafilise v\u00f5i audiovisuaalse materjaliga.<\/li>\n
    2. Viide esineb tavaliselt\u00a0kahes kohas\u00a0erineva detailsuse astmega: teksti sees ja teksti l\u00f5pus kasutatud kirjanduse loetelus. Neist esimene viide peab olema piisavalt t\u00e4pne, et selle abil v\u00f5iks \u00fcheselt m\u00e4\u00e4rata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on.<\/li>\n
    3. \u00dches tekstis (\u00f5ppematerjalis, essees, referaadis) tuleks kasutada l\u00e4bivalt \u00fchte konkreetset viitamise stiili.<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

      K\u00f5ige tuntumad on\u00a0APA<\/strong>,\u00a0MLA<\/strong>\u00a0ja\u00a0Chicago<\/strong>\u00a0viitamisstiilid. Viitamisstiilide erinevused on tingitud ainevaldkonnast, kus konkreetset stiili on parem rakendada, nt sotsiaalteaduste puhul kasutatakse APA stiili, keeleteadustes ja humanitaarias\u00a0 MLA stiili ning Chicago viitamisstiil on levinud \u00e4ri-, ajaloo- ning kunstide valdkonnas.<\/p>\n

      K\u00e4esoleva \u00f5piobjekti raames tutvume l\u00e4hemalt kahe stiiliga:\u00a0APA\u00a0ja\u00a0MLA.<\/strong><\/p>\n

      Antud teema l\u00f5peb harjutusega ja enesekontrollitestiga, mille abil saate saadud teadmisi kinnitada.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Viitamine ja kasutatud allikate v\u00e4lja toomine oma materjalides on \u00e4\u00e4rmiselt oluline ja vajalik. Aga kuidas seda teha ja mismoodi vormistada? On olemas mitmeid \u00fcldtunnustatud viitamisstandardeid ja reegleid, mida kasutatakse n\u00e4iteks haridusasutustes \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de v\u00f5i muude teaduspublikatsioonide vormistamiseks. Kuid neid v\u00f5ib aluseks …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":128,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/viitamiseabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}