{"id":2,"date":"2026-06-11T11:50:04","date_gmt":"2026-06-11T11:50:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/?page_id=2"},"modified":"2026-09-02T23:07:34","modified_gmt":"2026-09-02T20:07:34","slug":"sample-page","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/","title":{"rendered":"Vennastekoguduse p\u00e4rand"},"content":{"rendered":"<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vennastekogudus oli m\u00f5jukaim rahvaliikumine 18.\u201319. sajandi Eesti ajaloos. Selle liikmed j\u00e4tsid endast maha erakordselt rikkaliku kirjaliku p\u00e4randi. T\u00e4nu neile saame heita pilgu oma esivanemate ellu ja m\u00f5ttemaailma. <br>Siin lehel, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/blogi\/\" data-type=\"page\" data-id=\"15\">meie uurimisblogis<\/a>, tutvustamegi vennastekoguduse s\u00e4ilinud allikaid ning avame nende t\u00e4hendust Eesti kultuuriloos.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti talupojad, vennastekoguduse liikmed, nii mehed kui ka naised, kirjutasid juba 18. sajandil p\u00e4evikuid, kirju, elulugusid, aruandeid, laule. M\u00f5ned t\u00f5lkisid isegi saksakeelseid raamatuid eesti keelde.<\/li>\n\n\n\n<li>Suur hulk eestikeelseid tekste t\u00f5lgiti omakorda saksa keelde ja saadeti Herrnhuti, kust neid sai edasi levitada vennastekoguduse \u00fcleilmses v\u00f5rgustikus.<\/li>\n\n\n\n<li>Vennastekoguduse kaudu tekkisid talupoegade esimesed rahvusvahelised kontaktid.<\/li>\n\n\n\n<li>Vennastekogudus andis talupoegadele v\u00f5imaluse juhtida koguduse elu s\u00f5ltumata seisusest.<\/li>\n\n\n\n<li>Enamik hilisemaid rahvusliku \u00e4rkamisaja tegelasi on vennastekoguduse juurtega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-6ad8ac60935bc\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6ad8ac60935bc-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tKuidas ja kus vennastekogudus tekkis?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Vennastekogudusel on kaks algust. Esimene ulatub tagasi 15. ja 16. sajandi B\u00f6\u00f6mi- ja M\u00e4\u00e4rimaale (t\u00e4nap\u00e4eva T\u0161ehhi aladele). Sealsed hussiitide kogukonnad p\u00fc\u00fcdsid oma elu korraldada algkristluse eeskujul. Usulise tagakiusu t\u00f5ttu p\u00f5genes osa b\u00f6\u00f6mi ja m\u00e4\u00e4ri vendi 1722. aastal Saksimaale, kus nad rajasid puusepp <strong>Christian David<\/strong>i juhtimisel Issanda kaitse alla (<em>Unter die Obhut des Herren<\/em>) oma asunduse \u2013 Herrnhuti. Sellest ka nimetus <em>hernhuutlased<\/em>. Vennastekoguduse ingliskeelne nimetus <em>Moravian Church<\/em> viitab aga algusele M\u00e4\u00e4rimaal. <\/p>\n<p>Olulist rolli selles, et v\u00e4ikesest Herrnhuti k\u00fclast kasvas v\u00e4lja \u00fcle kogu maailma levinud protestantlik vabakirik, m\u00e4ngis krahv <strong>Nikolaus Ludwig von Zinzendorf<\/strong> (1700-1760), kelle maadele asundus rajati. Varakult religioossusele kaldunud ja Halles pietistliku hariduse omandanud krahvi juhtimisel pandi 1727. aastal alus Herrnhuti vennastekogudusele (<em>Herrnhuter Br\u00fcdergemeine<\/em>, <em>Unitas Fratrum<\/em>), mida nimetatakse ka uuendatud vennaste\u00fchenduseks (<em>Erneuerte Br\u00fcder-Unit\u00e4t<\/em>). Uus kogukond m\u00f5istis end usuliselt \u00e4rganute konfessioonide\u00fclese \u00fchendusena ning tegutses algselt luterliku (v\u00f5i m\u00f5ne muu kristliku) kiriku sees\/t\u00e4iendusena. Eestis ja L\u00e4tis see nii ka j\u00e4i, mujal kujunes vennastekogudus eraldi kirikuks. Kuigi vennastekogudust on p\u00f5hjust nimetada pietismi erivormiks v\u00f5i radikaalseks edasiarenduseks, olid kogukonna suhted Halle pietistidega Zinzendorfi eluajal kasvavalt pingelised kuni t\u00e4ieliku vastandumiseni 1740. aastatel.<\/p>\n<p>Kompromissitult Kristuse lunastusteol ja tema igap\u00e4evasel juhtimisel p\u00f5hineva eluviisi jaoks koostati vennastekoguduses oma erip\u00e4rane \u00fchiselukorraldus. Vanuse, soo ja abieluseisuse j\u00e4rgi jaguneti kooridesse (pr. k <em>corps<\/em> \u2013 \u2018keha, kehand; korpus\u2019), kes elasid ja tegutsesid koos. Rangelt \u00fcldise preesterluse p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rgides jaotati ametid ja \u00fclesanded koorides loosi teel, mingi rolli sobivuse m\u00f5\u00f5dupuuks oli usk ja eluviis, mitte haridus ega \u00fchiskondlik seisus. T\u00e4htsad olid \u00fchised tegevused nagu armus\u00f6\u00f6maaeg, laulutunnid, piiblilugemised. Tunti tugevat tungi olla Kristuse t\u00f6\u00f6riistaks h\u00e4dasolevate hingede \u00e4ratamisel ja abistamisel k\u00f5ikjal maailmas, eriti aga nende hulgas, kes on k\u00f5igist k\u00f5ige h\u00fcljatumad ja p\u00f5latumad. \u00dchelt poolt aktiivse misjoni- ja diasporaat\u00f6\u00f6, teiselt poolt konfliktide t\u00f5ttu, mida liikumise s\u00fcvenevad erip\u00e4rad tekitasid, kerkis uusi vennastekoguduse asundusi erinevatesse paikadesse Euroopas ja \u00fclemeremaades.<\/p>\n<p><em>T.-E. F.<\/em><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6ad8ac60935bc-collapse-2\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-2\">\n\t\t\t\t\t\t\tMillal ja kuidas j\u00f5udis vennastekogudus Eestisse?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-2\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Pietistlik uuendusliikumine oli Eesti- ja Liivimaal kiiresti ja m\u00f5jukalt levinud juba 17. sajandi viimasel veerandil ning veelgi tugevamalt p\u00e4rast maad p\u00f5hjalikult laastanud P\u00f5hjas\u00f5da. Riia pietistlikes ringkondades hakati tundma huvi vennastekoguduse vastu ning nende kutsele vastates j\u00f5udsid 1729. aastal Liivimaale esimeste Herrnhuti saadikutena kaks k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisest misjon\u00e4ri \u2013 Christian David ja Timoteus Fiedler. Vennad peatusid pikemalt Valmiera m\u00f5isas ja l\u00fchemat aega ka Tallinnas. J\u00e4rgmistel aastatel liikusid \u00fcksikud t\u00f6\u00f6tegijad Herrnhuti ja Liivimaa-Eestimaa vahet, ent erilise hoo sai liikumine sisse p\u00e4rast seda, kui v\u00e4rskelt Saksimaalt pagendatud Zinzendorf tegi 1736. aasta s\u00fcgisel koos v\u00e4ikese saatjaskonnaga Eestimaal ja Liivimaal ringk\u00e4igu. Krahv peatus kummagi maa t\u00e4htsaimas pietismi keskuses \u2013 Liivimaal Valmiera m\u00f5isas ja Eestimaal Tallinnas, kus krahv v\u00f5eti vastu suurte austusavaldustega ning talle tehti koguni ettepanek saada Eestimaa piiskopiks. J\u00e4rgnevatel aastatel toimus vennastekoguduse kiire ja ulatuslik levik eesti ja l\u00e4ti talurahva, aga ka osa sakslastest pastorite ja \u00fclemkihi seas. V\u00e4ga m\u00f5jukalt tegutses n\u00e4iteks Urvaste kirku\u00f5petaja Johann Christian Quandt vanem. Zinzendorfi koostatud \u201cLiivimaa plaani\u201d (<em>Livl\u00e4ndischer Plan<\/em>) kohaselt pidid Herrnhutist saadetud t\u00f6\u00f6tegijad abistama luterlikke pastoreid ning koolitama v\u00e4lja p\u00f5lisrahvaste seast p\u00e4rit abilisi. <\/p>\n<p>K\u00e4sit\u00f6\u00f6listest hernhuutlased leidsid eestlaste ja l\u00e4tlastega kergesti \u00fchise keele ning esimese \u00e4ratuslaine k\u00f5rghetkeks 1742. aastal oli Eesti- ja Liivimaal kooridesse organiseerunuid kuni 14 000. Olulisteks keskusteks olid Valmiera m\u00f5is, Urvaste ja Kambja kihelkonnad, Tallinna linn, L\u00e4\u00e4nemaa \u00fches Saaremaa ja Hiiumaaga. <\/p>\n<p>Osade vaimulike ja eriti Liivimaa kirikujuhtide, ennek\u00f5ike aga ilmalike v\u00f5imukandjate vastureaktsioon lokkavale usulisele entusiasmile ei lasknud end kaua oodata. Hernhuutlased allusid p\u00f5him\u00f5tteliselt ilmalikule korrale ning kuulutasid alandliku leppimise vaimu, ent liikumine oli siiski saanud alguse dissidentlikest b\u00f6\u00f6mi-m\u00e4\u00e4ri p\u00f5genikest ning liikumise juht oli oma kodukohast juba teistkordselt pagendatud. Pinged ei j\u00e4\u00e4nud tulemata ka Eesti- ja Liivimaal, kus vennastekogudusega liitunud talupoegade seas kerkisid \u00fcsna kiiresti \u00fcles k\u00fcsimused \u00fchiskondliku v\u00f5rdsuse teemadel. Talupojad koostasid Peterburi kaebekirju m\u00f5isnike vastu ja 1742. aastal algasid mitmes paigas talurahvarahutused. Keiserliku korraldusega keelustati vennastekogudus 1743. aastal kogu Vene impeeriumis, toimusid \u00fclekuulamised, kirjanduse kokkukorjamine ja h\u00e4vitamine, kompromissitu Saaremaa superintendent Eberhard Gutsleff noorem suri Peterburi vangistuses m\u00e4rtrisurma. <\/p>\n<p>Keeluajal kulges vennastekoguduse tegevus \u201cvaikse k\u00e4iguna\u201d, toimides senisest veelgi enam talurahva enda korraldamisel ning eelk\u00f5ige kohtades, kus olid vennastemeelsed m\u00f5isnikud ja pastorid. 1763. aastal keeluaeg l\u00f5ppes, aga  mitmel pool siiski j\u00e4tkati vennaste vaenamist. <\/p>\n<p>Uus suurem \u00e4rkamislaine eesti talurahva seas leidis aset p\u00e4rast 1817. aastat, mil liikumisele anti keisri manifestiga t\u00e4ielik elu\u00f5igus. Sajandi keskpaigaks oli kogudusega liitunuid umbes 70 000, aga talupoegade endi initsiatiivil ja kulul ehitatud palvemajades k\u00e4isid ka need, kes kogudusse ei kuulunud.<\/p>\n<p><em>T.-E. F.<\/em><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6ad8ac60935bc-collapse-3\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-3\">\n\t\t\t\t\t\t\tMille poolest on vennastekogudus oluline olnud?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-3\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>18. ja 19. sajandi eesti ja l\u00e4ti talupoegade hulgas \u00e4\u00e4rmiselt populaarne vennastekoguduse liikumine on m\u00e4nginud v\u00e4ga mitmek\u00fclgset rolli m\u00f5lema rahva kultuuriloos. Osalemine p\u00f5him\u00f5tteliselt egalitaarses usulises liikumises t\u00f5stis igas m\u00f5ttes allasurutud p\u00e4risorjast talupoja enesev\u00e4\u00e4rikust, pakkus erinevas vanuses meestele ja naistele mitmesuguseid v\u00f5imalusi tegutseda ja esile t\u00f5usta, arendada oma vaimseid ja muusikalisi v\u00f5imeid, \u00f5ppida keeli, lugemist, kirjutamist, noodikirja. <\/p>\n<p>Koguduste \u00fcritustel loeti ette \u00fcle kogu maailma tegutsevate vendade ja \u00f5dede elulugusid ja reisikirju, mis avardasid sunnismaiste talupoegade maailmapilti ning panid neid tundma l\u00e4hedust ja \u00fchtekuuluvustunnet inimestega Gr\u00f6\u00f6nimaal, P\u00f5hja-Ameerikas ja Kariibi mere saartel. Vennastekoguduse m\u00f5lemast soost liikmed t\u00e4itsid koguduses erinevaid ameteid, juhatasid palvuseid, lugesid ette ja t\u00f5lgendasid p\u00fchakirja, \u00f5petasid ja manitsesid \u00fcksteist, jagasid teiste ees oma kogemusi, liikusid usukaaslasi ja palvemaju k\u00fclastades kihelkondade vahet.<\/p>\n<p>Kirjaoskajad kirjutasid kirju ja aruandeid, mille saksa t\u00f6\u00f6tegijad t\u00f5lgituna Herrnhutti saatsid, nad l\u00f5id laule, mida palvemajas \u00fcheskoos lauldi. V\u00e4ga t\u00e4htsaks peeti iga koguduseliikme usulist elulugu, mille kirjaoskajad vennad-\u00f5ed kirjutasid ka nende eest, kes ise seda teha ei osanud. Matustel loeti ette iga lahkunu elu ja surma lugu ning eeskuju ja inspiratsiooni pakkuvaid elulugusid t\u00f5lgiti ja levitati \u00fcle kogu vennastekoguduse globaalse v\u00f5rgustiku.<\/p>\n<p>Heatasemeline laulmine, v\u00f5imalusel koos niisama heatasemelise instrumentaalsaatega, oli vennastekoguduse \u00fchistegevustes kesksel kohal. Vennastekoguduse laulukultuuril on olnud erakordselt suur m\u00f5ju eesti ja l\u00e4ti laulu- ja muusikatraditsioonide (koorilaul ja laulupeod) kujunemisel.<\/p>\n<p>Vennastekoguduse liikumist tabas 19. sajandi keskel mitmel erineval p\u00f5hjusel j\u00e4rsk langus, ent on k\u00fcsitav, kas ilma nendeta oleks olnud v\u00f5imalik j\u00e4rgnenud eesti rahvuslik ja kultuuriline \u00e4rkamisaeg. Kosmopoliitne, \u00fchiskondlikke ja konfessionaalseid piire \u00fcletav ning ilmalikule kultuurile vastanduv vennastekoguduse liikumine oli loonud selleks vajalikud eeldused, egalitaarsest kogukonnast oli v\u00e4lja kasvanud piisavalt haritud ja organiseerimisv\u00f5imeline eestimeelne eliit.<\/p>\n<p><em>T.-E. F.<\/em><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-4\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6ad8ac60935bc-collapse-4\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-4\">\n\t\t\t\t\t\t\tMillist materjali on raamatukogudes ja arhiivides?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-4\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-4\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Vennastekogudus, mille v\u00e4ikesed tugipunktid ja asundused levisid kiiresti k\u00f5ige kaugematesse maailma nurkadesse ning mille pikaajaline vaimne juht Zinzendorf pidevalt ringi r\u00e4ndas, oli erakordselt kirjalembene liikumine. K\u00f5ige kohta, mida tehti ja kogeti, koostati teateid ja p\u00e4evikuid. Krahv Zinzendorf, Herrnhuti emakogudus, erinevates maades tegutsevad misjon\u00e4rid, ringi r\u00e4ndavad t\u00f6\u00f6tegijad ja kohalikud kogudused moodustasid tekstide ringluse abil \u00fcksteisega tihedalt seotud v\u00f5rgustiku.<\/p>\n<p>Zinzendorfi korraldusel oli juba aastast 1741 sisse seatud korrespondentsi kohustus, mille jaoks olid vastavad ametipostid alates Herrnhutist ja piirkondade \u00fclevaatajatest kuni iga v\u00e4ikese koguduse kirjasaatjani. Teatud aja tagant pidid keskusesse j\u00f5udma asundustest, misjonipunktidest ja piirkondadest p\u00e4evikud ja reisikirjad, kust paremaid palasid omakorda kogudustesse laiali saadeti. Alates 1765. aastast toimus see vennastekoguduse h\u00e4\u00e4lekandja \u201cGemeinnachrichten\u201d kaudu, mida kuni 1818. aastani paljundati \u00fcksnes k\u00e4sikirjalisel kujul. Aastate jooksul kogunes m\u00e4\u00e4ratu hulk tr\u00fckitud ja k\u00e4sikirjalisi tekste \u2013 p\u00e4evikud, raportid, kirjavahetused, ringkirjad, lauluraamatud, elulood \u2013 mida hakati varakult arhiveerima. <strong>Vennaste Uniteedi keskarhiiv<\/strong> (<em>Unit\u00e4tsarchiv <\/em>\/ <em>Moravian Archives<\/em>) asutati 1764. aastal Zeistis (Hollandis), 1820. aastal koliti Herrnhuti. 1890. aastast asub arhiiv eraldi hoones, kus see tegutseb t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n<p>Herrnhuti keskarhiiv koondab suurt hulka k\u00e4sikirju, tr\u00fckiseid, noote ja kunstiteoseid ning muid esemeid. Kui paljusid tr\u00fckitud lauluraamatuid, jutukogusid ja muid tekste v\u00f5ib leida ka Eesti ja L\u00e4ti raamatukogudest, siis l\u00f5viosa hoopis suuremamahulisest k\u00e4sikirjalisest p\u00e4randist asub Herrnhutis.<\/p>\n<p>Herrnhuti keskarhiivi ajaloolises p\u00f5hikogus on jaotuses \u201cDiasporaarbeit\u201d alajaotus \u201cEstland, Livland, Lettland (R.19.G.a.)\u201d (otsingulehel <a href=\"http:\/\/www.unitaetsarchiv.findbuch.net\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">www.unitaetsarchiv.findbuch.net<\/a> \u201cBaltikum\u201d) ning sellel omakorda kolm alajaotust: F.01 \u201cAllgemeines\u201d (20 kausta), F.02 \u201cBerichte, Diarien, Protokolle\u201d (19 kausta), F03 \u201cSchriftwechsel\u201d (26 kausta). Kaustad on v\u00e4ga erineva mahuga, n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4nemaa p\u00e4evikud ajavahemikust 1756\u20131900 puhul on 10 cm k\u00f5rge pakk, mis koosneb \u00f5rn\u00f5hukesesest paberist vihikukestest, mis on \u00e4\u00e4rest \u00e4\u00e4reni t\u00e4is s\u00e4\u00e4stlikult pisikeses kurrentkirjas saksakeelset teksti. Eraldiseisvad elulood on omaette \u00fcldises, isikunimede j\u00e4rgi otsitavas kataloogis \u201cLebensl\u00e4ufe \/ Memoirs\u201d, kust v\u00f5ib leida Eesti- ja Liivimaal tegutsenud sakslaste elulugusid, ent eestlaste elulugusid tuleb \u00fcldjuhul siiski otsida kogudusep\u00e4evikutest, kuhu neid on saksakeelses t\u00f5lkes k\u00f5ige muu vahele sisse kantud.<\/p>\n<p>Herrnhutis keskarhiivis on hoiul ka \u00fcks mahukamaid vennastekoguduse eestikeelseid k\u00e4sikirju, Johann Arndti raamatu \u201cVier B\u00fccher vom wahren Christentum\u201d 677-lehek\u00fcljeline t\u00f5lge. Eestikeelsest materjalist on Herrnhutis teadaolevalt veel \u00fcks elulugu ja paark\u00fcmmend kirja, lisaks poolsada saksakeelset kirja, kus l\u00fclitutakse vahel eesti keelele.<\/p>\n<p>Eesti ja l\u00e4tikeelsed algtekstid j\u00e4id enamasti kogudustesse ja erak\u00e4tesse ning palju sellest on j\u00e4rgnevate sajandite jooksul h\u00e4vinud. Ent arvestades seda, et vennastekogudus oli Eesti- ja Liivimaal pidevalt keelatud ja t\u00f5rjutud ning selle kirjandust korjati kokku ja h\u00e4vitati, on s\u00e4ilinud dokumentide hulk siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Enamik vennastekoguduse eestikeelseid k\u00e4sikirju on koondatud <strong>Eesti Kirjandusmuuseumi<\/strong> kultuuriloolise arhiivi vennastekoguduse fondi nr 252, kus on 582 s\u00e4ilikut, mille suurus ulatub \u00fchelehek\u00fcljelisest kirjast kuni mitmesajalehek\u00fcljeliste raamatut\u00f5lgete ning jutlusekogudeni. Vennaste materjale on ka Eesti Kirjandusmuuseumi teistes kogudes, ise\u00e4ranis Eesti Rahva Muuseumi k\u00e4sikirjade kogus fondis 21, Jakob Hurda fondides 43 ja 45 ning \u00d5petatud Eesti Seltsi fondis nr 192. K\u00e4sikirjad on digiteeritud piltidena vabalt k\u00e4ttesaadavad Eesti Kirjandusmuuseumi repositoorium-andmebaasis KIVIKE kas m\u00e4rks\u00f5naotsinguga \u201cvennastekogudus\u201d v\u00f5i kataloogi kaudu (vennastekoguduse fondini j\u00f5uab, kui valida aadressil <a href=\"https:\/\/kivike.kirmus.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/kivike.kirmus.ee\/<\/a> <em>Kataloog<\/em> &gt; <em>EKLA<\/em> &gt; <em>K\u00e4sikirjade kogu<\/em> &gt; <em>252: Vennastekogudus<\/em>).<\/p>\n<p>\u00dcksikuid vennastele omistatud k\u00e4sikirju s\u00e4ilitatakse ka muudes Eesti m\u00e4luasutustes, n\u00e4iteks Ard Juhan Jakob Krausoni elulugu Saaremaa Muuseumis ja 18. sajandi I poolest p\u00e4rinevat jutluste ja kirikulaulude kogu Tartu \u00dclikooli raamatukogus.<\/p>\n<p><em>T.-E. F. ja A. V.<\/em><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-5\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6ad8ac60935bc-collapse-5\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-5\">\n\t\t\t\t\t\t\tKust saab veel lugeda vennastekoguduse p\u00e4randi kohta?\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-6ad8ac60935bc-collapse-5\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-6ad8ac60935bc-heading-5\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Eesti vennastekoguduse kirjaliku p\u00e4randi esimene p\u00f5hjalik uurija oli <strong>Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e<\/strong>. Ta alustas oma uurimist\u00f6\u00f6d Eesti Kultuuriloolise Arhiivi hoidlatesse kogunenud k\u00e4sikirjade l\u00e4bivaatamise ja s\u00fcstematiseerimisega ning sai 1939. aastal viibida neli kuud Herrnhutis, kus tegi arhiiviallikatest 1200 lehek\u00fclje jagu m\u00e4rkmeid ja v\u00e4ljav\u00f5tteid. Nende p\u00f5hjal oli tal v\u00f5imalik vennastekoguduse uurimisega edasi tegelda ka n\u00f5ukogude ajal. P\u00f5ldm\u00e4e t\u00f6id koondav \u201cVennastekoguduse kirjandus\u201d ilmus postuumselt 2011. aastal (vt raamatu kirje <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b2727872*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">ester.ee-s<\/a>).<\/p>\n<p>Teine uurija, kelle elut\u00f6\u00f6ks oli tervikliku k\u00e4sitluse koostamine vennastekoguduse ajaloost Eesti- ja Liivimaal, oli <strong>Voldemar Ilja<\/strong>. Temagi soovis Herrnhuti arhiivi k\u00fclastada, kuid ametiv\u00f5imud seda ei lubanud ning esialgu tuli t\u00f6\u00f6tada Herrnhutist tellitud mikrofilmide p\u00f5hjal (6410 kaadrit, praegu tallel T\u00dc raamatukogus, vt <a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/122443\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">nimestik<\/a>). Herrnhuti k\u00fclastada \u00f5nnestus Iljal 1988. aasta septembris, mil selgus vajadus mikrofilme veel juurde tellida (n\u00fc\u00fcd 5878 kaadrit). Ilja mitmek\u00f6iteline \u201cVennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu\u201d on t\u00e4nini k\u00f5ige p\u00f5hjalikum uurimus sel teemal (ester.ee kirjed: <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b1055399*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">1. osa<\/a> 1995, <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b1427980*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">2. osa<\/a> 2000, <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b1707818*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">3. osa<\/a> 2002, <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b2036010*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">4. osa<\/a> 2005, <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b2207025*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">5. osa<\/a> 2006, <a href=\"https:\/\/www.ester.ee\/record=b2539949*est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">6. osa<\/a> 2010).<\/p>\n<p>Lisaks nendele mahukatele uurimustele on ilmunud ka l\u00fchemaid \u00fcldk\u00e4sitlusi ning uurimusi \u00fcksikk\u00fcsimuste kohta. Nendest annab p\u00f5hjalikuma \u00fclevaate vastav <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/vennastekogudus-uurijate-pilgu-all\/\">blogipostitus<\/a>.<\/p>\n<p>Palju huvi on \u00e4ratanud taevak\u00e4ijate liikumine. Taevak\u00e4ijate n\u00e4gemustest on kirjutanud n\u00e4iteks Olaf Sild (\u201c\u00dcksikasju taevak\u00e4ijate liikumisest m\u00f5ningate s\u00e4ilinud kohtuaktide valgustusel\u201d, 1935, vt <a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/101888\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a>) ja Kristi Salve (\u201cOh, kes saab lihakeelega \u00fcles r\u00e4\u00e4kida taevased asjad!\u201d, 2000, vt <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.7592\/MT2000.14.ilmutus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a>). Autobiograafilist ainest uurides on vennastekoguduse temaatikat puudutanud ka Rutt Hinrikus (\u201cEesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmas\u00f5jani\u201d, 2010, vt <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.7592\/methis.v4i5-6.516\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a>).<\/p>\n<p>Vennastekoguduse m\u00f5ju eestlastele on k\u00e4sitlenud Aira V\u00f5sa (\u201cVennastekoguduse m\u00f5ju eestlaste eneseteadvusele. Kolm palvekirja aastatest 1845\u20131846\u201d, 2012, vt <a href=\"https:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EAA\/article\/view\/768\/747\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a>) ja Toomas Siitan (\u201cBaltisaksa ja eesti kultuuriruum 19. sajandi teise poole Eesti- ja Liivimaal: kooriseltsid ja identiteedikujundus\u201d, 2009, vt <a href=\"https:\/\/resmusica.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/rm1_2009_9-19_Siitan.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a>). Andres Andresen on arutlenud vennastekoguduse nimetuse \u00fcle (\u201cHernhuutlik usuliikumine \u2013 kas vennastekogudus v\u00f5i vennastekogu(d)\u201d, 2018, vt <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.54013\/kk724a3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">siit<\/a>).<\/p>\n<p>Ulatuslikum vennastekoguduse kirjaliku p\u00e4randi uurimine sai taas alguse 2025. aastal, kui Kultuuriministeeriumi toel k\u00e4ivitus kolmeaastane uurimisprojekt KUM-TA56 \u201c<strong>Eestlaste teekond euroopaliku kultuuri objektist subjektiks vennastekoguduse kirjavara peeglis<\/strong>\u201d. Projekti juht on Annika Viht. Selle projektiga seotud kirjutisi vt lehelt \u201c<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/mujal-avaldatud-lood\/\">Mujal avaldatud<\/a>\u201d.<\/p>\n<p><em>K. P.<\/em><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vennastekogudus oli m\u00f5jukaim rahvaliikumine 18.\u201319. sajandi Eesti ajaloos. Selle liikmed j\u00e4tsid endast maha erakordselt rikkaliku kirjaliku p\u00e4randi. T\u00e4nu neile saame heita pilgu oma esivanemate ellu ja m\u00f5ttemaailma. Siin lehel, meie uurimisblogis, tutvustamegi vennastekoguduse s\u00e4ilinud allikaid ning avame nende t\u00e4hendust Eesti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":167,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/users\/167"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":328,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions\/328"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vennasteparand\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}