Infraheli

Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri.

Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel:

  • tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete);
  • plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega;
  • mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel.

Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli on raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda.

 

http://aquarid.physics.uwo.ca/images/new/source%20of%20infrasound.jpg

Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne) võnguvad sagedustega 3 - 12 Hz. Infraheli võib põhjustada autojuhtidel suure kiirusega sõites väsimust, nägemisteravuse halvenemist ja hirmutunnet. Näiteks kui sõiduauto sõidab kiirusega 100 km/h, tekitab see infraheli valjusega 100 dB. Pakiraam katusel ja avatud autoaken suurendavad infraheli tugevust. Infraheli kaasneb ka mootorrataste, kopterite, lennukite ja rakettide liikumisel. Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise müra ka väga tugev infraheli.

Merel jäävad pärast tuule vaibumist veepinnale pikad korrapärased sinusoidaalsed lained. Nende lainete eluiga ulatub tundidesse. Kui merel uuesti tuul tõuseb, võib see üle lainete puhudes tekitada õhus infraheli sagedusega võnkeid. Arvatakse, et see võib olla põhjuseks, miks meremehed mõnikord oma laeva kabuhirmus maha jätavad. Meeskonnata laev muutub aga nö Lendavaks Hollandlaseks.

 

Infraheli kasutamine

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kinemetrics_seismograph.jpgInfrahelil on ka positiivsed küljed. Maavärisemisele või tsunamile eelnev infraheli võib hoiatada läheneva loodusõnnetuse eest. Kuna infraheli levib ka mööda maapinda, võib seda registreerida seismograafiga, millel on vastava sagedusega tööpiirkond.

Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel. Selleks on ehitatud spetsiaalseid muusikainstrumente. Infraheli tahtliku tekitamise algust seostatakse Inglise füüsiku Robert Wood’iga. Tema aitas ühes Londoni teatris infraheliga näitemängu ilmestada. Wood paigutas lava taha pika ja jämeda toru, mis ühendati oreli õhupumpamisseadmega. Toru tekitas väga madalat, kuuldamatut võnkumist. Pilli katsetamisel sattus rahvas saalis ja fuajees ärevusse, kuigi mingit heli kuulda ei olnud.

Infraheli kasutatakse tööstuses killustiku pesemisel savist, liivast ja muudest lisanditest. Vastav seade koosneb pikast jämedast kaldtorust, kuhu ülalt valatakse killustik. Seejärel juhitakse torusse vesi ning käivitatakse infraheli generaator. Kui lisandid on veega eraldunud ja ära uhutud, eemaldatakse puhas killustik torust.

Allikad: