Heli kõrgus ehk sagedus

Autor: Ly SõõrdHarmoonilist helivõnkumist tajub inimene mingi kindla muusikalise toonina. Helid võivad olla madalad või kõrged. Heli kõrgusele vastab heli sagedus. Suure sagedusega võnkumist tajutakse kõrge toonina, väikese sagedusega võnkumist madala toonina. Helivõnkumistel jääb iga keskkonnaosake põhiliselt samale kohale, ta ainult võngub tasakaaluasendi ümber. Mida kiiremini osakesed helilaines võnguvad, seda suurem on heli sagedus. Heli sagedus näitab, mitu täisvõnget sooritavad õhuosakesed ühe sekundi jooksul. Seda mõõdetakse hertsides (1 Hz = 1/1 s = 1 s-1). Perioodiliselt võnkuvad kehad panevad õhuosakesed võnkuma sama kiirusega. Näiteks kui metalljoonlaud panna vibreerima nii, et see teeks 20 võnget ühe sekundi jooksul, siis paneb joonlaua võnkumine ka õhuosakesed ümberringi võnkuma sagedusega 20 võnget sekundis ehk 20 Hz.

Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Sagedust tähistatakse tähega f ja mõõtühikuks on herts [Hz].

Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides - 1 kHz = 1000 Hz. Helivõnkumiste sagedusvahemikku, mis vastab sageduse muutumisele 2 korda, nimetatakse oktaaviks (näiteks alumine DO ja ülemine DO).

 

Mängi virtuaalset klaverit: https://www.musicca.com/piano