{"id":2880,"date":"2026-02-01T18:26:32","date_gmt":"2026-02-01T16:26:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=2880"},"modified":"2026-02-01T18:55:24","modified_gmt":"2026-02-01T16:55:24","slug":"ustav-ustavus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/ustav-ustavus\/","title":{"rendered":"ustav, ustavus"},"content":{"rendered":"

Omaduss\u00f5na ustav <\/em><\/strong>on p\u00f5hjaeesti kirjakeeles olemas teadaolevalt alates 1715. aasta Uuest Testamendist. Vanemates allikates on selle t\u00e4henduse v\u00e4ljendamiseks kasutatud alamsaksa laenu truu<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

1715. aasta Uues Testamendis leidub ustav <\/em>kahel erineval h\u00e4\u00e4likulisel kujul: ustaw <\/em>(2 korral) ja ussutaw <\/em>(9 korral), vrd nt Mt 25:21 Si\u00f1a h\u00e4 ning ussutaw Sullane<\/em> ja Ef 6:21 se armas Wend ja ustaw Sullane<\/em>. Sisekaoline ustaw <\/em>saab p\u00f5hjaeesti kirjakeeles valdavaks alates 1739. aasta Piiblist.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5unaeesti kirjakeeles j\u00e4\u00e4b aga kasutusele ussutaw<\/em>. Selle esmaesinemus on juba 1686. aasta Wastses Testamendis. Ussutaw <\/em>t\u00e4henduses \u2019ustav\u2019 oli kindlasti kasutusel ka haritumate eestlaste seas. N\u00e4iteks K\u00e4su Hans on 1706. aastal kirjutanud kirja pastor K\u00f6nik K\u00f6niksonile, mille l\u00f5petab s\u00f5nadega mitma 1000 Terwustega, n[ink]. j\u00e4 ikkes se h[er]r M[agistri]. h\u00e4 tahtja n[ink]. ussutaw orri H. Kes<\/em> (vt P\u00f5ldvee 2018 ja p\u00e4isefoto).<\/p>\n\n\n\n

Andreas ja Adrian Virginius, keda peetakse 1686. aasta Wastse Testamendi l\u00f5unaeesti keelde t\u00f5lkijaiks, t\u00f5lkisid ka Vana Testamenti, aga p\u00f5hjaeesti keelde. Selles t\u00f5lkes on kasutatud o<\/em>-list varianti ussotaw<\/em>, kusjuures \u00fchel korral ka nimi-, mitte omaduss\u00f5nana: Keigelle omille Ussotawille ollen mina, Mele pahhaks<\/em> \u2019Mind j\u00e4lestavad k\u00f5ik mu l\u00e4hemad s\u00f5brad\u2019 (Ii 19:19). T\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4htub Virginiuste s\u00f5navalik Lutheri saksakeelsest Piiblist, kus k\u00f5nealune fraas on t\u00f5lgitud Alle meine Getreuen<\/em> \u2026 \u2013 ustaw<\/em> on mujalgi just treu<\/em> t\u00f5lkevaste, v\u00e4ltimaks laens\u00f5na truu<\/em>. Soome keeles on olemas sarnane nimis\u00f5na yst\u00e4v\u00e4 <\/em>\u2019(l\u00e4hedane) s\u00f5ber\u2019, mis \u00fche t\u00f5lgenduse j\u00e4rgi v\u00f5ib olla saadud t\u00fcvest usku(ma)<\/em> (vt Saarikivi 2010), kuid et\u00fcmoloogia pole kindel ning muudest eestikeelsetest vanematest allikatest pole sarnast kasutust teada.<\/p>\n\n\n\n

Usutav <\/em>on umbisikuline oleviku kesks\u00f5na ehk tav<\/em>-kesks\u00f5na verbist uskuma<\/em>. Ustav <\/em>on sama vormi sisekaoline variant (vrd ka murdeline ustud <\/em>\u2019usutud\u2019). Kirjakeeles on p\u00f5hjaeestiline tav<\/em>-kesks\u00f5na vorm ustav <\/em>leksikaliseerunud, st kaotanud selgelt tajutava seose verbiga uskuma<\/em>. Leksikaliseerumise k\u00e4igus on ka t\u00e4hendus t\u00e4psustunud ega ole enam p\u00e4ris sama mis verbivormil usutav<\/em>: praegu \u00f6eldakse ustav <\/em>eelk\u00f5ige elusolendite kohta, usutav <\/em>v\u00e4idete, seletuste, p\u00f5hjenduste jms kohta. Wiedemanni s\u00f5nastikus (1869, 1893) esitatud saksa vasted n\u00e4itavad, et 19. sajandi l\u00f5pus seda vahet veel ei tehtud. Sama ilmneb tekstidest, nt Andres Saal kirjutab 1885. aastal: \u201eNatuke aega m\u00f5teldes hakkas ta \u00f5ige ustawal toonil wanakesega edasi k\u00f5nelema \u2026\u201c (m\u00f5eldud on usutavat v\u00f5i kindlat tooni) ning ajaleht Tallinna Teataja 1915. aastal: \u201e[P\u00e4ewaleht] toob L\u00e4\u00e4nemaalt j\u00e4rgmise waewalt ustava s\u00f5numi \u2026\u201c (m\u00f5eldud on vaevalt usutavat s\u00f5numit).<\/p>\n\n\n\n

Isegi 20. sajandi keskpaiga tekstidest v\u00f5ib \u00fcksikjuhtudel leida s\u00f5napaari ustav teade<\/em> t\u00e4henduses \u2019usutav, kindel teade\u2019, nt 1934. aasta Kaja kuulutuste veerus \u201e\u00fchtlasi kutsub Rahukogu \u00fcles k\u00f5iki isikuid, kellel peaksid olema ustawad teated teadmata \u00e4raolija Potapi Kosma pg. Lossewi wiibimise kohast \u2026\u201c, 1943. aasta Sakalas \u201eUstavad teated k\u00f5nelevad, et N\u00f5ukogud s\u00f5ja algul hooplesid, et nad \u2026\u201c, 1953. aasta Noorte H\u00e4\u00e4les \u201eNende f\u00fc\u00fcsilistest omadustest v\u00f5ivad astronoomid saada ka veel palju teisi ustavaid teateid.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\u25ca<\/p>\n\n\n\n

us<\/em>-tuletise ustavus<\/em>\/usutavus <\/em><\/strong>vanim teadaolev kirjalik kasutus on samuti 1686. aasta Wastses Testamendis, kuid ainult selgitavates tekstides, mitte t\u00f5lkes endas, nt 1Ts 2 alguses Pahwel k\u00f6nneleb ommast Ussutawussest nink Armust Tessalonikide wasta \/ nink j\u00e4lle neide Armust henne wasta<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Piibli kontekstis seostub ustavus t\u00e4nap\u00e4eval eelk\u00f5ige Vaimu viljaga, aga 1686. aastal on Vaimu viljaks nimetatud usk<\/em>, mitte ustavus<\/em>: Ent Waimo Suggu om Arm \/ R\u00f6hm \/ Rauw \/ Pikmeel \/ S\u00f6bbrus \/ Heldus \/ Usk \/ Tassaus \/ Puchta Ello Pidd\u00e4minne<\/em> (Gl 5:22\u201323, vrd 1997. aasta t\u00f5lkes Aga Vaimu vili on armastus, r\u00f5\u00f5m, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus<\/em>). Seega oli s\u00f5nal usk<\/em> t\u00e4nap\u00e4evasest laiem t\u00e4hendus, see h\u00f5lmas ka truudust, usaldusv\u00e4\u00e4rsust jms. Vaimu viljana nimetatakse ustavust <\/em>esmakordselt alles 1938. aasta Uues Testamendis, enne seda on pikalt (alates 1727. aasta perikoobiraamatust) kasutusel s\u00f5na truudus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt polnud ustavus <\/em>20. sajandi algusk\u00fcmnenditeks kirjakeeles veel nii kodunenud, et seda oleks s\u00f6andatud piiblit\u00f5lgetes truuduse <\/em>asemel kasutada (kuigu omaduss\u00f5na ustav <\/em>oli juba levinud). Ado Grenzsteini 1884. aastal ilmunud uute eesti s\u00f5nade s\u00f5nastikus on ustavus <\/em>niisuguste s\u00f5nade hulgas, \u201emille tarvitamine alles kahevahel, kahtlane\u201c. Grenzstein seletab, et ustavus on kindlus, millel p\u00f5hineb usaldus.<\/p>\n\n\n

\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t