{"id":2127,"date":"2020-10-27T14:39:00","date_gmt":"2020-10-27T12:39:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/?p=2127"},"modified":"2024-04-14T16:39:34","modified_gmt":"2024-04-14T13:39:34","slug":"vabandama-vabandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaks\/vabandama-vabandus\/","title":{"rendered":"vabandama, vabandus"},"content":{"rendered":"

Vabandama<\/em> on tuletatud tegus\u00f5nast \u2197vabanema<\/a><\/em> da<\/em>-liite abil, mis lisab verbile p\u00f5hjustava t\u00e4henduse. Samas on k\u00fcllalt t\u00f5en\u00e4oline ka see, et vabandama<\/em> on tuletatud omaduss\u00f5nast vaba<\/em> nda<\/em>-liite abil, mida tajuti juba omaette tervikliku liitena. Seda v\u00e4idet toetab asjaolu, et tuletis vabanema<\/em> puudub vanematest allikatest (sh s\u00f5naraamatutest), kus vabandama<\/em> on olemas.<\/p>\n\n\n\n

17. sajandi tekstides leidub \u00fcksikuid vabandama<\/em> kasutusi t\u00e4henduses \u2018vabastama\u2019<\/strong>, nt k\u00f5igest patust vabandama<\/em>. S\u00f5nastikes on t\u00e4hendus \u2018vabastama\u2019 antud veel 19. sajandilgi. sta<\/em>-liiteline \u2197vabastama<\/em> ilmub tekstidesse alles 19. sajandi II poolel, 18. sajandil eelistati \u00fchendit vabaks tegema<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige sagedamini esineb vabandama<\/em> vanas kirjakeeles saksa s\u00f5na entschuldigen<\/em> vastena, mis morfeem-morfeemilt t\u00f5lkides t\u00e4hendab \u2018v\u00f5last, s\u00fc\u00fcst v\u00f5i kohustusest vabastama\u2019 (ent<\/em>\u2013 \u2018\u00e4ra, eemale\u2019, Schuld<\/em> \u2018v\u00f5lg, s\u00fc\u00fc\u2019). Keskalamsaksa keeles t\u00e4hendaski entschuldigen<\/em> \u2018v\u00f5last, s\u00fc\u00fcst v\u00f5i kohustusest vabastama, vabaks r\u00e4\u00e4kima\u2019<\/strong>. (DWDS<\/a>) See t\u00e4hendus on eesti kirjakeeles vabandama<\/em>-verbil olemas v\u00e4hemalt 19. sajandi alguseni, nt k\u00fcll ma sind vabandan<\/em>. Ligil\u00e4hedaselt sama on \u00fclemsaksa entschuldigen<\/em>\u2019i \u00fcks t\u00e4hendustest: \u2018h\u00e4iriva teo vms suhtes m\u00f5istmist ja arusaamist n\u00e4itama, mitte (enam) s\u00fc\u00fcdistama\u2019<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Aegam\u00f6\u00f6da on nendele t\u00e4hendustele lisandunud n\u00fcanss \u2018h\u00e4irivat tegu, olukorda vms \u00f5igustama\u2019<\/strong>, nt oma uskmatut meelt vabandama<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclemsaksa entschuldigen<\/em> t\u00e4hendab ka \u2018vabandust paluma\u2019, st \u00f5igustamise ja seletamise t\u00e4hendusele on lisandunud selle \u00f5igustuse abil s\u00fc\u00fcst vms vabanemise soov (selle kasutuse puhul on saksa lauses ka sich <\/em>\u2018ennast\u2019). Eestikeelsetes tekstis on vabandama <\/em>t\u00e4henduses \u2018(mingit h\u00e4irivat tegu seletama v\u00f5i \u00f5igustama ja seel\u00e4bi) vabandust paluma\u2019<\/strong> selgelt olemas alates 19. sajandi l\u00f5pust, kusjuures s\u00f5nu end<\/em> ega ennast<\/em> pole lausesse vaja, nt andke andeks, vabandasin mina<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Vabandus <\/strong><\/em>esineb vanades tekstides harva. Enne 19. sajandit on seda teadaolevalt kasutanud ainult Heinrich Stahl ja alati t\u00e4henduses \u2018(s\u00fc\u00fcst vms vabastav) \u00f5igustus, selgitus\u2019<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Keelekorraldusallikad on alates 1970ndatest soovitanud v\u00e4ltida vabandama<\/em> kasutamist t\u00e4henduses \u2018vabandust paluma\u2019 (vt \u00d5S 2018<\/a>, aga vrd S\u00f5naveeb<\/a>), kuna sellist kasutust on Henn Saari (1976: 85) arvamusele tuginedes peetud vigaseks t\u00f5lkeks vene keelest: n\u00e4iteks kui tarind \u0438\u0437\u0432\u0438\u043d\u044f\u0442\u044c\u0441\u044f \u043f\u0435\u0440\u0435\u0434 \u043a\u0435\u043c-\u043d\u0438\u0431\u0443\u0434\u044c<\/em> t\u00f5lgitakse kellegi ees vabandama<\/em>, olgugi et \u0438\u0437\u0432\u0438\u043d\u044f\u0442\u044c\u0441\u044f<\/em> t\u00e4hendab \u2018vabandust paluma\u2019 (vabandama<\/em> oleks \u0438\u0437\u0432\u0438\u043d\u044f\u0442\u044c<\/em>) (Saari 1976: 85).<\/p>\n\n\n\n

2020. aasta \u201cKeele ja
Kirjanduse\u201d oktoobrinumbris ilmus Lydia Raadiku artikkel, kus vabandama<\/em> t\u00e4hendus ja kasutus ka ajaloolistes tekstides on esmakordselt p\u00f5hjalikult vaatluse alla v\u00f5etud. Henn Saari h\u00fcpotees vabandama <\/em>\u2018vabandust paluma\u2019 venem\u00f5julisusest ei leia kinnitust. (Raadik 2020<\/a>)<\/p>\n\n\n\n

Vanade tekstide p\u00f5hjal saab j\u00e4reldada, et vabandama<\/em> \u2018vabandust paluma\u2019 on kasutusel saksa verbi entschuldigen<\/em> eeskujul, kusjuures saksa sich<\/em> vaste end<\/em> v\u00f5i ennast<\/em> \u00e4raj\u00e4tmine on tavap\u00e4rane (vrd varasema kirjakeele end ahastama<\/em>, end kartma<\/em> jmt, mis t\u00e4nap\u00e4eval on lihtsalt \u2197ahastama<\/a><\/em>, \u2197kartma<\/em>).<\/p>\n\n\n

<\/p>

\n
\n

\n